Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-5331 1) Ajutise halduri tasu summas 9 (üheksa) eurot 60 senti (sh käibemaks) maksta halduri tasu katteks välja K. P.i pankrotivarast Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank. 2) Ajutise halduri tasu summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti (sh käibemaks summas 79,40 eurot) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on K. P.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 12.04.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

11.05.2019.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni.

Andmed võlgniku vara kohta

2-19-5331 Võlgnik K. P. (isikukood xxx) omab Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arvelduskontosid: arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 16.04.2019 oli 390,27 eurot. 2019. aastal on miinimumpalk 540 eurot, TMS § 132 kohaselt on tegemist võlgniku sissetuleku mittearestitava summaga. Maanteeameti vastusest nähtub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik oli Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 22.01.2019 kuni 05.02.2019. Alates 01.02.2019 töötab Võlgnik OÜ-s xxx (registrikood xxx). Võlgniku veebruarikuu töötasu oli 270 eurot ning märtsikuu töötasu 390,13 eurot. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku igakuine töötasu jääb alla miinimumpalga ning muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt Võlgnikul puudub, seega pankrotivara puudub. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 1) Kohtutäitur Andrei Krek nõue summas 258,60 eurot, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK); 2) Kohtutäitur Raigo Pärs nõue summas 436,25 eurot, sissenõudja RTK; 3) Kohtutäitur Kristel Maalman nõue summas 1 142,08 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ; 4) Kohtutäitur Andrei Krek nõue summas 20 eurot, sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; 5) Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 159,78 eurot, sissenõudja O. Š. (kohtutäitur Urmas Tärno nõuded on üle antud kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse); 6) Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 1 118,45 eurot, sissenõudja O. Š. (kohtutäitur Urmas Tärno nõuded on üle antud kohtutäitur Kaire Põltsi menetlusse); 7) Kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 4 020,10 eurot, sissenõudja Bigbank AS. Pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt piirduvad võlgniku võlad ülalmainitud täitemenetlustega. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 7 155,26 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning viivised. Hinnang võlgniku varalisele seisundile K. P.i kohustused moodustavad kokku summa 7 155,26 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning viivised. Võlgnikul vara puudub, tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu, mis siiani on jäänud alla miinimumpalga. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur K. P.i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik seoses tervisliku seisundi halvenemisega töökoha kaotust ning pärandiga kaasnevaid kohustusi. Võlgnik elab üürikorteris ning alates 01.02.2019 töötab OÜ-s xxx, veebruarikuu töötasu oli 270 eurot ning märtsikuu töötasu oli 390,13 eurot. Võlgnikul on kohustused ja vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu ja võlgniku sissetulekut, puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse primaarse põhjusena

2-19-5331 saab välja tuua tekkinud kohustusi, mida võlgnik arvestades töötasu tasuda ei suuda. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi K. P.i pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks ning esineb PankrS § 29 lg 1 alus menetluse raugemiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. K. P. on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 171 lg 11 ajutine haldur palus:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. P.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 7 155,26 eurot, vara võlgnikul puudub.

2-19-5331 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgnikul on tema poolt võetud kohustused, mida võlgnik, arvestades tema töötasu, tasuda ei suuda. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi K. P.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 05. juunil 2019 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud K. P.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.