Raudar Metal Works OÜ hagi J Ke vastu 4300 euro ja viivitusintressi nõudes
Tsiviilasja hind
5146,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Raudar Metal Works OÜ (reg k 12345520, asukoht Silikatsiidi 7, Tallinn 11216, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus, Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: J K (isikukood xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu, Advokaadibüroo COBALT, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 21.01.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja 23.01.2020 taotlus 21.01.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja lugeda protokoll parandatuks vastavalt taotlusele.
2.Rahuldada Raudar Metal Works OÜ hagi.
3.Mõista J Kelt Raudar Metal Works OÜ kasuks välja OÜ Planestar (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole kantud 4300 (neli tuhat kolmsada) eurot.
4.Mõista J Kelt Raudar Metal Works OÜ kasuks välja 21.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 663,93 eurot ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse (4300 eurot) kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. 1(11)
2-19-13494
6.Määrata kostja kanda jäetavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
7.Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I
Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.1.Raudar Metal Works OÜ (edaspidi hageja) esitas 03.09.2019 Harju Maakohtusse hagi J Ke (edaspidi kostja) vastu 4300 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt määras Harju Maakohus 06.03.2018 hageja avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-18-1964 osaühingu Planestar (edaspidi võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Järgnevalt kuulutas kohus 05.04.2018 välja võlgniku pankroti ja määras Peeter Sepperi võlgniku pankrotihalduriks (edaspidi ajutine haldur ja/või haldur). Ajutise halduri poolt 16.03.2018 kohtule esitatud aruandest selgub, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-test 1 ja 4 tulenevat kohustust ning ei ole esitanud äriregistrile võlgniku majandusaasta aruandeid. Samuti ei ole võlgniku juhtorganite liikmed täitnud pankrotiseaduse (PankrS) §-st 87 tulenevat kohustust ning ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid ega dokumente võlgniku majandustegevuse kohta. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur aruande koostamisel kasutanud vaid andmeid, mis on olnud kättesaadavad võlausaldaja pankrotiavalduse lisadest, äriregistrist, muudest avalikest allikatest, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt.
1.2.Ajutise halduri aruandest nähtuvalt kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja juba 2016. aastal, millisel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja (kuni 09.06.2017.a.). Perioodil 19.06.2017 kuni 20.07.2017 oli võlgniku juhatuse liikmeks M L ja alates 09.06.2017 on võlgniku juhatuse liikmeks A V. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud esitama võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgnikul puudus igasugune vara, kohustas kohus määrusega hagejat tasuma kohtu deposiitkontole ajutise halduri tasu katteks 1500 eurot ja täiendavalt pankrotimenetluse kulude katteks 2800 eurot, kokku 4300 eurot. Esimese makse summas 1500 eurot tasus hageja 22.02.2018.a ja teise makse summas 2800 eurot 02.04.2018.a. Hageja taotleb PankrS § 30 lg 1 ja 3 alusel, et kostja 2(11)
2-19-13494 hüvitaks talle võlgniku pankrotimenetluses kohtu deposiiti tasutud summad kokku 4300 eurot ning VÕS § 113 lg 1 alusel välja seadusjärgse viivisintressi kuni nõude täitmiseni.
1.3.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et võlgnik oli ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liige, sh 2016.a. majandusaasta lõpus, maksevõimeline.
II
Kostja vastuväited hagile
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2016.a., so ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liikmeks. Kostja leiab, et vastav ajutise halduri aruandest tulenev väide on tõendamata. Asjaolu osas, miks ta ei allkirjastanud juhatuse liikmena võlgniku 2016.a. majandusaasta aruannet, kostja selgitab, et ta oli võlgniku juhatuse liikmeks kuni 09.06.2017, so ajani, millal veel ei olnud saabunud möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg äriregistrile (saabus 30.06.2017). Kokkuleppel võlgniku uue osanikuga pidi 2016.a. majandusaasta aruande esitama äriregistrile võlgniku uus juhatus ja kuigi kostja vastavalt nimetatud kokkuleppele seda enam ei esitanud, siis koostas ta siiski vastava aruande ja võlgniku lepinguline raamatupidaja E A laadis selle üles äriregistri ettevõtjaportaali 26.05.2017.a., kus see on käesoleva ajani kättesaadav. Nimetatud aruandest nähtub, et 31.12.2016.a. seisuga oli võlgnikul varasid 269414 eurot ja kohustusi 244712 eurot, seega ületasid võlgniku varad kohustusi 24702 euro võrra. Seega ei olnud võlgnik 2016.a.majandusaasta lõpu seisuga maksejõuetu ning kostjal puudus seadusest tulenev kohustus äriühingu suhtes pankrotiavalduse esitamiseks. Võlgniku pankrot kuulutati välja 05.04.2018, so 10 kuud peale seda, kui kostja ei olnud enam võlgniku juhatuse liige. Kostja leiab täiendavalt, et hageja nõue olla suurem kui 2800 eurot, kuna hagist ei nähtu, mille alusel on hageja tasunud deposiidi 1500 eurot.
III
Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud üle tunnistajad ja kostja ära vande all, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3.2.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on PankrS § 30 lg 1 ja 3, mille kohaselt (lg 1) kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.
3.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 esimese lause kohaselt kui osaühing 3(11)
2-19-13494 on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS) § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3).
3.4.Riigikohus on lahendis 3-2-1-143-16 selgitanud (pp 14-15), et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine peab tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta ei suuda täita Sellisel juhul on juhatuse liikme vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamise koormus jaguneb selliselt, et võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi ja et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4) sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 12). Riigikohus on lahendis 3-2-1150-09 täiendavalt selgitanud (p 11), et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Sellisel juhul tuleb tõendada, et kostjal oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja on seda kohustust rikkunud. Kui on tuvastatud, et kostja on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui need asjaolud on tuvastatud, vabaneb kostja vastutusest, kui on tõendatud tema süü puudumine hagejale kahju tekitamises.
3.5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas esitatud tõendite ja mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.Harju Maakohus andis 08.02.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-1964 hagejale tähtaja (15 päeva) võlgniku ajutise halduri kulutuste katteks 1500 euro tasumiseks (kohtumäärus tl 122123); 4(11)
2-19-13494
2.Harju Maakohus nimetas 06.03.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-1964 võlgniku ajutiseks halduriks Peeter Sepperi, kes koostas ja esitas 16.03.2018 kohtule ajutise halduri aruande (aruanne tl 4-8);
3.Harju Maakohus määras 20.03.2018 tsiviilasjas 2-18-1964 võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2800 eurot ning avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded;
4.05.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1964 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepperi (kohtumäärus tl 10-11); 5. Hageja on tasunud kohtu deposiitkontole 22.02.2018 summa 1500 eurot ja 02.04.2018 summa 4000 eurot (tl 12-13).
3.6.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja kostja võlgniku juhatuse liikmeks oleku ajal, st kas kostja viivitas võlgniku juhatuse liikme kohustusi rikkudes võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamisega. Riigikohus on lahendis 32-1-188-12 selgitanud (p 14), et tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Siiski on netovara seis äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest.
3.7.Hageja tugineb väite puhul, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liikmeks, ajutise halduri aruandele. Ajutise halduri aruande kohaselt selle koostamise ajal (seisuga 16.03.2018) võlgnikul vara puudus. Võlgnik ei ole 2016.a. majandusaasta aruannet (mille pidi ajutise halduri arvates esitama kostja) esitanud. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.a. (ajutise halduri aruanne tl 4-8). Samuti osutab hageja võlgniku viimase juhatuse liikme A.Vi (alates 20.07.2017) e-mailile vastuseks ajutise halduri päringule „...ettevõte oli „pankrotis“ juba enne selle ülevõtmist“ (tl 9). Samuti näitab hageja arvates võlgniku maksejõuetust asjaolu, et 2016.a. majandusaasta lõpu seisuga oli võlgniku rahaline positsioon 17289 euroga miinuses ja võlgniku kohustuste puhul 244712 eurot moodustus võlgniku vara peamiselt nõuetest ja ettemaksetest, samas kui võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole 2017.a. jooksul ca 11000 eurot (tl 57-60).
3.8.Kostja leiab, et ajutise halduri aruandes esitatud väide võlgniku maksejõuetuse kujunemise kohta 2016.a. on paljasõnaline ja tõendamata. Võlgniku lepingulise raamatupidaja E A poolt äriregistri ettevõtjaportaali 26.05.2017.a. üleslaetud võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2016.a. seisuga varasid 269414 eurot ja kohustusi 244712 eurot, seega ületasid võlgniku varad kohustusi 24702 euro võrra (tl 27-35). Võlgniku viimase juhatuse liikme A.Vi puhul on tegemist ilmselt variisikuga (nn tankistiga), kelle väited on ebausaldusväärsed. Samuti viitab kostja 13.06.2018 notariaalselt tõestatud võlgniku osa müügilepingule, millega ta võõrandas talle kuuluva võlgniku osa, nimiväärtusega 2556 eurot, 700 euro eest xxx. Nimetatud lepingu punktis 2.3.1. on ostja kinnitanud, et on teadlik osaühingu finants-ja majanduslikust seisukorrast ning varalistest õigustest ja kohustustest. Punktis 2.3.2. on ostja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud 5(11)
2-19-13494 osaühingu majandustegevust ja õiguslikku seisundit puudutavate dokumentidega, sh põhikirjaga ning teab tuginedes dokumentatsioonile ja müüja käesolevas lepingus esitatud kinnitustele osaühingu majanduslikku olukorda (osaühingu osa müügileping tl 83-84). Samuti tõendab võlgniku varade olemasolu selle seadmetest ja masinatest 28.05.2017 tehtud fotod (tl 85114).
3.9.Kostja poolt kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (kohtuistungi protokoll tl 124-130) oli ta võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige 15 aastat. Ise asutas selle firma ja ehitas üles. Selleks, et ta 2017.a. otsustas oma osaluse ettevõttes müüa, oli kaks põhjust. Esiteks majanduslikult ta ei näinud enam perspektiivi. Kuna turusituatsioonid muutusid kogu aeg, oleks vaja olnud uutele turgudele sisse töötama hakata, aga ta ei tundnud endas seda jõudu, et uuesti otsast peale alustada. Teiseks hakkas tal tervis läks käest ära minema. Oli xxx ja xxx. Ta ei oska öelda, mis nõuded ja ettemaksed kogusummas 200292 eurot on märgitud kohtule esitatud võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande bilansis seisuga 31.12.2016. Eeldatavasti on need võlgnikule tasumata jäänud arved, kuid täpsemalt enam ei mäleta. Kuigi võlgnikul oli 2016.a. lõpuga teistele nõudeid ca 200000 eurot, kuid 2017.a. jooksul laekus ettevõttele kolmandatelt isikutelt ca 11000 eurot, siis see ei tekitanud kahtlust, et nõuded ei laekugi ja neid peaks lugema ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks. Võlgnikul oli too aeg palju teisi fookuseid, et selle peale väga ei mõelnud. 2016.a. majandusaasta aruande bilansis seisuga 31.12.2016 näidatud materiaalsed põhivarad summas 86072 eurot andis ta uuele omanikule üle võlgniku osa notariaalse müügilepingu sõlmimisega. Andis selle lepingu sõlmimisega kogu firma uuele omanikule üle. Tellis võlgniku likvideerimise teenuse M Lilt, kes käis ka kohapeal võlgniku varadega, raamatupidamisega ja kogu situatsiooniga tutvumas. Enne seda oli võlgniku likvideerimisega tegelenud firmaga xxx koostöö kestnud pool aastat. Kui kostja oli jõudnud otsusele, et võlgnik tuleb likvideerida, vaatas xxx võlgniku kogu vara ja raamatupidamise üle ja nad nõustusid hakkama seda likvideerima. Tingimuseks oli, et kostja müüb 700 euro eest oma võlgniku osaluse ära. Kostjaga pidi ühendust võtma likvideerija, kes saatiski kostjale e-maili notari ajaga, kuhu kostja läks ja sõlmis võlgniku osa müügi kohta lepingu. Kõik sellekohased kokkulepped olid tehtud M Liga. Võlgniku raamatupidamise dokumendid sai likvideerijale üle antud juba varem. Lisaks notari juures sõlmitud osa müügi lepingule võlgniku varade või kassa üleandmise kohta mingit täiendavat dokumenti ei koostatud. Asjaolust, et võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt seisuga 31.12.2016 oli äriühingu konto jääk -17289 eurot ei järeldu, et ettevõte ei oleks olnud suuteline oma rahalisi kohustusi täitma. Viie kuu möödudes, maikuuks 2017.a., kui oli selgunud, et esitatud arveid siiski ei tasutud ja lubadusi ei täidetud, sai kostjale selgeks, ettevõttel pole perspektiivi. Võlgnikul oli ka suur rahaline kohustus Nordea panga ees, mida kostja isiklikult käendas. Kuna võlgnik arvelduskrediidi võlgnevust pangale ära ei maksnud, siis muutus see võlg käenduse alusel kostja võlaks. Pank ütles, et nad ei saa võlgnikuga kontakti. Kostja sõlmis pangaga maksegraafiku, mille alusel ta hakkas võlgniku võlgnevust maksma, mida on praeguseks jäänud 44800 eurot. Selleks ajaks, kui kostja võlgniku osa võõrandas, olid võlgniku kohustused panga ees arvelduskrediidi alusel kuskil 45000 eurot. Kostja usaldas Mario Li, et viimane teeb võlgnevustega kõik korda, kuid too vedas kostjat alt. Oli ka mingi mäng võlgniku omanike vahetustega. Septembrikuus 2017.a. teatati pangast, et võlgnik pole täitnud oma kohustusi ja nad esitavad kostja suhtes käenduse alusel nõude. Perioodil 2015 - juuni 2017 asusid võlgniku ruumid aadressil xxx. Seal asus ka võlgniku töökoda koos seal asuva varaga, millest kostja tegi igaks juhuks fotod 28.mail 2017.a. Kostja viibis võlgniku töökojas viimati 20.06.2017, kui üht võlgniku tellimust jäi kokkuleppel M Liga lõpetama võlgniku töötaja A R. Sel ajal olid kõik võlgniku masinad töökojas veel alles. Võlgniku töötajaid oli 2017.a. kuskil 7-8 inimest. M Li tingimus oli, et 6(11)
2-19-13494 enne kostja poolt võlgniku osa võõrandamist tuleb kõigi võlgniku töötajatega töölepingud lõpetada. A R oli M Lil eraldi kokkulepe võlgniku pooleliolevate tööde lõpetamise kohta ja tema jäi tööle kauemaks. Asjaolu, et pärast kostja poolt võlgniku osa võõrandamist olid töötajatega töölepingud lõpetatud, kuid kõik varad jäid äriühingule alles, selgitab kostja sellega, et vastavalt M Liga tehtud kokkuleppele pidi kostja uus omanik ettevõtte likvideerimise käigus varad maha müüma ja saadud raha eest võlgnevused võlausaldajatele tasuma, kaasa arvatud need kohustused, mis olid ettevõttel panga kui kõige suurema võlausaldaja ees ja mida kostja pidi käendama. 28.05.2017 tehtud fotodest nähtuvalt jäid võlgniku töökotta aadressil xxx AEG järkamissaag raamiga, printer ANAPURNA, AGFA töökoht arvutitega, kust opereeriti printerit, alumiiniumprofiilid, freespink AXYZ 6010, samuti muu fotodelt lk 90-115 nähtuv vara, mille turuväärtuseks hindab kostja 150 000 eurot või enam.
3.10.Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A R ütlustest nähtuvalt (kohtuistungi protokoll tl 124-130) töötas ta võlgniku juures märtsist 2005 kuni maini 2017 projektijuhina. Viimane töökoht asus võlgniku ruumides aadressil xxx, kus oli võlgniku töökoda ja kontor. Viimati viibis ta võlgniku töökojas mõned päevad pärast 15.06.2017, kuid enne jaanipäeva 2017.a. Tema tööülesannete hulka kuulus ka mõnedel töökojas asunud masinatel töötamine. Võlgniku juures töötas 2017.a. 8-9 inimest. Kõigi nendega lõpetati tööleping mais 2017.a. J K tahtis võlgniku tegevuse lõpetada, kuna ta oli kurnatud. 2017.a. oli ettevõttel veel tellimusi ja tööpuudust ei olnud. Kuigi A.R tööleping oli samuti mais 2017.a. lõpetatud, töötas ta veel ka juunis töökojas, kuna oli sees üks suur tellimus Norrast ja tahtis selle lõpetada, kuna materjalid olid tellitud. Juunikuus nägi töökojas ka M Li, kes sealt aeg-ajalt läbi jooksis, kuid viimase töö osas oli tal kokkulepe ainult J Kega. Tl 85 fotol oleva järkamissae kohta ei oska ta täpselt öelda, kas see 15.06.2017 töökojas oli, kuna see asus töökoja tagaotsas. See oli üks võlgniku tööriistadest, mida igapäevaselt kasutati ja asus xxx töökojas. Tl 86 fotol on AGFA tööstusprinter, mis oli 15.06.2017 võlgniku töökojas olemas ja oli ka siis alles, kui ta viimast päeva võlgniku töökojas viibis. Tl 87 fotol on printerit juhtivad arvutid, mis olid võlgniku töökojas ja olid alles, kui tema sealt lahkus. Tl 88 fotol on suures töökojas olev materjali riiul, mis oli alles, kui ta töökojast lahkus (kuid ei ole kindel, kas see oli sellise seisus nagu fotol). Tl 89 fotol on suur freespink, mis asus võlgniku töökojas ja oli seal alles, kui ta töökojast lahkus. Tl 90 fotol on freespingi tarvikute riiul, mis asus võlgniku töökojas ja oli olemas, kui ta sealt lahkus. Tl 91 fotol on väiksem freespink, mis asus võlgniku töökojas ja oli olemas, kui ta sealt lahkus.Tl 92 fotol on suure freespingi vaakumpump, mis asus töökojas ja oli seal olemas, kui ta sealt lahkus. Tl 93 foto on freespinkide ruumist, kus on nii suur kui väike freespink, mis olid võlgniku töökojas ja olid sel hetkel seal, kui ta sealt lahkus. Tl 94 on foto töölaua alusest, kus on emailvärvid, kuluvahendid. Nende kohta ta päris täpselt ei oska öelda, kas need olid seal, kui ta töökojast viimati lahkus, kuid foto on tehtud võlgniku töökojast. Tl 95 on foto keevituspingist, mis oli võlgniku töökojas ja oli sellel hetkel seal, kui ta sealt lahkus. Tl 96 on foto laserkeevituspingist. Selle kohta ei tea täpselt öelda, kas see oli sel hetkel seal, kui ta viimati töökojast lahkus, kuna see asus töökoja tagaotsas, kus ta viimastel aegadel ei käinud. Tl 97-98 on foto keevitusmasinast, mis asus töökojas ja oli olemas, kui ta viimati töökojast lahkus. Tl 99 on foto lihvimismasinast ja keevituspingi tarvikutest. Nende kohta ei oska öelda, kas nad olid olemas, kui ta töökojast lahkus, kuid see riiul oli võlgniku töökojas. Tl 100 on foto lihvpingist ja taga on presspink. Need olid töökojas alles, kui ta sealt viimati lahkus. Kõige taga on näha lintsaag, mis oli ka veel alles. Tl 101 on foto lihvimise ja keevituse kulutarvikutest, mis asusid võlgniku töökojas, kuid ta ei tea, mis sealt alles olid või mitte. Tl 102 on foto Rolandi kilelõikurist, mis asus võlgniku töökojas ja oli alles, kui ta lahkus. Tl 103 on foto erinevatest materjalidest kilelõikamiseks, mis olid 7(11)
2-19-13494 alles, kui ta töökojast lahkus. Tl 104 foto erinevatest kruvidest ja kinnitusvahenditest, mis asusid võlgniku töökojas ja olid tema lahkumisel seal alles. Tl 105 on foto emailsiltide kuivatusahjust, mis asus võlgniku töökojas oli sel hetkel seal, kui ta lahkus. Tl 106 fotol on vaade võlgniku tootmistsehhile, kus tähepainutuspink on keskel ja ümber erinevad töölauad. Üldiselt on näha samasugune seis, kui tema töökojast lahkus. Suured lauad olid omal kohal, akutrellide jms kohta ei oska öelda. Tl 107 on foto võlgniku kontoripoole koosolekuruumist, mis asus töökojast teisel korrusel. Koosolekuruumi laud oli veel alles, kui ta töökojast lahkus. Tl 108 on foto samast ruumist teiselt poolt pildistatuna. Laud ja toolid oli olemas. Taga on näidiste riiulid, mis olid ka alles, kui ta sealt lahkus. Tl 109 on foto rõhukompressorist, mis surveõhku tootis ja asus töökojas ja oli seal alles, kui ta töökojast lahkus. Tl 110 on foto töökojas olnud tööriistade ja materjalide kapist. Viimase kohta ei oska öelda, mis seisus see kapp oli, kuid asus töökojas. Tl 111 on foto sama kapi kohal olevast riiulist, kus tööriistu hoiti. Täpselt ei tea, mis seisukord oli tööriistade osas, aga see asus võlgniku töökojas. Tl 112 on foto tööriistariiulist, mis oli ratastel ja liigutatav ning oli alles, kui ta võlgniku töökojast lahkus. Tl 113 on foto samast kapist, kus olid tööriistad ja erinevad kulutarvikud. Kapp oli võlgniku töökojas ja jäigi sinna. Tl 114 on foto võlgniku töökoja puhkeruumis olnud külmkapist ja mikrolaineahjust, mille kohta ei oska öelda, kas need olid alles, kui ta töökojast lahkus. Tl 115 on foto kuumlaminaatorist, mis asus võlgniku töökojas ja oli sel hetkel veel seal, kui ta sealt lahkus. Kõik fotod (failiinfo kohaselt on fotod tehtud 28.05.2017) on tehtud võlgniku xxx töökojas.
3.11.Tunnistajana ülekuulatud E A ütlustest nähtuvalt (kohtuistungi protokoll tl 124-130) oli ta võlgniku raamatupidajaks 2002-2017 maikuuni. Tema arvates tingisid J Ke poolt otsuse võlgniku tegevuse lõpetamiseks terviseprobleemid stressi tulemusena. Tal juhtus midagi südamega ja otsustas, et lõpetab ettevõtte tegevuse ära. Majanduslikku allakäiku ei olnud võlgnikul ühelgi hetkel. Kuni E.A lahkumiseni võlgnikust maikuus 2017.a. oli võlgniku omakapital positiivne. Varad ületasid kohustusi igal ajahetkel ja mingit pankrotiohtu ei olnud. 2016.a. lõpus oli võlgniku pangakonto miinuses seetõttu, et ettevõttele oli võetud Nordea pangast jooksvate käibevahendite puuduse tõttu arvelduskrediit, mis aga ei tähenda, et ettevõttel oleks omakapital negatiivseks läinud ja mida kordagi ei olnud. Käibevahendite puuduse tingis asjaolu, et kliendid ei maksnud arveid tähtaegselt. Võlgniku majandusaasta aruande 2016.a. kohta koostas ta 2017.a. ja sisestas selle ettevõtjaportaali, kuhu see jäi juhatuse liikme allkirja ootama. See majandusaasta aruanne kajastab täpselt võlgniku majanduslikku olukorda 2016.a. majandusaasta lõpu seisuga. Alates 2002 kuni lõpuni olid kõik võlgniku majandusaasta aruanded E.A tehtud ja ta oli võlgniku asjadega kursis. Käibedeklaratsioonide esitamiseks tegi ta võlgniku raamatupidamist kuni aprillini 2017.a, kuna mais oli juba töö lõpp. 2017.a. aprillikuu käibedeklaratsiooni, mis tuli esitada kuni 20.05.2017.a., tegi ta veel, kuid maikuu kohta käibedeklaratsiooni enam ei teinud ning ei tea, kas see esitati. Ka 2017.a. aprilli seisuga oli võlgniku omakapital positiivne ja varad suuremad kui kohustused. Võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande lisa nr 4 kohaselt oli 31.12.2016 seisuga põhivarade (masinad ja seadmed) jääkmaksumuseks 86072 eurot, kuid usub, et nende turuväärtus oli suurem. Igal juhul 86072 eurot nad maksid. Võlgniku töötajatega lõpetati töölepingud mais lõpust 2017.a.. Pärast seda alates juunikuust võlgnikul töötajaid enam ei olnud ja ei olnud ka tööjõukulusid. Arvelduskrediit jäi J Ke kanda, kellel oli vist isiklik käendus, täpsemalt ei tea. M L oli sellest ettevõttest, millele J K talle kuuluva võlgniku osa müüs ja küsis võlgniku kohta andmeid. Kui nad tahtsid võlgniku raamatupidamise dokumendid ära võtta, siis tulid neile järele. M L võttis juunis 2017.a. tema käest kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni ära. Tl 86 on foto printerist, mis oli võlgniku töökojas xxx all korrusel akna aluses ruumis. Tl 87 on foto kontorilauast arvutitega 8(11)
2-19-13494 xxx töökojas. Need kõik olid mais 2017.a. olemas. Tl 88 on foto mingist riiulist, muud ei oska öelda. Tl 89 on foto võlgniku töökojas olnud freesist AXYZ, mis oli seal olemas. Tl 106 on foto võlgniku töökojast ülevalt rõdult, mis sealt avanes. Tl 107 on foto Läike tee nõupidamiste ruumi lauast, mis oli eritellimusel tehtud. See jäi sinna alles, kui ta 2017.a. mais viimati seal käis. Tl 114 on foto xxx töötajate puhkenurgast. E.A ei tea, miks M L pidi niimoodi ütlema, nagu ta 04.07.2017 avalduses Celeris Trade OÜ-le on kirjutanud (nimetatud avalduse kohaselt tl 42 palub M L lõpetada tema kui Planestar OÜ juhatuse liikme staatus alates 04.07.2017, kuna seoses sellega, et talle Planestar OÜ raamatupidaja E A poolt esitatud Planestar OÜ raamatupidamise andmed on puudulikud ja/või vastuolulised, puudub tal ülevaade Planestar OÜ tegelikust raamatupidamislikust seisukorrast ja nõuete ja kohustuste seisust. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik hinnata täpselt ettevõtte majanduslikku olukorda ja teha otsuseid ja võtta vastutust Planestar OÜ edasise tuleviku osas). M L sai kõik bilansid ja kasumiaruanded E.A käest enda kätte. Sellise avalduse tegemiseks oli kindlasti mingi muu põhjus. E.A endale mingeid võlgniku dokumente ei jätnud ja vastas kõikidele tema küsimustele. M.L viis kõik dokumendid ära ja rohkem midagi ei küsinud. E.A poolt koostatud võlgniku 2016.a. majandusaasta aruandele jättis J K alla kirjutamata, kuna sel perioodil toimus äriühingu juhatuse muutus. Jäi jutt, et uus juhatus otsustab ise, mida teeb, kas allkirjastab aruande või mitte. Kas peale maikuus 2017.a. töötajatega töölepingute lõpetamist jäi võlgnikul veel mingeid täitmata tellimusi, seda E.A ei tea, kuna tellimustega ta ei tegelenud. Seda tehti teises programmis, mille kaudu väljastati ka arveid. Tema teada mais 2017.a. tegi ettevõtte veel arveid, mis pidid laekuma juunis. Kas need laekusid ei tea. Mingeid korraldusi arveid muuta (näit tasuda mujale) ei olnud. Kohtu seisukoht
3.12.Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõetus kujunes välja ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liikmeks. Kohus leiab, et isegi kui võlgniku püsiv maksejõetus ei olnud välja kujunenud 2016.a. lõpuks, oli see igal juhul välja kujunenud ajaks, mil kostja kavatses võõrandada võlgniku osa uuele osanikule, st maikuuks 2017.a. ning seetõttu pidi kostja osa võõrandamise asemel uuele osanikule võlgniku likvideerimise eesmärgil esitama ise võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Kohtu hinnangul on arvessevõetav võlgniku ajutise halduri järeldus, et kuivõrd kostja võlgniku juhatuse liikmena ei esitanud äriregistrile 2016.a, st pankroti väljakuulutamisele eelnenud aasta, majandusaasta aruannet, võib sellest asjaolust järeldada võlgniku püsiva maksejõuetuse kujunemist juba 2016.a. (tl 4-8). Kohus ei nõustu kostjaga, et selline järeldus on ümber lükatud asjaoludega, et võlgniku raamatupidaja E.A oli laadinud 26.05.2017 äriregistri ettevõtjaportaali üles võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli võlgnikul 31.12.2016.a. seisuga varasid 269 414 eurot ja kohustusi 244 712 eurot, st varad ületasid kohustusi 24 702 euro võrra (tl 27-35), samuti et kostja ametiseisund võlgniku juhatuse liikmena lõppes 09.06.2017, st varem kui seaduses ettenähtud tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks äriregistrile (31.06.2017) ning et kokkuleppel võlgniku uue osanikuga pidi kinnitatud aruande äriregistrile esitama juba võlgniku uus juhatus. Kohus leiab, et äriühingu raamatupidaja poolt äriregistri ettevõtjaportaali üleslaetud majandusaasta aruande projekti ei saa võrdsustada äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 1-4 kohaselt osanike poolt kinnitatud ja äriühingu juhatuse poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruandega, kuna puudub alus lugeda neid andmeid täielikult õigeteks ja täielikeks (raamatupidamise seaduse § 25). Samas isegi kui võtta arvesse võlgniku raamatupidaja Ai poolt äriregistri ettevõtjaportaali üleslaetud võlgniku 2016.a. majandusaasta aruannet ja E.A ütlusi selle kohta, et võlgniku omakapital oli 2016.a. lõpus positiivne ja varad suuremad kui kohustused, peab kohus põhjendatuks hageja osutust, et kuna 2016.a. majandusaasta lõpu seisuga oli võlgniku rahaline positsioon 17289 euroga miinuses ja võlgniku kohustuste puhul 244712 eurot moodustus võlgniku vara peamiselt nõuetest ja ettemaksetest 9(11)
2-19-13494 summas 200292 eurot, samas kui võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekus võlgniku kontole 2017.a. jooksul ca ainult 11000 eurot (tl 57-60), pidi kostjale mingil hetkel olema vältimatult selge, et aruandes kajastatud nõuded reaalselt ei laeku, st tegemist on ebatõenäoliselt laekuvate, nn lootusetute nõuetega, mida ei saa võlgniku reaalse varana käsitleda ning mistõttu võlgnikul puudus tegelik võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Kohus leiab, et selline püsiva maksejõuetuse väljakujunemise hetk võlgniku majandustegevuses saabus hiljemalt maikuuks 2017.a., kui kostja otsustas võlgniku n.ö. likvideerida, kuid selle asemel, et esitada kohtusse pankrotiavaldus, võõrandas kostja võlgniku osa M Liga seotud äriühingule Celeris Trade OÜ, et viimane sellega tegeleks. Nii nähtub kostja poolt vande all antud seletusest, et kui tal veel 2016.a. lõpus ei olnud kahtlusi, kas nõuded ca 200 000 eurot laekuvad ja oli lootus, et võlgniku majanduslik olukord paraneb, siis maikuuks 2017.a., kui oli selgunud, et arveid siiski ei tasutud, sai kostjale selgeks, et ettevõttel pole perspektiivi. Samas oli võlgnikul ka suur rahaline kohustus Nordea panga ees, mida kostja isiklikult käendas (ca 45000 eurot). Seetõttu tellis kostja n.ö. likvideerimisteenuse M Lilt, uskudes et viimane teeb võlgniku võlgnevustega kõik korda (tl 24-130). Kohtu hinnangul viitab selline olukord võlgniku faktilisele püsivale maksejõuetusele, mida kaudselt kinnitab ka asjaolu, et M Li poolt kostjale esitatud tingimuste kohaselt pidi võlgnik eelnevalt lõpetama kõikide töötajatega töölepingud ja uus omanik nõustus omandama võlgniku osa, nimiväärtusega 2550 eurot, vaid 700 euro eest (osa müügileping tl 83-84).
3.13.Kohtu hinnangul ei välista kostja vastutust võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamata jätmise eest ka asjaolu, et võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli 31.06.2017.a., kuid kostja oli seisuga 09.06.2017 võlgniku juhatusest tagasi kutsutud ja kokkuleppel uue osanikuga pidi aruande esitama äriregistrile võlgniku uus juhatus. Kohus leiab, et olukorras, mil võlgniku rahalised vahendid olid alates 2016.a. lõpust miinuses ning võlgniku nõuetest ca 200 000 eurot oli realiseerunud käibevahenditeks kõigest ca 5 %, oli kostja poolne hooletus ja risk jätta 2016.a. majandusaasta aruanne, so perioodi osas, mil tema oli võlgniku juhatuse liikmeks, kinnitamata ja allkirjastatult äriregistrile esitamata, kuna sellega puudusid kolmandate isikute jaoks (sh ajutise halduri jaoks) kostja poolt kinnitatuna võlgniku eelneva majandustegevuse kohta alates 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamisest ja äriregistrile esitamisest igasugused usaldusväärsed andmed. Nagu kohus eelpool märkis, ei jaga kohus kostja arvamust, et võlgniku juhatuse poolt allkirjastatud aruande esitamata jätmise korvab asjaolu, et võlgniku raamatupidaja E.A oli laadinud äriregistri ettevõtjaportaali üles võlgniku 2016.a. majandusaasta aruande projekti, samuti et E.A ütluste kohaselt ei läinud võlgniku omakapital kogu võlgniku tegevuse kestel kuni 2017.a. maikuuni kunagi negatiivseks ning et võlgniku uus omanik on osa ostu-müügilepingus kinnitanud oma teadlikkust võlgniku finants-majanduslikust olukorrast (tl 83-84). Kohus osutab siinkohal võlgniku uue juhatuse liikme M Li 04.07.2017 avaldusele võlgniku uuele osanikule Celeris Trade OÜ, et seoses sellega, et talle võlgniku raamatupidaja E A poolt esitatud raamatupidamise andmed on puudulikud ja/või vastuolulised puudub tal ülevaade võlgniku tegelikust raamatupidamislikust seisukorrast ja nõuete ning kohustuste sisust, millest tulenevalt ei ole tal võimalik hinnata täpselt ettevõtte majanduslikku olukorda ja teha otsuseid ning võtta vastutust võlgniku edasise tuleviku osas (tl 46). Seega isegi kui võtta arvesse kostja poolt esitatud fotodest (tl 85-115) ja vande all antud seletusest ning tunnistajate A.R ja E.A ütlustest nähtuvat asjaolu, et võlgnikul oli kostja poolt võlgniku osa uuele osanikule võõrandamise hetkeks 13.06.2017 alles põhivarasid minimaalselt ca 86000 eurot, ei lükka see ümber järeldust, et võlgniku varast enamiku moodustavad nõuded (ca 200 000 eurot) olid selleks ajaks enamuses (ca 90%) muutunud faktiliselt lootusetuks ega taganud enam võlgniku kohustuste (244712 eurot) täitmist, mistõttu võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks ja kostja oli kohustatud esitama võlgniku suhtes pankrotiavalduse, mida kostja, rikkudes juhatuse liikme kohustusi ei teinud, lootes alusetult, et olukorra lahendab kostjale õiguslikke tagajärgi tekitamata võlgniku uus omanik ja selle poolt määratud juhatus. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja kandis 10(11)
2-19-13494 pankrotimenetluse kulude katteks menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti kantud summade näol kahju kogusummas 4300 (1500 + 2800) eurot selle tagajärjel, et kostja oli võlgniku juhatuse liikmena oma kohustusi süüliselt rikkunud, ega polnud õigeaegselt esitanud võlgniku suhtes pankrotiavaldust. Seega kohus rahuldab hagi nii põhinõude (4300 eurot) alusel kui ka VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel arvestatavast viivitusintressist tulenevalt. Võttes arvesse, et alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab summadelt 1500 eurot ja 2800 eurot arvutatav viivitusintress kokku 663,93 eurot (vt viivisekalkulaator.ee), mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 663,93 eurot ja edasiulatuva viivise (TsMS § 367) VÕS) § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse (4300 eurot) kohase täitmiseni. IV Lahendamata taotluste lahendamine
4.1.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on 23.01.2020 taotlenud 21.01.2020 kohtuistungi protokolli parandamist (tl 129). Hageja ei vaidle taotlusele vastu (tl 138). Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada ja loeb protokolli parandatuks vastavalt kostja taotlusele V
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
5.2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on otstarbekas menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.3.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.