2-19-19426/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud J P avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu ja ei ole suuteline tasuma võlausaldajate nõudeid (võlausaldajate nõudeid on kokku summas 76 789,30 eurot). Võlgnik palub kohtul algatada tema suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. 09.01.2020. a määrusega nimetas kohus J P ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J P pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 35 000 euro väärtuses, võlgniku väljaselgitatud kohustuste mahuks on vähemalt 76 789,30 eurot. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt olemasolevat vara. Võlgniku sissetuleku moodustab igakuine töötasu 1 750 eurot (bruto). Arvestades TSM § 132 sätestatut ei ole võlgnik suuteline rahuldama kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul seoses juba olemasolevate laenude katteks erinevate kiirlaenude juurde võtmisega. Võlgnik ei olnud võimeline võetud kohustusi täitma. Laenude võtmisel ei arvestanud võlgnik oma tegelikke majanduslikke võimalusi laene teenindada, samuti kasutas võlgnik saadud laene ebamõistlikult. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Kuna ühisvara on jagamata, esineb võimalus saada pankrotivarasse raha võlgniku ühisvara hulka kuuluva vara jagamise tulemusena, kuid see selgub edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS §

171 lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Pankrs § 176 lg 2 kohaselt kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 10,85 töötunni eest kokku summas 976,50 (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 976,50 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.