Kohus Kohtunik Tsiviilasja number
Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-19-18624
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2020. a, Jõhvi
Tsiviilasi
V V avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik):
Ajutine haldur:
V V (isikukood xxx, viibimiskoht: xxx) Tiia Kalaus, [email protected]
e-post:
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
võib
pärast
pankroti
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
V V esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Ta on kinnipeetav, tal puudub vara ning kohustused on suured. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Ajutine haldur esitas kohtule aruande.
I Võlgniku varad Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohaks enne kinnipidamisasutust on märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega – xxx. Ajutine haldur on kontrollinud ka abikaasa M V omandis olevaid kinnisasju ning on registri kohaselt tuvastanud, et need puuduvad.
Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel V V ega M V nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on kinnitanud avalduses, et tal puudub igasugune vara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:
xxx Swedbank, mille jääk oli 20.01.2020. a seisuga 3,84 eurot.
Teistes Eestis tegutsevates krediidiasutustes, kes pakuvad arvelduskonto teenust, võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 01.01.2004. a. Käesoleval ajal ei ole KKP osakud pankrotimenetluses võõrandatavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2018 – 2019 võlgnikule palgatulu deklareerinud ainult xxx. Peamiselt on igakuine brutotulu jäänud alla 100 euro. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses nõudeid kolmandate isikute vastu esitanud. Äriregistri andmetel puuduvad võlgnikul seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44 sätestatule.
II Andmed võlgniku kohustuste kohta Täitemenetluste registrikohaselt on võlgniku vastu käesoleval ajal läbiviimisel 12 sundtäitmist. Suurimad kohustused on võlgnikul tekkinud kriminaalmenetluses välja mõistetud menetluskuludest Riigi Tugiteenuste Keskusele, kokku summas 9 263,93 eurot.
Kohtutäituri andmetel on võlgnikul õigusvastasest käitumisest tingituna kriminaalmenetlustes välja mõistetud kahjunõuded alljärgnevatele võlausaldajatele: M K – nõude jääk summas 59,43 eurot; xxx – nõude jääk 167,05 eurot. Tsiviilnõuetest tulenevad rahalised kohustused on täitmisel alljärgnevatele võlausaldajatele: AS xxx (sissenõudja xxx) nõude jääk 358,35 eurot; xxx OÜ (end. xxx nõue) nõude jääk 1 896,95 eurot (viivist ei arvestata). Täitmata ja aegumata trahvinõuded Politsei- ja Piirivalveametile kokku summas 12 eurot. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 11 769,71 eurot (s.h. teadaolevad täituritasud). Kõik nõuded on sissenõutavad. Arvestades tsiviilnõuete täitemenetluste alustamise aega, siis võiksid need aeguda TsÜS § 157 kohaselt 2022. aastal, kuid kuna võlgnik on olnud vähemalt kahel perioodil peale nende nõuete tekkimist kinnipidamisasutuses ning kandis vanglakaristust (sel ajal aegumine peatub), siis eelduslikult ei saa nõuetele aegumist kohaldada.
III Maksejõuetuse põhjustest
Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku enda süüline käitumine, mille tagajärjel on tal tekkinud suurem osa nõuetest, need on menetluskulud kriminaalmenetlustes ning süüliselt tekitatud kahjunõuded. Tasumata tsiviilkohustused on võlgnikul ulatuses, mis iseenesest ei oleks tavapärase elukorralduse juures nii suured, et oleks aluseks alalisele maksejõuetusele. IV Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt.
Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud.
V Edasise pankrotimenetluse perspektiiv
Kuna võlgnikul on veel kinnipidamisasutuses viibimise aeg vähemalt 2,5 aastat, siis eelduslikult pankrotimenetluses võlgniku poolt pole võimalik prognoosida tulu ulatuses, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik peab arvestama, et pankroti väljakuulutamisel tasutakse pankrotivara arvelt kõigepealt pankrotimenetluse kulud ning seega prognoositavalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ei saa. Kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse, siis tuleb tal arvestada, et hoolimata tulu liigist ja saadavast summast, on tal kohustus tasuda ka võlausaldajate nõudeid vähemalt mingis ulatuses ning juhul, kui 5 aasta möödudes kohus isikut pankrotimenetluses täitmata jäänud võlgadest ei vabasta, siis on võlausaldajal täitedokument (pankrotimenetluse lõpetamise määrus) järgmise 10 aasta osas sissenõudmist läbi viia. Võlgnik on esitanud avalduses, et soovib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, kuid see saab toimuda alles pärast seda, kui võlgnik vähemalt 5 aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist suudab teenida vähegi arvestatavat tulu ning isegi tululiigist olenemata on tal kohustus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et Pankrs § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Ajutise halduri poolt on asjas kogutud materjalide kohaselt tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineks alus PankrS § 29 lg 1 salusel pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks.
Kohus rahuldab V V pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 11 769,71 eurot, võlgnikul vara ja piisav sissetulek puudub, võlgnik on kinnipeetav. Kohus kuulutab välja V V pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Tiia Kalaus on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause pankrotihalduriks V V pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. märts 2020. a kell 11:00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks menetluses ajutise haldurina tööd 7,1 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) Oü-le Civilex, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.