3.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2019 määrus ja teha uus määrus, millega jätta XX võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata ja avaldus võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus XX kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, võlgade ümberkujundamise avaldus ja menetluse käik
1.18.01.2018 esitas Svea Finance AS (võlausaldaja Svea Finance) Harju Maakohtule avalduse XX (avaldaja/võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-18-924).
2.23.04.2018 esitas XX Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (avaldus) (tsiviilasi nr 2-18-6338). Avaldaja leidis, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Ümberkujundamiskava (kava) kohaselt soovib võlgnik oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid ning pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgnik tasuks 60 kuu jooksul alates võlgade ümberkujundamise kinnitamisest võlgnevuste katteks igakuiselt kokku 500,01 eurot, so igale võlausaldajale 8,05% talle võlgnetavast kogusummast. Seega iga kohustus väheneks 91,95% võrra.
Tsiviilasi nr: 2-18-924 igakuine makse 3,87 eurot; ühekordne makse ca 155; täitmise kogusumma 387 eurot; 5) võlg AS SEB Pank-le 15 000 eurot: igakuine makse 12,08 eurot; ühekordne makse ca 483 eurot; täitmise kogusumma 1208 eurot. Kavast on välja jäetud 231 186,82 euro suurune kohustus Swedbank AS-i ees (eluasemelaen), mille täidab solidaarvõlgnik.
4.Võlgnikul on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol summas 1586 eurot (neto). Võlgnikule kuuluvad 1⁄2 kaasomandist korteriomandist asukohaga Tallinn, XXX, Tallinn, 1⁄2 kaasomandist asukohaga Tallinn, XXX (panipaik) ja 1⁄2 kaasomandist asukohaga Tallinn, XXX ning P7 (parkimiskohad). Korteriomand on koormatud hüpoteegiga laenuandja Swedbank AS-i kasuks. Korteriomandi väärtuseks koos panipaiga ja parkimiskohtadega on võlgniku hinnangul ca 310 000 eurot, laenujääk on 230 000 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last.
5.31.05.2018 määrusega võttis Harju Maakohus avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-18-924 ja nr 2-18-6338 ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks sai 2-18-924. Võlausaldajate seisukohad avaldusele
6.SFM Law Office OÜ ei esitanud ümberkujundamiskavale vastuväiteid.
7.Investly Holding OÜ ei nõustunud võlgnikupoolse võla arvestusega. Võlgnik on võlanimekirjas märkinud, et tema võlgnevus ees on 238 131,85 eurot. Võlgade ümberkujundamise korral tuleb johtuda sellest, et võlgniku tegelik võlgnevus võlausaldaja ees on hoopis 243 993,61 eurot. Lisaks leiab võlausaldaja, et SFM Law Office OÜ-l tuleb oma nõue ja selle tegelik suurus tõendada, kuna võlgniku poolt antuf käendus ei pruugi olla kehtiv. Võlausaldaja nõustub võlgniku võlgade ümberkujundamisega viisil, et võlanimekirjast jäetakse välja SFM Law Office OÜ nõue ning arvestatakse võlausaldaja nõude tegelikku suurust ja et võlausaldaja nõudest tasutaks vähemalt 50%.
8.Svea Finance OÜ ei nõustunud võlgade ümberkujundamisega võlgniku poolt soovitud viisil. Võlgniku pakkumine ei ole tõsiselt võetav. Võlausaldaja nõustuks võlgade ümberkujundamisega tingimusel, et võlgnik tasub oma kohustusest vähemalt 50%. Võlgnik on maksejõuetu ja tema suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Võlgnik suudab pankrotimenetluses kohustusi täites tasuda võlausaldajale suurema summa. On kahtlus, et võlgnik varjab oma sissetulekuid, kuna pankrotimenetluses esitas võlgnik menetluskulude nimekirja summas 1142,30 eurot.
9.Swedbank AS ei nõustunud võlgade ümberkujundamisega võlgniku poolt soovitud viisil. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad ja pankroti väljakuulutamine on vältimatu. Ümberkujundamiskava on ebarealistlik, kohustuste vähendamise määr ebamõistlikult suur ega teeni võlgade ümberkujundamise eesmärki. Sisuliselt soovib võlgnik kohustustest vabaneda, mis ei ole VÕVS-i kohaldamise eesmärk. Võlgnik ei ole teinud pingutusi, et makseraskuseid ületada ja oma kulusid vähendada, vaid on pigem raisanud raha erinevates poodides ja söögikohtades. Võlgnik on septembris 2017 käinud Kreekas ja novembris Lissabonis. Kava on üles ehitanud eeldusele, et võlgniku laste ema on nõus elatist vähendama, samal ajal plaanib võlgnik oma vanemate kodust välja kolida, mis tähendab igapäevaste kulude tõusu, millega kavas arvestatud ei ole. Kava kohaselt ei ole võlgnikul 5 aasta jooksul mistahes kulutusi riietele ega muudele esmatarbekaupadele, mis on ebausutav. Võlgnik on töökohana märkinud T OÜ juhatuse liige. Jääb arusaamatuks, kus ja kellena võlgnik tegelikult töötab, arvestades, et M OÜ (endise nimega T OÜ) pankrot kuulutati välja 07.02.2018.
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 Alternatiivselt oleks võlausaldaja võlgade ümberkujundamisega nõus viisil, et Swedbank AS põhinõuet ei vähendata ja võlgnik tasub kogu põhinõude summas 4884,58 eurot.
10.AS SEB Pank ei nõustunud võlgniku ettepanekuga võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik on märkinud, et hakkab kummalegi oma alaealisele lapsele tasuma igakuiselt elatist 400 eurot. Samas ei ole võlgnik selgitanud, millised on laste erakorralised vajadused, miks ta tavapärase miinimumelatise (250 euro) asemel peaks tasuma 400 eurot. Võlgnik on pankrotiseisus ega ole sedavõrd suurt elatist võimeline tasuma ilma, et kahjustaks võlausaldajate huve. Juhul, kui võlgnik tasuks lastele jõukohast elatist, saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses. Võlausaldaja nõustuks võlgade ümberkujundamisega juhul, kui võlgniku poolt rahuldatakse võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Arvestades võlgniku hariduslikku tausta ja töökogemust, oleks tal võimalik teha mõistlikke jõupingutusi, et leida täiendavaid lisasissetulekuid, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses. Võlgniku seisukoht võlausaldajate vastuväidetele
11.Võlgniku seisukoha kohaselt ei anna võlausaldajate vastuväited alust kava kinnitamata jätmiseks. Kavas on pakkutud kohustuste täitmiseks igakuiselt kokku summa 500 eurot. See on 2,12 euro võrra väiksem võrreldes summaga, mida saaks arestida täitemenetluse raames, milline erinevus ei ole märkimisväärne. Võrreldes pankrotiseaduses toodud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamisega, on võlgniku pakutav kohustuste täitmise periood sama. VÕVS alusel läbiviidav võlgniku poolt pakutav menetlus annaks üldregulatsiooni (5-aastane periood) korral võlausaldajatele 5,74% soodsama tulemuse (50 000 eurot vs 47 127 eurot) võrreldes PankrS kohaselt võlgadest vabastamise menetlusega. Samas ei ole välistatud asjaolu, et PankrS kohases menetluses võib kohus võlgnikust füüsilise isiku vabastada ülejäävatest kohustustest samuti 3 aasta möödumisel ja seda põhjusel, et isik täidab oma kohustusi täitemenetluse seadustiku kohaselt praktiliselt maksimaalses võimalikus ulatuses. Sel juhul osutub VÕVS alusel läbiviidav menetlus võlausaldajatele juba oluliselt kasulikumaks (50 000 eurot vs 35 076.20 eurot) 29,84 % ulatuses.
12.Antud võrdlus ei võta arvesse, et füüsilise isiku pankroti korral kaotaks võlgnik juhatuse liikme koha, oleks sunnitud hinnanguliselt 6-8 kuud uut tööd otsima ning võiks saada seejärel 20-30% madalamat töötasu disainerina (CV.ee palgainfo kohaselt) vahemikus 1100-1300 eurot neto. See teeks maksimaalseks kinnipeetavaks summaks 177-310 eurot, mille tulemusel osutub pankrotiseaduse alusel läbiviidav menetlus võlausaldajatele juba oluliselt kahjulikumaks.
13.Võlgnik ei nõustu väidetega nagu oleks võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tulud on pidevalt ületanud tema isiklikke kulusid. Käesolevate makseraskuste põhjuseks on M OÜ (pankrotis) kohustuste käendamisest tulenevad ühekordsed kohustused. Võlgnikul on sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita.
14.Võlgniku pankrot toob kaasa ärikeelu tulenevalt PankrS § 91 lg1 ja sel juhul on võlgniku jätkamine T OÜ juhatuse liikmena võimatu. Isegi kui taotleda kohtult erandkorras võimalust juhatuse liikmena töötamiseks, ei oleks see vastuvõetav T OÜ praegusele omanikule. Konsultatsioonidest omanikuga on üheselt ilmnenud, et ettevõtte juhatuse liikme isiklik pankrot kujutaks ettevõttele tuntavat mainekahju, vähendades seeläbi oluliselt ka ettevõtte usaldusväärsust ja muudaks seega võimatuks olemasoleva koostöö jätkumise juhatuse liikmena. Võlgnik ei saaks sellisel juhul ettevõtet efektiivselt esindada ning tema isiku küljes olev märk saaks takistuseks
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 kliendisuhete loomisel või partneritega majanduslikult vastuvõetavate kokkulepete saavutamisel. Samuti on omaniku jaoks vastuvõetamatu võlgniku jätkamine samas ettevõttes tavatöötajana, kuivõrd tema roll on olnud ettevõttes esindamine ja meeskonna juhtimine. Võlgnik ei ole enam ammu kompetentne ega vilunud ettevõtte spetsiifilist tööd tegema.
15.Svea Finance AS seisukoht, et pankrotimenetluse korral on tõenäosus nõuete rahuldamiseks suurem, on põhjendamata. Võlgnik ei ole oma tulusid varjanud. Võlgniku lepingulise esindaja kulud summas 1142,30 eurot tasus tsiviilasjas nr 2-18924 võlgniku eest tema tööandja T OÜ võlgniku ja ettevõtte omaniku vahel sõlmitud erikokkuleppe alusel.
16.Võlgnik nõustub Investly Holding OÜ seisukohaga, et tema kohustused nimetatud võlausaldaja ees on 243 280,54 eurot ja ümberkujundamise korral tuleks nimetatud summast lähtuda. Käesolevaks hetkeks on M OÜ (pankrotis) tunnustatud SFM Law Office OÜ poolt esitatud nõue, mis oli omandatud Red Hat Group Design OÜ-lt, summas 242 929,46 eurot. Sellest tulenevalt tunnistab võlgnik käenduskohustusest tulenevat võlgnevust SFM Law Office OÜ ees summas kokku 242 929,46 eurot ja ümberkujundamise korral tuleks johtuda eelnimetatud võlgnevusest.
17.AS SEB Pank on jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgnik pakub võlausaldajatele välja rahuldada nõudeid praktiliselt maksimaalselt täitemenetluse seadustikus ettenähtud suuruses. Nõuda sellises olukorras panuse andmist täiendavas mahus alaealiste laste elatise arvelt on alusetu. Võlgniku laste elatustase on käesolevaks hetkeks, võrreldes aastatagusega juba oluliselt langenud ning kava kinnitamisel (elatise täiendaval vähendamisel) langeb veelgi. Aja jooksul loodab võlgnik lisasissetulekuid leida, kuid nendega plaanib katta käesoleval hetkel kavas arvesse võtmata kulud riietele ning esmatarbekaupadele, samuti kulud kolimisele vanematekodust välja. Korteriomandi väärtus on leitud arvestuslikult järgmiselt: kinnistu tervikuna võiks hinnanguliselt väärt ca 310 000 eurot, korteriga seotud laenujääk on samas ca 230 000 eurot. Kuna potentsiaalse vara näol on tegemist mõttelise osaga kaasomandist, siis kinnisvaraspetsialistide hinnangu järgi võiks kaasomandi väärtus (ca 40 000 eurot) olla müügihinnas väärt mitte enamat kui 50% nimetatud väärtusest, seega 20 000 eurot. Oktoobris 2017 kolis võlgnik oma elukaaslasest lahku, sellega seoses võõrandas osaluse osaühingus T ning kaasomandi elukaaslasega ühiselt soetatud kodust. Kuna hilisemate sündmuste käigus esitas Svea Finance OÜ süüdistuse, et kaasomandi võõrandamise näol võis olla enese varatuks tegemise ja selle läbi majanduskuriteoga, siis nimetatud tehing tühistati ning tänaseks kuulub kaasomand taas võlgnikule. Lahkumineku hetkel ei osanud võlgnik arvestada sellega, et nimetatud tehingut võidakse tõlgendada võlgniku võlausaldajatele kahjulikuna.
18.Swedbank AS ei põhjenda, miks ta arvab, et kava ei ole realistlik. Võlgnik on seisukohal, et kava on realistlik. Võlgnik on 5 aasta jooksul valmis andma panuse mahus, mida seaduseandja täitemenetluse seadustiku kohaselt maksimaalselt võimalikuks on pidanud. Reis septembris 2017 Kreekasse oli broneeritud ja välja ostetud pea aasta varem, ajal, mil majandusraskusi ega eraelulisi probleeme veel polnud, samuti puudusid veel septembris 2017 otsesed majandusraskused. Reis Lissaboni novembris 2017 oli tööreis, mille kulud kandis peamiselt tööandja. Rahaliste vahendite kasutamine novembris ja detsembris 2017 oli tingitud sellest, et need olid emotsionaalselt kõige raskemad seoses elukaaslasest lahkuminekuga. Võlgnik kinnitab, et ei soovi ega ole kunagi soovinud iseendale võetud kohustuste täitmisest hoiduda ega varja ka mingilgi moel oma varasid. Võlgnik möönab, et kavas toodud kulutuste hulgas nimetatud kulutusi pole, kuid loodab aja jooksul leida täiendavaid lisasissetulekuid ja nendega katta ümberkujundamiskavas arvesse võtmata
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 kulud riietele, esmatarbekaupadele, samuti kulud kolimisele vanematekodust välja. Võlgniku kulutused toidule ja riietusele saavad osaliselt kaetud võlgniku tööandja poolt juhatuse liikme ja ettevõtte esindamise tööülesannete täitmise käigus. Maakohtu määrus
19.Harju Maakohtu 11.03.2019 määrusega kinnitas kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise selliselt, et võlgnik täidab maksimaalselt 60 kuu jooksul: 1) SFM Law Office OÜ nõude summas 19 940,19 eurot, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 198,09 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub ühekordne makse (ca 8055 eurot) peale kinnisvara müüki; 2) Investly Holding OÜ nõude summas 19 968,45 eurot maksimaalselt 60 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 204,94 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub ühekordne makse (ca 7672) peale kinnisvara müüki; 3) Svea Finance AS-i nõude summas 9472,37 eurot maksimaalselt 60 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 97,28 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub ühekordne makse (ca 3635 eurot) peale kinnisvara müüki; 4) Swedbank AS nõude summas 771,37 eurot maksimaalselt 60 kuu jooksul, tasudes kohustuse täitmiseks osamaksetena 10,27 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub ühekordne makse (ca 155 eurot) peale kinnisvara müüki; 5) AS SEB Pank nõude summas 1592,37 eurot maksimaalselt 60 kuu jooksul, tasudes igakuiste osamaksetena 18,48 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub ühekordne makse (ca 483 eurot) peale kinnisvara müüki (resolutsiooni punktis 1, 1.11.5). Kohus määras, et järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. Kohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 11.06.2019 kohtule aruanne temale kuuluva kaasomandi osa müügiprotsessi kulgemise kohta. Edaspidi tuleb vastav aruanne kohtule esitada iga kolme kuu tagant kuni kinnisvara müümiseni. Kohus kohustas võlgnikku esitama 11.03.2020 kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta 11. märtsiks. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele ning avalikult teatavaks tegemisele väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
20.Määruse põhjenduste kohaselt juhindus maakohus VÕVS § 24 lg 1-3, § 26 lg 1 ning sellest, et ümberkujundamiskava järgi täidab võlgnik võlausaldajate nõuded 8,05% ulatuses 60 kuu jooksul. Võlausaldajate kogunõuded, millest maakohus lähtus, moodustasid võlgniku 23.07.2018 vastuse kohaselt 618 840,38 eurot, kuna võlgnik nõustus Investly Holding OÜ nõudega 243 280,54 eurot ning teatas, et SFM Law Office OÜ ees on kohustuste kogusumma 242 929,46 eurot.
21.Kohus leidis, et kuigi 4 võlausaldajat 5-st ei nõustunud kavaga, on käesoleval juhul põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitamine, kuna see tagab võlausaldajate nõuete rahuldamise suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Kohus ei nõustunud seisukohaga, et pankrotimenetluses oleks võimalik võlgniku kohustusi suuremas ulatuses täita kui ümberkujundamiskavas. Kohus võttis arvesse, et võlgnikule kuuluvad kaasomandiosad korteriomanditest, mis on koormatud hüpoteegiga laenuandja Swedbank AS-i kasuks. Korteriomandi väärtuseks koos panipaiga ja parkimiskohtadega on võlgniku hinnangul ca 310 000 eurot, laenujääk on 230 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu summas 1586 eurot (neto), võlgnik töötab T OÜ-s juhatuse liikmena.
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924
22.Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgniku pakutud kohustuste täitmise periood 60 kuud ehk 5 aastat. Ka pankrotiseaduses toodud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestab üldreeglina 5 aastat. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul plaanis temale kuuluv kaasomandiosa võõrandada ja saadud summast teha väljamakseid võlausaldajate nõuete hüvitamiseks. Võlgnikule kuuluv kaasomandiosa tuleks võõrandada ka võlgniku pankroti väljakuulutamise korral. Võlgnikule kuuluva kaasomandi osa võõrandamisel oleks võlgniku osa väärtuseks ca 40 000 eurot (310 000–230 000:2). Samas tuleb võlgniku osa väärtuse hindamisel arvestada tegelikku hinda, millega võlgnikule kuuluv kaasomandiosa õnnestub müüa. Võlgnik on ümberkujundamiskava koostamisel lähtunud arvestusest, et talle kuuluva kaasomandi osa müügihind on 50% selle tegelikust väärtusest. Kohus möönis, et võlgnikule kuuluva kaasomandi osa müügihind võib olla suurem võlgniku pakutud 20 000 eurost, kuid tõsikindlad andmed selle kohta puuduvad, mistõttu ei saa automaatselt eeldada, et pankrotimenetluses võlgnikule kuuluvat kaasomandiosa müües oleks võimalik saavutada parem tulemus. Kohtu hinnangul ei seaks vastuväite esitanud võlausaldajate nõuete vähendamine neid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohtu arvates on väga vähe tõenäoline, et Investly Holding OÜ, Svea Finance AS ja AS SEB Pank nõudeid oleks võlgniku pankrotimenetluses võimalik rahuldada 50% ulatuses ja AS Swedbank nõuet 100% ulatuses. Kohtu hinnangul ei esine ka Investly Holding OÜ, Svea Finance AS, Swedbank AS ja AS SEB Pank ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste võlausaldajatega.
23.Seoses võlgniku selgitustega, et tema pankroti väljakuulutamisel kaotaks ta oma praeguse töö leidis kohus, et puudub alus arvata, et võlgniku väited on ebaõiged. Seega tähendaks võlgniku pankroti väljakuulutamine võlgnikule uue töökoha leidmise vajadust ja võimalust, et võlgnik peab leppima vähemtasustatud tööga, mis omakorda vähendaks võlausaldajate võimalust oma nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluses.
24.Kohus leidis, tuginedes võlgniku 12.10.2018 selgitustele, et seoses võlgade ümberkujundamiskava esitamisega on ta sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kannab oma alaealiste laste ülalpidamiskulusid igakuiselt kokku 500 euro ulatuses ja laste ema kanda jääb võlgniku ning tema elukaaslase poolt ühiselt võetud eluasemelaen, et ei saa väita, et võlgniku poolt makstav elatis kahe lapse ülalpidamiseks on seadusega ettenähtud miinimumist suurem. 2019. aastal on miinimumtöötasu suuruseks 540 eurot, PkS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise suuruseks 2019. aastal on 270 eurot. Seega on võlgniku poolt kahele lapsele makstav elatis (kokku 500 eurot) väiksem 2019. aastal kahele lapsele maksmisele kuuluvast miinimumelatisest (540 eurot).
25.Kohus leidis, et VÕVS § 2 lg 1 kohaselt on lubatud võlgniku soovitud nõuete ümberkujundamine nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise teel.
26.VÕVS § 24 lg 5 alusel leidis kohus, et kohtul ei ole alust kohustuste igakuiste tagasimakse summade kindlaksmääramisel lähtuda võlgniku taotluses märgitud summadest. Kohus võttis arvesse, et võlgniku kohustused on esialgses ümberkujundamiskavas märgitust 1921,85 euro võrra väiksemad (620 762,23 – 618 840,38) ning võlgnikul on võimalik vähenenud kohustuste summa (1921,85 eurot) võrra teha täiendavaid makseid võlausaldajatele ja seega võimalik igale võlausaldajale tasuda täiendavalt 384,37 eurot (1921,85:5), tasudes igale võlausaldajale igakuiselt 6,41 eurot (384,85 : 60) ümberkujundamiskavas märgitud summast enam.
27.Kohus leidis, et võlgnikul tuleb müüa talle kuuluv kaasomandiosa kinnisvarast ning oluline on anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust, kuna võlgnik on hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 on 5 aasta jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees osaliselt täita. Kohtu hinnangul on kava kinnitamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, ka ei kohelda kava alusel ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Svea Finance AS määruskaebus
28.Võlausaldaja Svea Finance AS esitas maakohtu määrusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata (alternatiivselt rahuldamata); jaotada menetluskulud ja välja mõista vastustajalt kõik menetluskulud; vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
29.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvesse võtnud varem rõhutatut, et võlgnik pole teinud ühtegi sammu, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Võlgnik ei ole võlausaldajale teinud kompromissettepanekuid ega ka makseid võla tasumiseks. Võlgniku avalduse menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕVS § 17 lg 2 p 2, § 28 lg 3.
30.Võlgnik on tegelikult püsivalt maksejõuetu vastavalt ajutise pankrotihalduri 27.04.2018 aruandele. Võlgniku avaldus tuleks jätta see läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 2 alusel, kuna võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei saa võlgasid ümber kujundada. Võlgniku suhtes tuleb kuulutada välja pankrot.
31.Võlausaldaja on veendunud, et võlgnik suudab pankrotimenetluses kohustusi täites tasuda võlausaldajale suurema summa, kui ta on välja pakkunud kavas. 30.04.2018 istungil väitis võlgnik, et pankroti korral ta tööd teha ei saaks, mis on ebaõige ning pigem vihje sellele, et võlgnik varjab oma sissetulekuid jne. Võlgniku varjatud sissetulekuid tõendab ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-924 esitas võlgnik 02.04.2018 menetluskulude nimekirja esindaja kulude kohta summas 1142,30 eurot, milline summa oleks võinud minna võlausaldajate nõuete katteks.
32.AS SEB Pank on õigesti välja toonud, et võlgnik maksab oma lastele ebamõistlikku elatist. Juhul kui võlgnik tasuks oma alaealistele lastele talle jõukohast elatist, saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses. Ebamõistlik laste elatise maksmise kokkulepe on vaidlustatav pankrotimenetluses, sest see on tehtud võlausaldajate huvide kahjustamiseks.
33.Maakohus on rikkunud VÕVS § 24 lg 9, kuna ei ole määranud ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks ühte või mitut eksperti, kuigi võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma üle 200 000 euro. Tegemist on olulise rikkumisega, mis on määruse tühistamise aluseks.
34.Kohus on määrust tehes sisuliselt otsustanud võlgadest vabastamise lõpptulemuse, mis peaks toimuma eraldi menetluse käigus pankrotimenetluses (PankrS § 175). Neli võlausaldajat viiest ei nõustunud kavaga, millisel juhul ei oleks tulnud võlgniku avaldust rahuldada. Kohus on võlgniku vabastanud suuremas osas tema kohustustest. Pankrotimenetluses võlgadest vabastamise menetluses on võlgnikul kohustus otsida tasuvat tööd ning võlausaldajatele võimalikult suures osas võlgasid tagasi maksta. 8,05%-i ei saa mitte kuidagi pidada suureks võlgade tagasimaksmise proportsiooniks ja võlausaldajate kaitse tagamiseks. Pankrotiseaduses ette nähtud võlgadest vabastamise menetlus on kui katseaeg, mille jooksul on võlgnik peab täitma seaduses sätestatud kohustusi (PankrS § 173). Seda katseaega saab pikendada kuni 7 aastani (PankrS § 175 lg 51).
35.Ümberkujundamiskavast on välja jäetud 231 186,82 euro suurune kohustus Swedbank AS-i ees (eluasemelaen), mille väidetavalt täidab solidaarvõlgnik. Swedbank AS ei ole loobunud nõudest võlgniku vastu, mistõttu juhul, kui solidaarvõlgnik ei täida oma
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 kohustust panga ees, esitatakse nõue ikkagi võlgniku vastu. Nõue on ebaõigesti ümberkujundamiskavast välja jäänud ning see vähendab teistele võlausaldajatele väljamakstavaid summasid.
36.Võlgniku pankroti korral ei kaota võlgnik oma praegust töökoha. Võlgnikul ei ole mitte kuidagi keelatud töötada töölepingu alusel. Kohus ei ole arvesse võtnud, kuivõrd palju saadakse raha pankrotivara müügist ning edasine võlgade tagastamine peaks toimuma võlgniku tulutoova tööga või ettevõtlusega (seadus ei keela olla osanikuks ettevõttes jne). Kaebuse esitaja hinnangul on võlausaldajad seatud võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral ning võlgadest vabastamise menetluse korral, mis annab võimaluse võlgu tasuda ka 7 aasta.
37.Kohus on jätnud põhjendamiskohustuse täitmata. Kohus peab panema end ka võlausaldaja seisundisse. Swedbank AS määruskaebus
38.Swedbank AS esitas maakohtu määrusele, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ning määruskaebuse esitamisega kaasnenud kulud võlgniku kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja või tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv.
39.Määruskaebuse kohaselt ei ole olukorras, kus võlgnik taotleb 91,95% ulatuses kohustustest vabastamist, tegemist võlgade ümberkujundamisega, vaid kohustustest vabanemisega, mis ei ole võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad ning võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole ette nähtud võlgnikele, kellel puudub võlgnevuste mõistlikus ulatuses tasumiseks igasugune perspektiiv. Maakohus oleks pidanud VÕVS § 28 lg-le 2 tuginedes jätma avalduse läbi vaatamata, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
40.Võlgade ümberkujundamisel saab valida ühe meetme korraga. Praegusel juhul on võlgnik taotlenud ja maakohus aktsepteerinud mitme abinõu üheaegset rakendamist, s.o nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Maakohus on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel rikkunud materiaalõiguse normi, mistõttu tuleb määrus tühistada.
41.Võlausaldaja avaldas maakohtu menetluses, et tema nõude näol on tegemist ainukese kohustusega, mis on võlgniku isiklikuks tarbimiseks võetud kohustus ning see ei ole võrreldav käenduskohustustega, mistõttu on tegemist VÕVS mõttes mõjuva põhjusega Swedbank AS nõude eelistamiseks. Menetlusõiguse normi rikkudes maakohus eeltoodu osas seisukohta ei võtnud
42.Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgniku pakutud kohustuste täitmise periood 5 aastat. Maakohus on kava kinnitamisel märkinud, et ka pankrotiseaduses toodud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestab üldreeglina 5 aastat. Seejuures ei ole maakohus arvestanud aga asjaoluga, et pankrotiseadusest tulenevalt on kohustustest vabastamise menetlust võimalik pikendada ka 7 aastani ning VÕVS kohustuste ajatamise maksimaaltähtaega ette ei näe. Olukorras, kus maakohus pidas lubatavaks kahe võlgade ümberkujundamise abinõu üheaegset rakendamist, pidanuks maakohus kohustuste vähendamise ulatust ning võlausaldajate õigusi ja huve arvestades kaaluma võlgnevuste ajatamist pikema perioodi peale. Menetluse edasine käik
43.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis menetlusosalistelt nendele vastust.
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924
44.Võlgnik palus jätta määruskaebused rahuldamata ning kordas põhiliselt menetluses varasemalt antud seisukohti. Võlgnik märkis, et elatise puhul kehtib põhimõte, et vanemate lahkumineku korral ei tohiks laste elatustase oluliselt langeda. Võlgnik leidis, et maakohus ei pidanud eksperti kaasama, kuna see on seaduse järgi kohtu diskretsiooniotsus ning ühtlasi on lubatud 2 ümberkujundamisabinõu üheaegne kohaldamine. Võlgnik kinnitas, et on 5 aasta jooksul valmis andma panuse mahus, mida seadusandja täitemenetluse seadustiku kohaselt maksimaalselt võimalikuks on pidanud.
45.AS SEB Pank toetas määruskaebusi.
46.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
47.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Svea Finance AS ja Swedbank AS määruskaebused on põhjendatud ning Harju Maakohtu 11.03.2019 kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab asja ilma esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse, millega jätab võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise kava (kava) kinnitamata ja avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Swedbank AS määruskaebuse ja Svea Finance AS määruskaebuse alternatiivse nõude jätta võlgniku poolt esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus rahuldamata ja võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
48.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
49.Ringkonnakohus nõustub nii Svea Finance AS seisukohaga, et maakohtul tulnuks avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui ka Swedbank AS seisukohaga, et maakohus oleks pidanud jätma kava pärast avalduse menetlusse võtmist, kuid hiljemalt enne selle kinnitamist, läbi vaatamata.
50.VÕVS § 28 lg 3 alusel võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (käesoleva seaduse § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
51.VÕVS § 17 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. VÕVS § 12 lg 1 p 1 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avaldusele lisada võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses.
52.Maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avalduses ning kogu menetluse jooksul on võlgnik läbivalt tuginenud väitele, et elab hetkel vanemate juures ja
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 kulutused eluasemekulude osas puuduvad (I kd, tlk 125). Maakohus oleks eelnevast tulenevalt pidanud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähele panema, et tegelikult ei vasta võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus VÕVS § 12 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud võlgnikuga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekirja, mistõttu esineb absoluutne alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
53.Maakohus ei ole avalduse menetlusse võtmisel tähele pannud ka seda, et igale võlausaldajale peale kinnisvara müüki tehtava ühekordse makse summa on võlgnik märkinud ligikaudsena (ca) ning kavas toodud arvestused (I kd, tlk 121 pöördel, II kd, tlk 120 pöördel) iga ümberkujundamise järgselt alles jääva kohustuse suuruse kohta on ebatäpsed ega vasta võlgniku poolt välja pakutud kohustuste täitmise määrale, so 8,05%-le (õiged suurused on vastavalt kavas toodud võlausaldajate järjestusele ringkonnakohtu arvestuste kohaselt: 20 125 eurot, 19 169,61 eurot, 19 584,08 eurot, 9082,82 eurot, 386,43 eurot ja 1207,5 eurot). Need eksimused on ühtlasi põhjustanud ka vigade esinemise vaidlustatud määruse resolutsiooni punktides 1.1.-1.5.
54.Eelnevalt kirjeldatud puudused avalduses ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhimõtteliselt lubatavad, arvestades, et võlgnik on kavaga esitanud ettepaneku tasuda igale võlausaldajale 8,05% võlgnetavast summast. Ringkonnakohus on seisukohal, et ümber kujundatava võla võlausaldajale peab olema üheselt arusaadav, millistel tingimustel (missuguses konkreetses summas ja millal) võlgnik ümberkujundamise käigus alles jääva kohustuse täitma peab. See on oluline ka võlgade ümberkujundamise avaldust menetleva kohtu jaoks, arvestades, et ümberkujundamiskava kinnitamisega tekib täitedokument. TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 tulenevalt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Praegusel juhul vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 1.1-1.5. osas see nõue täidetud ei ole.
55.VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.
56.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik kava esitamisel lähtunud sellest, et täidab selle 60 kuuga oma sissetulekust ja talle kuuluva kinnisvara müügist, tasudes igakuiselt kavas märgitud võlausaldajatele kokku 500,01 eurot (I kd, tlk 121 pöördel, II kd, tlk 120 pöördel). Sealjuures on võlgnik esile toonud, et kinnisvara koormavad hüpoteegid Swedbank AS kasuks summas 318 500 eurot, laenujääk on 230 000 eurot ning müügiperioodiks arvestatud 6 kuud (I kd, tlk 129).
57.Võlgnik ei ole menetluse kestel kordagi selgitanud, milliseks ajaks selle 5 aastase perioodi jooksul kinnisvara müük planeeritud on. Maakohus ei ole seda asjaolu oluliseks pidanud, kuid on siiski leidnud, et võlgnikul tuleb talle kuuluv 1⁄2 kaasomandiosa korteriomanditest võlgade katteks müüa. Samas ei ole maakohus võlgnikku kohustanud rohkemaks, kui hiljemalt 11.06.2019 kohtule oma kaasomandi osa müügiprotsessi kulgemise kohta aruande esitamiseks. Nimetatud kohustust võlgnik käesoleva ajani täitnud ei ole, vaatamata asjaolule, et vaidlustatud määrus kuulus viivitamatult täitmisele. Ringkonnakohtule teadaolevalt on võlgnik endiselt tsiviilasja materjalides nimetatud kinnisvarast 1/2 kaasomandi osa omanik ning vara koormavad hüpoteegid Swedbank AS kasuks.
58.Kuivõrd kinnisvara müüki teostatud ei ole ning kava järgi ei ole võlgnik võtnud ka mingit kohustust seda lähiajal teha, lähtub ringkonnakohus kava täitmise tõenäosuse
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 hindamisel sellest, et reaalselt tuleks võlgnikul kava täita oma igakuise sissetuleku arvelt.
59.Nagu eespool toodud, on võlgnik kava kohaselt teinud ettepaneku tasuda selles märgitud võlausaldajatele igakuiselt kokku 500,01 eurot. Võttes aluseks võlgniku (neto)sissetuleku (1586 eurot) (I kd, tlk 128) ning igakuised kulutused (toit 300 eurot ja elatis koos laenukohustusega 1200 eurot) (I kd, tlk 125), ei pea ringkonnakohus kava täitmist selles toodud tingimustel võlgniku sissetulekut arvestades tõenäoliseks, kuna arvutuste tulemusena ei jätku võlgnikul selleks rahalisi vahendeid (1586-3001200=raha jääk 86 eurot) ja seda isegi siis, kui elatis väheneks 800 euroni (1586-300800=raha jääk 486 eurot). Puudu jääb vastavalt 414,01 eurot või 14,01 eurot. Võlgniku väitega, et tal on olemas sissetulek, millest võlgasid katta, nõustuda võimalik ei ole. Maakohus ei ole eelnevat tähele pannud ning on isegi pidanud võimalikuks kava kinnitada nii, et võlgnikul tuleks kavas toodud võlausaldajatele igakuiselt tasuda 529,06 eurot.
60.Muud vara, millest enda poolt välja pakutud igakuiseid makseid võlausaldajatele teostada, võlgnik asja materjalidest nähtuvalt esile toonud ei ole. Seega ei ole kava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning maakohus oleks pidanud avalduse jätma läbi vaatamata.
61.Arvestades, et maakohus on avalduse menetlusse võtnud ning kohus võib ka VÕVS § 25 lg 1 p 2 tulenevalt jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline, on ringkonnakohtu hinnangul täidetud eeldus kava kinnitamata jätmiseks.
62.Täiendavalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtul oleks tulnud avaldus läbi vaatamata jätta ka VÕVS § 17 lg 2 p 3 sätestatud alusel, mille kohaselt võib kohus võlgade ümberkujundamise kava jätta menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.
63.Maakohus ei ole tähele pannud, et võlgnik on kogu menetluse vältel jätnud põhistamata väited selle kohta, et: 1) ta elab hetkel vanemate juures, mistõttu puuduvad kulutused eluasemekulude osas; 2) et side ja transpordikulud tasub tööandja T OÜ, kes osaliselt kannab ka kulutused toidule ja riietusele juhatuse liikme ja ettevõtte esindamise tööülesannete täitmise käigus ning kes on tasunud käesolevas tsiviilasjas esindaja kulud summas 1142,30 eurot erikokkuleppe alusel; 3) et pankrotistumise korral kaotaks võlgnik eelnimetatud äriühingus oma töö, kuna omanikule ei ole tema jätkamine ettevõttes siis enam vastuvõetav; 4) et kinnisvaraspetsialistide hinnangul võiks võlgnikule kuuluva kaasomandi väärtus olla müügihinnas väärt mitte enam kui 20 000 eurot; 5) et lastele elatise maksmise suurus on kehtestatud 26.10.2017 sõlmitud notariaalse kokkuleppega ning kavaga seoses on endine elukaaslane väljendanud tinglikku nõusolekut elatist vähendada
euroni (mis tähendaks laste ülalpidamisekohustuse vähenemist 500 eurole kuus ning ühise laenukohustuse eest tasu vähenemist 300 euroni).
64.TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924
65.Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei võta hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751/34, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnikku käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat, mistõttu ei saa võlgnik tugineda ka väitele, et maakohus on avalduse menetlemisel selgitamiskohustuse täitmata jätnud.
66.Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja Swedbank AS poolt menetluses väljendatud seisukohaga, et võlgniku esitatud kava on ebarealistlik. Seda peamiselt seetõttu, et igakuiste kulutustena on arvesse võetud ainult kulutused toidule summas 300 eurot ning elatisele summas 1200 eurot. Ka ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole võlgnik 5 aastaks kinnitatavas kavas peale toidu arvesse võtnud kulutusi muudele igapäevaselt vajalikele esmatarbekaupadele nagu hügieenitarbed, riided, jalatsid, ravimid jm, nii nagu seda iga mõistlik isik teeks. Kuna võlgnik on jätnud ka ülal loetletud väited põhistamata, ei ole võlausaldaja kahtlus, et võlgnik on oma sissetulekute ja kulutuste osas esitanud ebaõigeid andmeid, ümber lükatud. Võlgnik võttis 23.07.2018 menetlusdokumendis omaks, et pole kavas toodud kulutuste hulgas nimetanud kulutusi riietele, esmatarbekaupadele ja vanemate kodust väljakolimisele (III kd, tlk 8 pöördel). Nimetatule tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et võlgnik on võlausaldajatele ja kohtule esitanud teadlikult oluliselt ebaõigete või ebatäielike andmetega kava.
67.Arvestades, et maakohus on avalduse menetlusse võtnud ning kohus võib ka VÕVS § 25 lg 1 p 3 tulenevalt jätta ümberkujundamiskava kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta, on ringkonnakohtu hinnangul täidetud ka teine eeldus kava kinnitamata jätmiseks.
68.Maakohus on avalduse seadusele vastavuse ja selle tõendatuse kontrollimata jätmisega oluliselt rikkunud TsMS § 477 lg 7 sätestatud uurimisprintsiipi ning vääralt kohaldanud VÕVS § 24 lg 3, kinnitades kava, mis on oluliste puudustega ja sisuliselt mittetäidetav ning võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse osas ebaveenev. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, jätab võlgniku avalduse rahuldamata ning kava kinnitamata.
69.Vastuseks muudele määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kava jääb kinnitama, puudub vajadus hinnata, kas võlausaldajad on võlgade ümberkujundamisel seatud oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid pankrotimenetluse korral, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja suudaks pankrotimenetluses kohustusi täita suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamisel.
70.Seoses määruskaebuste väidetega, et maakohus on sisuliselt otsustanud kohustustest vabastamise, märgib ringkonnakohus, et seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid ning kohtupraktikast tulenevalt on leitud, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.04.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16).
71.Vastuseks Svea Finance AS määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu tõepoolest, et võlgnik oleks juhindunud VÕVS § 10 lg-st 1 ning konkreetsele võlausaldajale enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist kompromissettepaneku teinud või muid vajalikke samme võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks astunud. Võlgniku selgituste ja põhistuse kohaselt on ettepanek tehtud 03.05.2018, so pärast avalduse esitamist (II kd, tlk 18 pöördel ja III kd, tlk 13). Kuna muude võlausaldajate osas on võlgnik juhindunud seadusest ja avalduses esitanud andmed see kohta, milliseid samme on ta astunud võlgade kohtuväliseks
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924 ümberkujundamiseks (I kd, tlk 142 pöördel ja II kd, tlk 118 pöörel), ei oleks maakohus Svea Finance AS osas andmete märkimata jätmise tõttu avalduse menetlusse võtmisest keelduda saanud.
72.Ringkonnakohus ei nõustu Svea Finance AS seisukohaga, et eluasemelaenu kohustus Swedbank AS-le oleks tulnud kavasse lisada, kuna praegusel juhul ei ole selleks vastavat nõusolekut ja laenuandja on selle andmisest ka keeldunud (III kd, tlk 58). VÕVS § 24 lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik.
73.Ringkonnakohus nõustub siiski Svea Finance AS seisukohaga, et maakohtul tulnuks määrata kava põhjenduste hindamiseks ekspert ja selle tegemata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. VÕVS § 24 lg 9 teise lause kohaselt nimetab kohus ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks ühe või mitu eksperti, sõltumata võlgniku nõusolekus, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitamisel on võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma üle 200 000 euro. Praeguses asjas on mõlemad nimetatud eeldused täidetud, kuna kohus plaanis kinnitada kava, millega võlausaldajad ei nõustunud ning võlgniku kohustuste kogumaht, mille ümberkujundamist ta taotles, moodustas 618 840,38 eurot.
74.Ringkonnakohus nõustub ka selle Svea Finance AS väitega, et elatise kokkulepe võib olla võlausaldajate huve kahjustav, arvestades, et võlgniku kirjeldatud asjaoludest (III kd, tlk 47-48) tulenevalt järeldub, et võlgnik annab lastele vahetut ülalpidamist talle kuuluva kaasomandiosa kasutamise võimaldamise kaudu (kolis ise vanemate juurde) ja maksab lisaks eelnevale täiendavalt igakuist elatist summas 1200 eurot (millest kahe lapse elatis kokku 752,50 eurot ja ühise laenukohustuse katteks 447,50 eurot).
75.Ringkonnakohus ei nõustu Swedbank AS väitega, et võlgade ümberkujundamisel saab valida ühe meetme korraga. Määruskaebuse esitaja ei ole viidet vastavale õigusnormile märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ka seaduse mõtteks, arvestades, et VÕVS § 10 lg 2 p 3 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avalduses esitada võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb. Mitme meetme üheaegset lubatavust on jaatatud ka Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.04.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 16).
76.Swedbank AS mõttekäik, et maakohus oleks pidanud kaaluma võlgnevuste ajatamist pikema perioodi peale, ei ole iseenesest vale, kuid oleks tulnud esitada maakohtule kaalumiseks varasemas menetluses. Kuna ringkonnakohus jätab kava kinnitamata, puudub vajadus seda ettepanekut hinnata.
77.Lõpetuseks nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuste esitajate etteheidetega põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks andnud hinnangu võlausaldajate väitele võlgniku püsivast maksejõuetusest ega ka sellele, miks ei tule Swedbank AS nõuet eelistada. Täiendavalt saab maakohtule ette heita sedagi, et arusaadav ei ole, millistel kaalutlustel on maakohus kõrvale jätnud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte ja määranud ümberkujundamise järgsed kohustuste summad nõnda, et võlgnikul tuleb nii SFM Law Office OÜ-le kui Investly Holding OÜ-le tasuda 8,20% kohustuse kogusummast, Svea Finance AS-le aga 8,39%, Swedbank AS-le 16,08% ja AS-le SEB Pank 10,61% kohustuse kogusummast.
78.Kuna ringkonnakohus jätab kava kinnitamata, kaalus kohus ka seda, kas võlgnikule tuleks määrata täiendav tähtaeg. VÕVS § 25 lg 2 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-18-924
79.Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et käesoleval juhul puudub sellise tähtaja määramiseks õigustus, arvestades et 5-st võlausaldajast ei ole kavaga nõustunud 4, võlgnik on menetluse vältel esitanud põhistamata väiteid ja teadvalt oluliselt ebaõigete või ebatäielike andmetega kava ning ilmselt teinud ka võlausaldajate huve kahjustava tehingu Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
80.Kuna võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus jääb eelpool toodud põhjendustel rahuldamata ning ümberkujundamiskava kinnitamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus VÕVS § 8 lg 2 alusel võlgniku kanda.
81.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd maakohus ei ole menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaega määranud, ei saa ringkonnakohus menetluskulusid kindaks määrata. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
82.Swedbank AS määruskaebuses esitatud taotlus kaebuse rahuldamisel riigilõivu tagastamiseks ja 31.01.2020 taotluse kaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Edasikaebeõigus
83.Käesoleva määruse peale saab võlgnik esitada määruskaebuse tulenevalt VÕVS § 7 lg 3 ja § 28 lg 6. Menetluskulude jaotus on vaidlustatav tulenevalt TsMS § 178. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.