2-25-1673/17 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Q.X (võlausaldaja) esitas 30.01.2025 Tartu Maakohtule avalduse Majatehnik OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-1673). Avalduse kohaselt esitas võlgnik 10.05.2024 pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-24-7469). Avalduse allkirjastas juhatuse liige Q.X. Tartu Maakohus võttis 20.06.2024 pankrotiavalduse menetlusse, nimetas Majatehnik OÜ-le ajutise pankrotihalduri ja kohaldas Majatehnik OÜ vara suhtes käsutuskeeldu. Võlgniku osanikud (ja juhatuse liikmed) V.K ja H.H kutsusid pankrotiavalduse esitamise tõttu Q.X K. juhatusest tagasi ning võtsid seejärel pankrotiavalduse tagasi. Kohus lõpetas pankrotiavalduse tagasivõtmise tõttu 23.10.2024 pankrotiavalduse menetluse ja ringkonnakohus jättis Q.X K. määruskaebuse 30.01.2025 rahuldamata. Ajutise halduri W.Z-i kinnitusel oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tartu Maakohus tegi osanike otsuse tühisuse tuvastamise vaidluses asjas 2-24-11895 06.12.2024 tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 2513,63 eurot ja jooksva viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pankrotiavalduse esitamise seisuga 30.01.2025 moodustas viivise suurus 12,29 eurot (VÕS § 94 järgne intressimäär 11,15% aastas). Vastavalt tagaseljaotsuse resolutsiooni p-le 6 tunnistati tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Võlausaldaja esitas 16.01.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse, märkides, et menetluskulude nõue on olnud sissenõutav üle 30 päeva ja võlgnik ei ole oma sissenõutavaks muutunud kohustust täitnud ning võlausaldaja kavatseb esitada pankrotiavalduse, kui võlgnik 10 päeva jooksul oma kohustust ei täida (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele vastanud ega oma sissenõutavat kohustust täitnud. Võlgniku juhatuse liige V.K teatas 06.02.2025, et võlgnik tasub võlausaldajale võlgnevuse 10 päeva jooksul. Võlgnik esitas 16.02.2025 kohtule maksekorralduse võlausaldajale 50 euro tasumise kohta. Jättes kõrvale võlausaldaja muud põhistused võlgniku alalise maksejõuetuse kohta, moodustab võlausaldaja põhinõude suurus koos lisanduva viivisega 2506,46 eurot (arvestades 50 eurot tasutuks 16.02.2025 seisuga 25,34 euro viivise katteks ja 24,66 euro põhiosa katteks ning juurde põhiosale 2488,97 eurot viivise 17,49 eurot (17.02 – 11.03.2025)). Tartu Maakohus nimetas 11.03.2025 määrusega Majatehnik OÜ ajutiseks pankrotihalduriks W.Z-i, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Majatehnik OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. I Majatehnik OÜ üldandmed Majatehnik OÜ (rg-kood 12464673) on äriregistrisse kantud 26.04.2013, osakapital on 2500 eurot. Juhatuse liikmed on alates 26.04.2013 V.K (ik XXX) ja alates 07.01.2016 H.H (ik XXX). 26.04.2013 – 27.08.2024 oli juhatuse liige Q.X. Osanikud on alates 02.09.2023 V.K (osalus 33,36%, osamaks 834 eurot), H.H (osalus 33,32%, osamaks 833 eurot) ja Q.X (osalus 33,32%, osamaks 833 eurot). Tegelikud kasusaajad (otsene osalus) on alates 20.10.2018 H.H, V.K ja Q.X. Registrikaardil näidatud põhitegevusala on muud mujal liigitamata eriehitustööd (EMTAK kood 4399; NACE kood 43.99). Võlgnik tegeleb kütte- ja ventilatsiooni mõõdistamise teenuse osutamisega. Võlgnik ei esitanud andmeid täitmisel olevate lepingute kohta. Võlgnik kasutab AS-iga Autoveod-Tehnika sõlmitud üürilepingu alusel ruume Tartus XXX. 2

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus andis võlgnikule akrediteeringu selle kohta, et võlgnik vastab EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele kui katselabor töökeskkonna mõõtmise valdkonnas. Akrediteering kehtib perioodil 03.12.2024 – 05.05.2027 (tunnistuse nr L242). Võlgnik esitas akrediteerimiskeskusele taotluse akrediteeringu üleandmiseks Majatehnik Katselabor OÜ-le, mille võrdsed osanikud ja juhatuse liikmed on H.H, E. E. ja R. M. . E. E. ja R. M. on võlgniku töötajad. Akrediteerimiskeskus leidis õigesti, et selleks on vajalik ajutise halduri nõusolek. Vastavat nõusolekut taotles ajutiselt haldurilt H.H. Ajutine haldur ei ole nõusolekut akrediteeringu üleandmiseks andnud. Võlgnik on käibemaksukohustuslane alates 01.05.2013 kuni 29.04.2025 (KMKR nr EE101631747). Majandusaasta aruanded on esitatud. Maksudeklaratsioonidest on esitamata 2025. a jaanuari – märtsi KMD ning 2025. a veebruari ja märtsi TSD. Raamatupidamisteenuse osutaja oli E. L. kuni 2024. a juulini. Alates 2024. a oktoobrist kuni aasta lõpuni osutas raamatupidamisteenust RJ Raamatupidamine OÜ (rg-kood 12709488) kaudu R. J. , kes tegi tagantjärele augusti ja septembri raamatupidamise ning esitas maksudeklaratsioonid. Alates 2025. a jaanuarist ei esitatud R. J. andmeid ja teenust ta seetõttu ei osutanud, kuna juhatuse liikmeid oli võimatu kätte saada ning antud lubadusi nad ei täitnud. Võlgnik oli pidevalt võlgu raamatupidamisteenuse osutamise eest. Kasutusel on Merit raamatupidamisprogramm. R. J. selgitas, et korrektset raamatupidamise üleandmist ei ole toimunud ning aruannetes võib esineda saldodes vahesid. Müügiarveid koostasid programmis juhatuse liikmed, ostuarveid saadeti raamatupidajale meilile. 2025. aasta kohta hakati raamatupidamist tegema aprillis, pärast ajutise halduri järelepärimise saamist. Mõlema raamatupidaja kinnitusel ei esitatud neile vajalike algdokumente või tehti seda hilinemisega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liikmed täitnud nõuetekohaselt äriseadustiku (ÄS) §-st 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Äriregistri andmetest nähtub, et võlgniku osanikel ja juhatuse liikmetel on seos teiste äriühingutega alljärgnevalt: -

2.2.Raha ja pangakontod Tsiviilasjas nr 2-24-7469 toimunud kohtuistungil 24.05.2024 kinnitas võlgniku juhatuse liige V.K, et võlgnikul on kassas sularaha ligikaudu 30 000 eurot. 31.05.2024 bilansi järgi oli võlgnikul kassas sularaha 32 807,22 eurot ja 30.06.2024 bilansi järgi 16 852,44 eurot. Tsiviilasjas nr 2-24-7469 toimunud menetluses võlgnik sularaha ajutisele haldurile ette ei näidanud ja sularaha ei olnud võimalik arestida. Käesolevas asjas esitatud pearaamatu kohaselt oli 31.07.2024 seisuga kassa saldo 0 eurot. Võlgniku raamatupidamisest ei selgu, kas ja kuidas on 2024. a juulis korrigeeritud kassa saldot 16 852,44 eurot. Bilansi järgi oli 28.02.2025 kassas sularaha 16 186,59 eurot. Ajutine pankrotihaldur palus esitada andmed kassa (sularaha) jäägi kohta käesoleva aja seisuga, andmed kassa (sularaha) asukoha ja isiku kohta, kelle valduses see on, ning tegi võlgniku juhatuse liikmetele ettepaneku, et kassa (sularaha) makstakse viivitamatult võlgniku arvelduskontole pangas ja ajutisele haldurile esitatakse selle kohta vastav dokument. Pankrotihaldur selgitas, et võlgniku kassas olev sularaha on arestitud ja see tuleb ajutisele haldurile esimesel võimalusel ette näidata. Võlgniku juhatuse liikme H.H väitel on kassa teise juhatuse liikme V.K käes. Võlgniku juhatuse liige V.K, kelle valduses on väidetav kassaraha, ajutise halduri nõudekirjadele ei vastanud. Ajutisele haldurile ei ole kassaraha ette näidatud, samuti ei ole seda sisse makstud pangakontole. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, arvestades kassajäägi suurust ja võlgniku käitumist, et võlgnikul tegelikult sularaha olemas ei ole. V.K ei ole andnud ajutisele haldurile kassaraha kohta mingeid selgitusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole usutav üle 16 000 euro suuruse summa sularaha hoidmine juhatuse liikme otseses valduses või kontoris olukorras, kus võlgnik ei suuda täita jooksvaid kohustusi, sh tasuda makse ja töötajatele palka. Seetõttu ajutine haldur leiab, et tegelikult kassas sularaha ei ole. Seda kinnitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liige V.K on võtnud pangakaardiga sageli välja sularaha: näiteks 28.02.2025 500 eurot ja 25 eurot, 06.03.2025 10 eurot ja 300 eurot, 07.03.2025 10 eurot. Kui võlgniku kassas oleks raha, siis ei oleks olnud vajadust raha kaardiga väljavõtmiseks. Pearaamatu järgi laekus ajavahemikus 31.07.2024 – 28.02.2025 kassasse sularaha kokku 83 217,62 eurot, sh 31.01.2025 50 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-24-7469 väitis võlgnik, et andis Gaelo OÜ-le (rg-kood 16563142) laenu sularahas 50 000 eurot ja esitas vastava laenulepingu. Võlgniku nimel allkirjastas kirjalikuks vormis lepingu juhatuse liige V.K. Raamatupidamisandmete järgi anti laen Gaelo OÜ-le üle 31.03.2024 sularahas. Gaelo OÜ juhatuse liige xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx) ei vastanud ajutise halduri päringutele võlgnikuga sõlmitud lepingute kohta. Käesolevas asjas esitatud pearaamatus on tehtud kanne, mille kohaselt on Gaelo OÜ laenu sularahas 50 000 eurot tagastanud 31.01.2025. Arvestades laenu suurust (50 000 eurot), ei ole ajutise halduri hinnangul usutav, et võlgnik andis sularahas 50 000 eurot laenu ja Gaelo OÜ selle sularahas tagastas. Ajutise halduri hinnangul on tegemist näilise tehinguga ja tegelikult laenu andmist ei ole toimunud. Sisuliselt on kogu panka laekunud raha alates 2025 jaanuarist sularahas välja võetud. Kassast tehti väljamakseid 67 031,03 eurot, sh 20.02.2025 18 202,43 eurot ja 28.02.2025 39 402,36 eurot. 03.09.2024 maksid V.K ja H.H kumbki võlgniku kontole 12 500 eurot, kokku 25 000 eurot selgitusega „osakapitali sissemakse.“ Osakapitali suurendamist ei ole äriregistrisse kantud. 30.09.2024 on võlgniku raamatupidamises kanded korrigeeritud omanike laenuks. Pearaamatu kohaselt on V.K andnud võlgnikule laenu kokku 31 546,23 eurot ja H.H 30 804,25 eurot. Võlgnik 4

Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et märtsis on võlgnikule arved tasunud Vundamendid OÜ 410 eurot, Ränilinna Ehituse OÜ 610 eurot, Lastiko OÜ 122 eurot, I. S. TML Grupp OÜ arve 122 eurot. Seega on nõuetest tasutud 1264 eurot. Ostjate võlgnevuste hulgas on võlgniku nõue Ensovent OÜ (rg-kood 16856482) vastu 14 213 eurot 2024 mais esitatud müügiarvete järgi. Ensovent OÜ on kantud äriregistrisse 08.11.2023, selle ainuosanik ja juhatuse liige on V.K. Äriregistri andmetel on Ensovent OÜ tegevusalaks kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Alates 21.08.2024 on Ensovent OÜ-l maksuvõlg 7554,29 eurot, mis on ajatamata. Ensovent OÜ-l on esitamata käibedeklaratsioonid alates 2024 oktoobrist. Ensovent OÜ-l ei ole ühtegi töötajat, tema käive 2024 IV kvartalis oli 0. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku nõue Ensovent OÜ vastu ebatõenäoliselt laekuv ja väärtusetu. Võlgnik kajastab 2024 juunist – augustini tekkinud nõudeid Tevent OÜ vastu 3611 eurot. Tevent OÜ vastuse kohaselt ei ole selliseid müügiarveid Tevent OÜ-le võlgniku poolt esitatud ning Tevent OÜ neid oma raamatupidamises ei kajasta. Võlgnikul on nõue Recander OÜ vastu 7103,10 eurot, samal ajal on võlgnikul kohustused 5843,12 eurot Recander OÜ ees. Kui nõuded tasaarvestada, siis oleks võlgniku nõude suuruseks 1259,98 eurot. Tsiviilasjas nr 2-24-7469 tehtud järelepärimisele vastas AS Comfort AE 27.08.2024, et nad ei aktsepteeri võlgniku arvet, sest tööd on lõpetamata. Seega on nõue 7930 eurot AS Comfort AE vastu alusetu. Recander OÜ, Asulavent OÜ, Luhvt OÜ ajutise halduri järelepärimistele ei vastanud. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid jääb nõuete jäägiks 27 426,80 eurot (60 287,92 – 1264 – 14 213 – 3611 – 5843,12 – 7930). Järelejäänud nõuded ostjate vastu on tekkinud valdavalt 2024 ja on olnud pikalt ostjate poolt tasumata. Kas üldse ja millises ulatuses on võlgniku nõuded põhjendatud ning sissenõutavad, ei ole selge. Võlgnik on andnud laenu KSVENT OÜ-le (rg-kood 14385825), mille ainuosanik ja juhatuse liige on V.K. Nõude suurus on 4094,27 eurot. KSVENT OÜ-l on alates 10.08.2023 maksuvõlg, mille suurus on 14 222,65 eurot ja mis ei ole ajatatud. 2022. a majandusaasta aruande järgi on KSVENT OÜ varadeks peamiselt nõuded. Osaühingul on esitamata kõik käibedeklaratsioonid alates 2024. a jaanuarist. 2024 III kvartalis oli osaühingu töötajate arv 0, käive 0 ja tasutud riiklikud maksud 0. Järelikult ettevõte ei tegutse. Samuti on esitamata 2023. a majandusaasta aruanne. Pankrotihalduri hinnangul on nõue KSVENT OÜ vastu ebatõenäoliselt laekuv, väärtusetu ja seda varana ei arvesta. Bilansis on kajastatud „muud ettemakstud kulud“ all 17 814,79 eurot, mis on tekkinud enne 2024 II poolaastat ja ei ole võlgniku varana arvestatav, sest tegemist on juba makstud kulutustega, mille kohta ei ole raamatupidajale arveid esitatud ja seetõttu on kulud arvele võetud ettemaksuna. Võlgnik kajastab varana tagatisraha, mis on makstud üürilepingu alusel Tondi Elektroonika AS-le 18.11.2018 ja 11.11.2019 võlgniku kui üürniku kohustuste täitmise tagamiseks. Üürileping on lõppenud, võlgnik üüritud ruume ei kasuta. Tagatisraha on ilmselt ekslikult jäänud varana arvele. Tsiviilasjas nr 2-24-7469 ilmnes, et võlgnik oli andnud laenu V.K-le ja H.H-le. 30.06.2024 seisuga oli laenu tagastamise nõue V.K vastu 6033 eurot ja H.H vastu 7585 eurot. Mõlemad isikud on võlgniku juhatuse liikmed ja osanikud, kumbki esindab rohkem kui 33% osakapitalist. ÄS § 159 lg 6

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgniku maksuvõlg on 47 040,05 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks, kuid võlgnik ei suuda seda tasuda. Maksu- ja Tolliamet tegi 2024 korduvalt ajatamise otsuseid, neist viimane graafik nägi ette igakuuliselt 1875,36 euro tasumise, kuid võlgnik ei suutnud ka seda graafikut täita. Samuti ei tasunud võlgnik jooksvaid maksukohustusi. Eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole ajutine, vaid püsiv. Alaline maksejõuetus kujunes kõige hiljem välja 2024. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgnikul puudub selleks vara ning võlgniku kohustuste maht on nii suur, et nende täitmine saadava kasumi arvel ei ole realistlik. Selle välistab ka asjaolu, et juhatuse liikmed ei täida elementaarseid juhatuse liikme kohustusi raamatupidamise korraldamisel. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur prognoosib võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks minimaalselt vajalikuks ajakuluks 30 tundi, arvestusega 155 eurot tund (lisandub käibemaks), eeldatava tasuga 4650 eurot. V Menetluse raugemine Majatehnik OÜ on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul likviidne vara puudub ning kohustusi on kokku 97 614,28 eurot, sh maksuvõlg 47 040,05 eurot. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuleb hinnata edasises menetluses. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2024. aastal ilmselt raskete juhtimisvigade tagajärjel. Juhatuse liikmed ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, s.o ei ole nõuetekohaselt korraldanud võlgniku raamatupidamist, ning see ei kajasta kõiki võlgniku majandustehinguid. Võlgniku juhatuse liikmed V.K ja H.H on teinud raskeid juhtimisvigu: - võlgnik on andnud laenu osanikest juhatuse liikmetele, mis on keelatud; - võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud nõuetekohaselt, seetõttu on raskendatud ülevaate saamine võlgniku varadest ja kohustustest, finantsseisundist ja -tulemustest ning maksejõuetuse põhjustest; - esitamata on maksudeklaratsioonid; - võlgniku arvel on tasutud kulutusi, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega; - võlgniku pangaarvelt on V.K poolt pidevalt pangakaardiga raha välja võetud, sularahatehingud on raamatupidamises kajastatud puudulikult; - seotud isikutega erinevate tehingute tegemisel on tegutsetud huvide konfliktis. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 6700 eurot ja maksmise tähtajaks 15.05.2025 ning teatanud 29.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 19.05.2025 vastavalt PankrS § 192 11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks 11

avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 19.06.2025 kohtule teatanud, et kuigi ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku juhatuse liikmed V.K ja H.H on teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes neile õigusaktidega pandud kohustusi, mis tulenevad raamatupidamise seadusest ning äriseadustikust, ei esita Maksejõuetuse teenistus antud asjas ettepanekut algatada Majatehnik OÜ pankrotimenetlust avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Majatehnik OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingit vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Majatehnik OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme H.H (ik XXX), kes on selleks andnud nõusoleku. VI Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17,95 tundi tunnitasuga 140 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub määrata tema tasuks 3116,12 eurot. Ajutine haldur on märkinud, et eelduslikult saab võlgnikule kuuluvate seadmete, mis antakse haldurile üle, saadavast tulust katta ajutise halduri tasu. Kuna võlgnikul on vallasvara, mille müügist saab hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused, määrab kohus ajutise halduri tasu, kulutuste suuruse ja hüvitamise kindlaks eraldi määrusega pärast võlgniku vara müügi kohta ajutiselt haldurilt aruande saamist. VII Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus avaldaja menetluskulud võlgniku kanda. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast Majatehnik OÜ vara müüki, arvestades, et PankrS § 29 lg 8 kolmanda lause kohaselt hüvitatakse kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik