Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Aru tn 9 korteriühistu esitas 16.12.2019 Viru Maakohtule avalduse A. B.i, S. M.i ja D. B.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn Aru tn 9 korteriomanikud asutanud korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p. 1.3. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. A. B., S. M. ja D. B. on korteriomandi (registriosa number 486207) asukohaga xxx ühisomanikud ja korteriühistu liikmed. Korteriühistu Põhikirja p. 3.2.1., 3.2.7.-3.2.10. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest). Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: maja hooldus, remondifond, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, üldvesi, kaudsed kulud, gaas, trepikoda koristamine, vee jaotamine. Maja hooldus ja remondifond. Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 60,90 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikirja p. 3.2.7, 6.2.7, 6.2.10). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.06.2013 on hooldustasu igakuine suurus 0,50 eurot/m2. Alates 01.06.2017 on remondifondi suurus 0,10 eurot/m2. Alates 01.05.2019 on remondifondi suurus 0,20 eurot/m2. Vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, üldvesi, kaudsed kulud, gaas, trepikoda koristamine, vee jaotamine. Need tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Arvestades puudutatud isikute korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja esitanud igakuiselt perioodil 31.08.2018 – 30.11.2019 puudutatud isikutele arveid, mis on jäetud tasumata. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt avaldaja kasuks 31.12.2019 seisuga põhivõla 1004,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 18,60 eurot ja lisanduvad viivised alates 01.01.2020 kuni põhinõude (s.o 1004, 02 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 31.12.2019 menetlusse ja kohustas puudutatud isikuid esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isikud A. B. ja S. M. said avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 07.01.2020, vastuse esitamise tähtaeg oli 21.01.2020. D. B. sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte TsMS § 314’ kohaselt 15.01.2020, vastuse tähtaeg oli 29.01.2020. Puudutatud isikud ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli Aleksandr B.il ja S. M.il 21.01.2020 ja D.B.il 29.01.2010. Puudutatud isikud ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr 486207). Puudutatud isikud on jätnud perioodil 31.08.2018 – 30.11.2019 tasumata

majanduskulude arved kokku 1022,62 eurot sh põhiosa 1004,02 eurot ja viivised 18,60 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtla-Järve linn Aru tn 9 korteriühistu 08.05.13 üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks, et alates 01.06.2013 on hooldustasu suurus on 0,50 eurot/m2, 12.06.2017 üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks, et alates 01.06.2017 on remondifondi suurus on 0,10 eurot/m2, ning 20.05.2019 üldkoosoleku otsusega määrati kindlaks, et alates 01.05.2019 on remondifondi suurus 0,20 eurot/m2 ja hooldustasu suurus 0,50 eurot/m2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg 1, 4). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 1004,02 eurot perioodil 31.08.2018 – 30.11.2019. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 1004,02 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 18,60 eurot. Puudutatud isikud ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 18,60 eurot ning viivised alates 01.01.2020 kuni põhinõude (s.o 1004,02 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse,

leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab solidaarselt puudutatud isikute kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud avalduse koostamise eest 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 293 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus solidaarselt puudutatud isikutelt välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.