Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Mxxxxxx Kxxxxxxxxx esitas 31.01.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt olid kohustused võetud ajal, mil võlgnikul oli kindel töökoht ja sissetulek. 2015.a sai võlgnik tutvumisportaali kaudu tuttavaks ühe mehega. Suhte arenedes toimusid mehe poolt vaimsed väljapressimised. Näiteks oli mehel vaja kiiresti likvideerida kahjud, mida tekitas mehe vend, kes varastas mehe auto. Põhjusena tõi mees välja selle, et xxxxxxxxxxxxxx ei saa ta endale lubada selliseid rikkumisi. Siis soovis mees maja maha müüa, et võlgnik saaks koos mehe ja tema pojaga koos elada. Sellega ilmnesid igasugused probleemid. Võlgniku sõnul suutis mees teda iga kord vaimselt nii terroriseerida, tuues mängu enda lapse. Terrori tagajärjel võttis võlgnik 4 aasta jooksul laenusid juurde, et asju lahendada. Kui võlgnik soovis lõpetada suhet ja nõudis võlga tagasi, andis mees katteta lubadusi ja skeemitas. Skeemide juurde lisati pidevalt inimesi, kes mis asja ajavad ja teevad Kui võlgnik soovis näha dokumente, mille alusel oli summasid vaja maksta, põikles mees kõrvale. Võlgnik on saanud tööd, kuid vähetasustatavatel kohtadel, mis pole võimaldanud võlgnevusest vabaneda. Võlgnikule kuulus korter, garaaž ja auto, mille ta müüs võlgade katteks maha. Võlgnik tegeleb pidevalt tööotsingutega. Jaanuaris 2020 oli võlgniku sissetulekuks Töötukassa poolt väljamakstud tööturaha 124,75 eurot. Alates 02.01.2020 alustas võlgnik tööd xxxxxxxxxxxxx. Alates 22.01.2020 jäi võlgnik haiguslehele kuni praeguseni. Võlgnikule kuulub vallasvara (igapäevaselt kasutatavad seadmed ja mööbel). Võlgnikul ei ole muud vara. Võlgniku igakuised kulud on 407 eurot. Võlgniku suhtes on toimumas 12 täitemenetlust, milles täidetakse nõudeid summas 30 509,1 eurot. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused

Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.03.2020 kell 11.00 Jõgeva kohtumajas ning määrab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andud selleks oma nõusoleku. Kohus selgitab, et haldur peab esitama esimesel üldkoosolekul ülevaate võlgniku varalisest olukorrast (PankrS § 127). PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.