Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud I R edastas 07.02.2020.a kohtule avalduse KH Invest OÜ (kustutatud) likvideerimiseks ja likvideerija määramise otsustamiseks. Avaldaja selgitas, et KH Invest OÜ (registrikood 11990141) kustutati 20.05.2016 äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel tähtaegselt majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. KH Invest OÜ kasuks on seatud ühishüpoteek summas 766 939,78 eurot kolmele korteriomandile aadressil Lai tn 15, Tallinn (korterid nr 8, 9 ja 10). Avalduse esitaja on korterite omanik ning oli ka KH Invest OÜ ainuosanik ja juhatuse liige enne selle registrist kustutamist. Avaldaja soovib esitada avalduse hüpoteekide kustutamiseks, kuid kustutatud isiku nimel ei ole võimalik vajalikku nõusolekut anda. Likvideerimismenetluse käigus on vajalik nõusolek võimalik anda. Avaldajal on seega huvi täiendavate likvideerimisabinõude vastu. Avaldaja palub likvideerijaks määrata ennast, kuna oli puudutatud isiku viimane juhatuse liige ja on selle tõttu puudutatud isiku äritegevusega kõige paremini kursis. Avaldaja ei soovi likvideerija kohustuste täitmise eest tasu. Avaldaja nõusolek on lisatud. 10.02.2020.a kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama likvideerijaks isiku, kes on võimeline likvideerimist läbi viima või tasuma kohtu poolt likvideerija määramiseks ettemaks 300 eurot. 10.02.2020.a esitas Anton Sigal kirjaliku nõusoleku likvideerijaks määramiseks ning teatas, et ei nõua likvideerija kohustuse täitmise eest tasu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus KH Invest OÜ (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. TsMS § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 602 järgi võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel ning kohus pole isiku määramisel avaldusega seotud (TsMS § 604 lg 1). Kohus leiab, et Anton Sigal on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks Anton Sigal’i. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220.

TsMS § 4772 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud kümne kuu jooksul likvideerimise algatamisest (mis on kohtu hinnangul piisav aeg likvideerimise lõpuleviimiseks), tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 477 2 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang likvideerimisel oleva äriühingu maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud KH Invest OÜ (kustutatud) kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.