2-19-19926
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.02.2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-19892
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
108,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; dajad: asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: XXX) Kostja: O K (IK XXX; elukoht XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt O K hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 38,46 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ning 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 34,35 eurot.
Välja mõista kostjalt O K hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks jooksev viivis põhinõudelt (38,46 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu 1(4)
2-19-19926 tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 15.04.2016 liitumislepingu nr 4651337 ja osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr 4651337 lisa 4651344). Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata arve nr 2015510075 (periood 01.05.2016 – 31.05.2016). Arve summa 38,78 eurot. Arve tasumise tähtaeg on 18.06.2016. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 34,61 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 38,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud 2(4)
2-19-19926 viivised summas 34,61 eurot; samuti jooksev viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määrakse 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi isiklikult 22.01.2020 kättetoimetatud aadressile XXX. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Arve nr 2015510075 on esitatud summas 38,78 eurot, millest 38,461 eurot on perioodi 1.05.2016 – 31.05.2016 teenuse eest tasutav summa ning 0,320 eurot on viivis perioodi 19.05.2016 – 31.05.2016 eest. Hageja on aga põhisumma hulka arvestanud ka eelmise perioodi viivised ning on seejärel nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kusjuures hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-12866 viivis kostja eelnevate võlgnevuste eest juba välja mõistetud. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ja leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 38,46 eurot (ümardamine 0,001 eurot). Võttes arvesse, et kohus vähendab põhinõude summat, siis tuleb ümber arvestada ka viivise summa ja välja mõistetavaks viiviseks on 34,35 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 38,46 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 16.12.2019 summas 34,35 eurot ning jooksev viivise põhinõudelt (38,46 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 3(4)
2-19-19926 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest, on menetlusõiguste kuritarvitamine, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-12866 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingu alusel väljastatud arvete tasumist: 1) 01. juuli kuni 31. juuli 2016, 01. augusti 2016 arve nr 2016006167 summas 280,77 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18. augustiks 2016; 2) 01. juuni kuni 30. juuni 2016 01. juuli 2016 arve nr 2045728261 summas 18,05 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18. juuliks 2016; 3) 01. aprill kuni 30. aprill 2016 01. mai 2016 arve nr 2015276509 summas 16,61 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18. maiks 2016 (tasutud osaliselt summas 0,01 eurot). Kokku oli hageja põhinõue summas 315,42 eurot, millele lisandusid ka kõrvalkulud. Kohus rahuldas hageja nõude 16.10.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 315,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 242,57 eurot ja sissenõudekulud 80 eurot. Lisaks mõistis kohus välja menetluskulud 485 eurot (125 eurot riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja kulud). Hagiavalduste kohaselt on E AS loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu juba 01.02.2018 hagejale. Kohtu hinnangul oleks võinud hageja esitada kõik nõuded saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses, mille kohus oleks saanud ühes menetluses lahendada. Kohus leiab, et hageja selline menetlusõiguse kuritarvitamine raiskab põhjendamatult ka kohtu ressursse. Võttes arvesse, et käesolev hagiavaldus jääb osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalallkirjaga/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.