Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on K Gi avaldus O At kahju hüvitamise nõudmiseks. 27.12.2019 esitas avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks, märkides, et loobub avaldusest seoses sellega, et puudutatud isik I rahuldas põhinõude pärast avalduse menetlusse võtmist. Viivisenõudest avaldaja loobub. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda ning mõista puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks välja menetluskulu 450 eurot, samuti määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus toimetas loobumisavalduse kätte puudutatud isikule I. Puudutatud isik I esitas 16.01.2020 seisukoha, milles märkis, et telefonivestluse käigus leppisid pooled kokku, et puudutatud isik I väljastab avaldajale garantiikirja ning tasub hiljemalt 30.11.2019 avaldajale 2 532,73 eurot avaldaja poolt telefonivestluses avaldatud arvelduskontole. Peale garantiikirja saamist pidi avaldaja loobuma kohtumenetlusest. Puudutatud isik I esitas avaldajale garantiikirja 09.10.2019. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe enne käesolevas tsiviilasjas menetluse algatamist, on avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendamatu. Avaldajal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks, sest puudutatud isiku I poolt oli avaldajale garantiikiri väljastatud ning vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tasus puudutatud isik I avaldajale kokkulepitud summa 24.11.2019. Ülekande teostamisest teavitas puudutatud isik I avaldajat e-posti teel. Puudutatud isik I palub jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda, kuna avaldaja pöördus põhjendamatult kohtusse. Avaldaja vastas puudutatud isiku I esitatule 04.02.2020, et avalduse esitamise seisuga kokkulepe võlgnevuse tasumise osas puudus. Puudutatud isik II on kohtule 21.11.2019 teatanud, et ei nõua oma menetluskulude hüvitamist. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isik I rahuldas avaldaja põhinõude 24.11.2019, s.o pärast kohtule avalduse esitamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku I esitatust ei nähtu, et menetlusosalistel olnuks kokkulepe võlgnevuse tasumise osas enne seda, kui avaldaja kohtusse pöördus. Avaldus on esitatud 25.07.2019. Puudutatud isik I andis avaldajale oma väidete kohaselt garantiikirja alles 2019.a. oktoobris. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendamatult. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku I kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud õigusabikulu 400 eurot ning ta on tasunud riigilõivu 50 eurot, mille palub välja mõista puudutatud isikult I. Puudutatud isik I esitas 16.01.2020 seisukoha avaldaja menetluskulude suuruse osas, milles märgib, et puudutatud isikul I puudub ülevaade, millest avaldaja õigusabikulu koosneb. Samuti nähtub e-toimikust, et avaldaja on pidanud avaldust korduvalt vastavalt kohtunõudele täiendama, sest on esitanud nõuetele mittevastava avalduse. Puudutatud isik I leiab, et ta ei ole kohustatud avalduse täiendamisega seonduvaid kulusid kandma. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 aluse tasuda riigilõivu 50 eurot, millest pool on avaldajal õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi. Seoses riigilõivuga on avaldajal tekkinud menetluskulu seega 25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Nähtuvalt avaldusele lisatud arvest (lk 9) on lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud järgmise ajakuluga: - avalduse koostamine ja kohtule esitamine, veekahju asjaolude väljaselgitamine, kindlustusseltsiga ja seotud isikutega suhtlemine ja tõendite hankimine, nõudekirja koostamine ja kahju tekitajale edastamine – 4 tundi. Kohus leiab, et nõudekirja koostamine ja kahju tekitajale edastamine ei ole käesoleva tsiviilasja raames tehtud menetlustoiminguks. Seetõttu ei saa seonduvat kulu kui menetluskulu lepingulisele esindajale nõuda. Avalduse koostamisele koos asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumisega võis kohtu hinnangul põhjendatult kuluda kuni 3 tundi.

Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-115-13, p 25), et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Nähtuvalt arvest on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud hind ei ületa oluliselt keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatud õigusteenuse maksumust. Avaldaja põhjendatuks kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 300 eurot (3 x 100). Kuivõrd puudutatud isik II on kohtule teatanud, et ei nõua menetluskulude hüvitamist, märgib kohus, et puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 325 eurot (25 + 300). Kohus määrab vastavalt avaldaja taotlusele TsMS § 463 lg 2 ja TsMS § 445 lg 1 alusel, et hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda Aasa Legal Services OÜ kontole. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul I tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.