Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-5331/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2342

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Advokaadibüroo CLARUS11221454

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-5331

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-5331

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2020, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

Eraisiku K. P. (pankrotis) pankrotiavaldus.

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (pankrotivõlgnik):

K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, e-post xxx)

Pankrotihaldur:

Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS, asukoht Parda 12, Tallinn 10151, telefon 7 707 707, e-post xxx vandeadvokaadi tunnistus nr 321)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada pankrotihaldur Eve Selbergi taotlus.

2.Lõpetada K. P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

3.Kinnitada K. P. pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 24 656 (kakskümmend neli tuhat kuussada viiskümmend kuus) eurot 77 senti, mis jaguneb alljärgnevalt: - Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu II järgu nõue summas 3 194 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot 85 senti; - AS BIGBANK II järgu nõue summas 2 179 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) eurot 95 senti; - Aktiva Finants OÜ II järgu nõue summas 1 142 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaks) eurot 08 senti;

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et K. P. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku töökoha kaotusest, pärast mida võlgnik ei leidnud pikemat aega tööd ning tal tekkisid majanduslikud raskused. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. K. P. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue summas 3 194,85 eurot; AS BIGBANK nõue summas 2 179,95 eurot, Aktiva Finants OÜ nõue summas 1 142,08 eurot ja O. Š. nõue summas 18 139,94 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes PankrS §-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 05.02.2019 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab PankrS § 170 lg 1. PankrS § 171 lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. PankrS § 171 lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku K. P. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele. PankrS § 172 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohus nõustub taotlusega algatada K. P. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad K. P. suhtes PankrS § 171 lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku K. P. usaldusisikuks K. P. ise, kuna kohus on veendunud, et K. P. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest. Halduri tasu ja kulude kinnitamine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd K. P.i pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur K. P.i nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. P.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskontole nr xxxxxxxxxx AS SEB Pank). Kohus jätab halduri tasu ja kulutused summas 9,60 eurot (koos käibemaksuga) K. P. kanda ja mõistab nimetatud summa välja K. P. lt pankrotihaldur Eve Selbergi taotlusel Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx AS SEB Pank. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 kinnitab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas kogusummas 486 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik