Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud H C edastas 12.12.2019.a kohtule avalduse OÜ SAMSKIP (kustutatud) likvideerimiseks ja likvideerija määramise otsustamiseks. Avaldaja selgitas, et OÜ SAMSKIP kustutati 10.07.2019.a äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel. Avaldaja leidis, et tema poolt läbiviidud inventuuri käigus selgus, et ettevõtte kustutamise hetkel ettevõttel säilis vara ja nõuded, mille võõrandamiseks/sissenõudmiseks ja tegevuse lõpetamiseks (sh saadud vahendite jaotamiseks) on vaja läbi viia täiendav likvideerimine. OÜ SAMSKIP (kustutatud) kustutamise hetkel kuulus puudutatud isikule vara kogusummas 7730,99 eurot: pangas rahavahendite jääk summas 7730,99 eurot. Äriühingu võlausaldajaks on xxxx. (reg. nr. xxxx, asukoht xxxx Avaldaja kinnitab, et likvideerimisega seotud kulud ei ületa 500 eurot, mida osaühing saab välja maksta oma pangakontolt. Avaldaja palub likvideerijaks määrata S Ž. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus OÜ SAMSKIP (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. TsMS § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 602 järgi võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel ning kohus pole isiku määramisel avaldusega seotud (TsMS § 604 lg 1). Kohus leiab, et S Ž on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks S Ž. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. TsMS § 4772 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada

selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud kümne kuu jooksul likvideerimise algatamisest (mis on kohtu hinnangul piisav aeg likvideerimise lõpuleviimiseks), tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang likvideerimisel oleva äriühingu maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud OÜ SAMSKIP (kustutatud) kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.