Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluse käik ja asjaolud M E O P esitas 05.12.2019 Harju Maakohtule avalduse Wellness Masters OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 13.06.2019.a. esitamata majandusaasta aruannete tõttu. Puudutatud isiku arvelduskontole jäi rahalisi vahendeid, samuti on puudutatud isikul täitmata kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees. Avaldaja on puudutatud isiku endine juhatuse liige. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata S P. Avaldusele on lisatud S. P nõusolek likvideerija ülesannete täitmiseks. 10.12.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja S. P sobivuse põhistamiseks likvideerija ametikohale ning vara olemasolu tõendamiseks. Samuti nõudis kohus avaldajalt 300 euro ettemaksu tasumist kohtu deposiitkontole likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu katteks. 20.12.2019 esitas avaldaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas S. P sobivust likvideerija ametikohale ning vara olemasoluga seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas avaldaja kohtule tagatise tasumist tõendava maksekorralduse. Kohtumääruse põhjendused Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine osanik ja juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Kohus kogus omal algatusel AS-ist Xxxx tõendeid pangakonto olemasolu ja sellel hoiustatud rahaliste vahendite kohta. Panga kirja kohaselt suleti puudutatud isiku arvelduskonto 22.12.2019. Suletud konto jääk summas 6 115,80 eurot on kantud panga vahekontole. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks S P. Avaldaja on märkinud, et S. P on võimeline olema puudutatud isiku likvideerija, kuna vastab ÄS § 180 juhatuse liikme nõuetele ning omab kogemust likvideerimisest olles olnud likvideerija ettevõttes I OÜ. Kohus leiab, et avaldaja on veenvalt põhistanud, et S. P on võimeline likvideerimismenetlust läbi viima. Nähtuvalt äriregistrist on S. P olnud varasemalt I OÜ likvideerijaks, seega on S. Pl varasem likvideerijana tegutsemise kogemus. I OÜ likvideerimismenetlus on registrist nähtuvalt läbi viidud mõistliku aja jooksul. S. P on kinnitanud, et on nõus olema puudutatud isiku likvideerija ning kinnitanud, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid S. P likvideerijaks nimetamise. Seetõttu määrab kohus puudutatud isiku likvideerijaks S. P. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. Likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks on avaldaja tasunud kohtu deposiiti 300 eurot.

TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 27. novembriks 2020, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.