15.novembri 2019 otsuse peale täiteasjas nr 133/2019/141
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus
Kaebuste esitajad ja liigid
Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri määruskaebus ja XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: UF OÜ (registrikood 12509677), lepinguline esindaja advokaat Meeli Rondel Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.XX taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata.
2.Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga täpsustada selle põhjendusi menetluskulude jaotuse osas käesoleva määruse põhjendustega.
4.Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta tema kanda ja XX määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta tema kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
MENETLUSE KÄIK
1.UF OÜ (sissenõudja, kohtumenetluses avaldaja) avalduse ning täitedokumendiks oleva
17.detsembri 2013 hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel algatas Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses puudutatud isik II) suhtes täiteasjas nr 133/2019/141 (vaidlusalune täiteasi) võla sissenõudmiseks.
2.Sissenõudja nõuete rahuldamise eesmärgil arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva Hõralaiu kinnistu Vahtrepa külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas (registriosa nr 60033, edaspidi: Hõralaiu kinnistu), mille kohta kuulutas välja enampakkumise 1. oktoobril 2019 alghinnaga 122 000 eurot ja lõppemise tähtajaga 29. oktoober 2019.
3.Kohtutäitur otsustas 28. oktoobril 2019 enampakkumise tühistada, kuna võlgnik esitas
24.oktoobril 2019 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus täitemenetluse peatada.
4.Sissenõudja esitas 29. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsusele. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri otsus enampakkumise tühistamiseks on õigusvastane. Võlgnik või kolmas isik ei tasunud kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Sissenõudja palus jätkata täitemenetlust ning koostada enampakkumise akt ja tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine.
5.Kohtutäitur jättis 15. novembri 2019 otsusega sissenõudja kaebuse rahuldamata.
6.Sissenõudja esitas 28. novembril 2019 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 28. oktoobri 2019 ja 15. novembri 2019 otsused ning kohustada kohtutäiturit
28.oktoobri 2019 otsusele esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Sissenõudja jäi selle juurde, et kohtutäituri otsus enampakkumise tühistamiseks on õigusvastane, kuna võlgnik ei rahuldanud nõuet enne enampakkumise lõppemist. Kui enampakkumise tühistamine oli õigusvastane, tuleb parimaks tunnistada ainuke pakkumine. Kohtutäituri tegevuse tõttu puudub õigusselgus läbiviidud enampakkumise ja selle tulemi osas.
7.Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur tegi ainuõige otsuse, sest võlgniku ja sissenõudja vahel on kohtuvaidlus täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Enampakkumise lõpuleviimist takistas ka ebaselgus hinnas. Sissenõudja oli teadlik, et kinnistule oli tehtud kõrgem müügipakkumine. Enampakkumise lõpule viimine ebaõigetel alustel kujunenud alghinnaga on vastuolus võlgniku huvidega ja heade kommetega.
8.Kohtutäitur vaidles samuti kaebusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. -
-
sisuliselt taotleb sissenõudja, et kohus tühistaks täitemenetluse peatamise otsuse, mida kohtutäitur 28. oktoobri 2019 otsusega ei teinud. Kaebuses pole märgitud, miks ei võinud kohtutäitur rakendada täitemenetluse (TMS) § 91 lg-d 2 ja 4–6. Sissenõudja nõue kohtule ei ole täidetav isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse, sest ei teki täidetavat lahendit. Sissenõudja ei esitanud nõuet kohtutäituri kohustavaks toiminguks; pole põhjendatud, kuidas rikkus kohtutäitur menetlusnorme 28. oktoobri 2019 otsusele kaebuse läbivaatamisel ja miks tuleks kaebus uuesti läbi vaadata; sissenõudja ei ole kohtutäiturilt nõudnud 28. oktoobri 2019 otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on läbimata kohtueelne menetlus; kohtutäitur ei rikkunud TMS § 97 lg 11, § 91 lg 4 ega § 96 lg 4. 2 (6)
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus rahuldas 20. detsembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) sissenõudja kaebuse osaliselt ning -
-
tühistas kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur tühistas enampakkumise; tühistas kohtutäituri 15. novembri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse, milles vaidlustati 28. oktoobri 2019 otsusega tühistatud enampakkumine; kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebuse osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust tegema.
Maakohus jättis sissenõudja kaebuse rahuldamata osas, millega kohtutäitur määras võlgniku kaebuse läbivaatamise aja. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda.
9.1.Maakohus tuvastas, et võlgnik taotles oma kaebuses vaidlusaluse täitemenetluse peatamist tsiviilasjana nr 2-19-14301 peetava kohtuvaidluse lõpuni. Kohtutäitur tühistas
28.oktoobri 2019 otsusega vaidlusaluses täiteasjas nõude tagatiseks oleva võlgnikule kuuluva Hõralaiu kinnistu enampakkumise ja otsustas vaadata võlgniku 24. oktoobri 2019 kaebuse läbi sissenõudja osavõtul hiljemalt 8. novembril 2019. Kuivõrd võlgnik taotles 24. oktoobri 2019 kaebuses täitemenetluse peatamist, puudus kohtutäituril alus enampakkumise tühistamiseks. Kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse põhjendustest ei nähtu ka, et enampakkumine on tühistanud lähtuvalt TMS § 97 lg-st 11. Puudub viide, et täiturile oleks tasutud raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Samuti ei nähtu otsusest asjaolud, millest tulenevalt toob sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine kaasa enampakkumise tühistamise. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsus tühistada osas, millega tühistati Hõralaiu kinnistu enampakkumine.
9.2.Võlgniku kaebuse läbivaatamiseks aja määramine on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 3, mistõttu puudub alus nimetatud osas kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
9.3.Kohtutäituri 15. novembri 2019 otsus tuleb samuti tühistada, kuna see on motiveerimata. Otsusest ei selgu, kas kohtutäitur peab TMS § 84 lg 3 sätete rikkumist oluliseks enampakkumise tingimuse rikkumiseks ja kui peab, siis millisel põhjendusel, või on enampakkumise tühistamise alus mõni muu rikkumine. Kohtutäitur ei viidanud materiaalõiguse normile, mille sisustamisel on kohtutäitur lähtunud kaalutlusõigusest, mis annaks kohtutäiturile aluse enampakkumise tühistamiseks motiivil, et kohtu menetluses on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 97 lg-st 11 ei tulene, et enampakkumise saaks tühistada kui võlgnik ja sissenõudja esitavad täitemenetluse käigus erinevad hinnangud kinnistu turuväärtuse kohta.
9.4.Puudub vajadus kohustada kohtutäiturit läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebust osas, milles vaidlustatakse enampakkumise tühistamine, kuna maakohus selles osas kohtutäituri otsused tühistas. Küll aga tuleb kohtutäituril vaadata läbi sissenõudja kaebus osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist.
9.5.Sissenõudja vaidlustas 28. oktoobri 2019 kaebuse p-s 1 enampakkumise läbiviimise tühistamise, seega on sissenõudja nõude osas läbitud kohtueelne menetlus.
3 (6)
MÄÄRUSKAEBUSED
10.Kohtutäitur esitas 3. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus: tühistas kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur tühistas Hõralaiu kinnistu enampakkumise; - tühistas kohtutäituri 15. novembri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse, millega vaidlustati kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsusega tühistatud enampakkumine; - kohustati kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebus osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust tegema; - jättis menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
sissenõudja enampakkumise läbiviimise tühistamise nõue ei ole läbinud TMS § 217 kohast kohtueelset menetlust. Sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile nõuet enampakkumise tühistamise otsuse tühistamiseks. Nähtuvalt 29. oktoobri 2019 kaebusest esitas sissenõudja kaks nõuet: jätkata täitemenetlust ning koostada enampakkumise akt ja tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine; kohtutäitur ei lahendanud 28. oktoobri 2019 otsusega võlgniku kaebust ega selles sisalduvat taotlust, vaid tegi otsuse võlgniku kaebusest ja lisatud tõendist saadud informatsiooni põhjal kaalutlusõiguse alusel, silmas pidades enampakkumises mõlema poole õigusi, huve ja endapoolset õigusrikkumist; kuivõrd oluliselt on rikutud enampakkumise tingimusi, ei ole võimalik koostada enampakkumise akti ega kuuluta välja hinnalt kõrgeimat enampakkumise tulemit; täitemenetlus täiteasjas on kohtutäituri 26. novembri 2019 otsusega peatatud, mistõttu kohtutäitur ei saa teha peatatud täitemenetluses toiminguid; osalise nõude rahuldamise tõttu tuleb jaotada menetluskulud osaliselt. Lisaks tuleb menetluskulude jaotamisel silmas pidada, et maakohus jättis sissenõudja nõude kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse võtmata.
11.Võlgnik esitas 7. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada eespool p-s 10 märgitud kaebuse taotlustest kolme esimese osas. Ühtlasi esitas võlgnik taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 jõustunud lahendi saabumiseni. Menetluskulud palub võlgnik panna sissenõudja kanda. Kaebuse väited on järgmised: -
-
maakohus ei arvestanud kohtutäituri sisulisi kaalutlusi enampakkumise tühistamisel, vaid leidis põhjendamatult, et TMS § 97 lg 11 alusel ei saanud enampakkumist tühistada. TMS § 97 lg 11 näol ei ole tegemist imperatiivse normiga ning kohtutäituril tuligi kaaluda milliseid toiminguid teha ja mida on otstarbekas ette võtta, arvestades kõigi menetlusosaliste õiguste tasakaalu; alusetu ja põhjendamata on kohtutäituri kohustamine sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebuse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist ning selle kohta otsust tegema. Maakohus ei andnud mingisugust hinnangut TMS § 91 lg 4 kohaldamisele kohtutäituri esiletoodud asjaolusid arvestades ning rahuldas sissenõudja taotluse ilma teiste menetlusosaliste positsioone ja seisukohti arvesse võtmata.
4 (6)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
12.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja neile vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebustele vastu. Kohtutäitur nõustus võlgniku kaebusega. Võlgnik kohtutäituri kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 30. jaanuaril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja selle resolutsioon tuleb jätta muutmata. TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata. Kohtutäitur kannab enda kaebusega seonduvad menetluskulud ja võlgnik seoses enda kaebusega.
14.TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab ringkonnakohus esmalt võlgniku taotluse peatada tsiviilasja menetlus. Sellise taotluse võib lahendada ka asjas tehtava lõpplahendiga (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐41‐17, p 10; 22. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8142, p 18). Ringkonnakohus jätab võlgniku taotluse rahuldamata. Täidetud ei ole TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud tingimused menetluse peatamiseks. Praegusel juhul ei ole kohtutäituri otsuste vaidlustamine puutumuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eseme ega selles asjas tuvastatava õigussuhtega. Seega ei ole menetluse peatamine põhjendatud, kuna käesoleva asja lahendamine ei sõltu tsiviilasja nr 2-19-14301 tulemusest.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur on alusetult 28. oktoobri 2019 otsusega enampakkumise läbiviimise tühistanud. TMS ei näe ette, et enampakkumine tuleb tühistada, kui võlgnikule või sissenõudjale saadetud enampakkumise teate sisu ei vasta kuulutuse sisule või kui kohtusse on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või kui müüdava kinnistu alghind ei vasta turuhinnale. Maakohus viitas õigesti, et elektroonilise enampakkumise korral on TMS § 97 lg 11 alusel võimalik enampakkumine tühistada vaid juhul, kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Võlgniku kaebusest ei nähtu, et sissenõudja nõue oleks rahuldatud enne elektrooniliselt toimunud enampakkumise lõppemist. Samas näeb TMS ette erinevad mehhanismid, mida kohtutäitur oleks saanud kasutada. Nii annab TMS § 46 lg 2 kohtutäiturile õiguse täitemenetlus peatada ning sellisel juhul ei saa täitemenetluses teha nõude täitmisele suunatud toiminguid, ühtlasi läbi viia enampakkumist. Sellist võimalust kohtutäitur ei kasutanud, vaid tühistas ennatlikult enampakkumise läbiviimise.
15.2.Eeltoodust tulenevalt tühistas maakohus õigesti kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsuse Hõralaiu kinnistu enampakkumise tühistamise osas ja 15. novembri 2019 otsuse ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja 29. oktoobri 2019 kaebuse osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust tegema.
15.3.Võlgniku viide TMS § 91 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna kohtutäitur ei viinud enampakkumist läbi, vaid tühistas selle ennatlikult.
15.4.Alusetu on kohtutäituri väide, et maakohus vaatas läbi nõuet, mida kohtutäiturile ei esitatud. Nähtuvalt 29. oktoobri 2019 kaebusest vaidlustas sissenõudja enampakkumise läbiviimise tühistamise, viidates kohtutäituri 28. oktoobri 2019 otsusele. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et täidetud on kaebuse kohtus lahendamise eeldused. 5 (6)
15.5.Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluse peatamisel ei saa kohtutäitur teha mingeid toiminguid, kaasa arvatud kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamine ei takista täituri otsuse peale kaebuse läbivaatamist, sest TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja selle kohta otsuse tegemine ei ole täitetoimingud, mille tegemine oleks keelatud täitemenetluse peatamise ajal. Kaebuse lahendamist TMS §-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse peale lahendatakse küsimust, kas juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samas ei saa kaebuse lahendamisel kohus kohustada kohtutäiturit tegema täitemenetluse peatamise ajal nõude täitmisele suunatud toiminguid. Käesolevas asjas maakohus sellist kohustust kohtutäiturile ei pannud.
15.6.Maakohus jaotas menetluskulud õigesti, kuid põhjendustes puudub viide TsMS § 172 lg 1 teisele lausele. Selles osas tuleb vaidlustatud määruses menetluskulude jaotus põhjendusi täpsustada. TsMS § 172 lg-d 1 ja 10 annavad kohtule igal konkreetsel juhul piisava diskretsiooniõiguse, et tagada kulude õiglane jaotamine. Maakohus põhjendas kohaselt, miks peab kohtutäitur kandma kõik kulud, kuigi avaldus rahuldati osaliselt.
16.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda ja võlgniku määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määrusega tehtud menetlusliku otsustuse peale ei näe TsMS ette edasikaebe võimalust. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse määruse peale osas, milles ringkonnakohus lahendas asja sisuliselt. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.