Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

sissenõutavaks 30.09.2016). Selle arve maksetähtaja ületanud päevade arv on 1034 päeva, viivise määr on 0,07 % ja arvestatud viivise suurus on 69,14 eurot ((95,52 * 0,07 %) * 1034 = 69,14) jne. Korteriühistu poolt oli varem otsustatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuab korteriühistu korteriomanikult viivist suuruses 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas. Alates arvest jaanuari 2018 eest kasutab avaldaja viivise suuruse arvestamisel seadusest (VÕS § 113 lg 1) tuleneva viivise määra suurust, s.o 0,022 %. Arvestades asjaolu, et arve juuli 2019 eest muutus sissenõutavaks 31.08.2019, on õige küsida lisanduvad viivised alates 01.09.2019. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalike meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Avaldaja nõudeks on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus 4433, 36 eurot, sh põhiosa 3328, 52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1104, 84 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt alates 01.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja taotleb ka määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isiku vastuväited

3(8)

teenuste eest. Üldvesi, kulude jaotamine, küte, kütte arvestus, trepikodade koristus, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojuse kaudsed kulud, eed tasud on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Avaldaja ei ole kohtule arveid esitanud. Samas ei ole puudutatud isik arvete esitamist ja saamist ka vaidlustanud, ei ole vaidlustanud ka arvete osiseid ning nende suurust. Võlgnevuse olemasolu ja selle põhjendatust on võimalik kontrollida avaldaja poolt kohtule esitatud õienditest, kus on puudutatud isikule esitatud arved kululiikide kaupa koos tasumisele kuuluva summaga lahti kirjutatud (tl 29, 31-36, 37) ja tõenditest, milleks on korteriühistu üldkoosoleku protokollid, kus on otsustatud, et alates 01.09.2013 on hooldustasu tariif 0,55 eurot/m2 ja alates 01.10.2018 on hooldustasu suurus 0,65 eurot/m2 ja sihtasu suurus perioodil juuni-september on 0,30 eurot/m2 (tl 62-80). Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 47,7 m2). Seega hooldustasu igakuine suurus oli kuni 01.10.2018 26,14 (0,55 * 47,7) eurot ning alates 01.10.2018 on 30,91 eurot (0,65 * 47,7). Sel viisil on hooldustasu ka puudutatud isiku võlgnevuses arvestatud (tl 31-36). Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et augusti kuu 2016 alguses oli puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 877,24 eurot (tl 29, 31), kuid seda summat ei ole arvestatud käesoleva võlgnevuse nõude sisse, kuna selle võlgnevuse suhtes (s.o võlgnevus, mis tekkis enne augustit 2016) on jõustunud kohtulahend (Viru Maakohtu 05.06.2017 määrus tsiviilasjas nr xxxxx, tl 96-99). Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et ajavahemikus 08.06.2017 – 19.10.2017 laekus puudutatud isikult avaldajale 244,11 eurot. 08.06.2017 oli tasutud 30 eurot, 05.07.2017 - 60 eurot, 10.08.2017 - 107,98 eurot ja 19.10.2017 - 46,13 eurot (tl 29). Puudutatud isikult saadud summadega oli osaliselt kustutatud tema võlgnevus, mis tekkis enne augusti 2016. Kohus nõustub avaldajaga, et avaldajal oli õigus osaliselt tasutud summad arvestada varasemate võlgnevuste katteks ja tasutud summadest ei muutunud võlgnevuse suurus käesolevas asjas nõutud perioodi eest. Avaldaja on täpsustatud avalduses asunud seisukohale, et kuna võlgnevus koosneb ajavahemikul 31.08.2016 (s.o arve augusti 2016 eest summas 95,52 eurot) – 31.07.2019 (s.o arve juuli 2019 eest summas 63,89 eurot) avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest ja kuna arve muutub tasumiseks sissenõutavaks järgneva kuu viimasel kuupäeval (kehtetu KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 82 lg 7), siis sellest tuleneb, et arve augusti 2016 eest muutus tasumiseks sissenõutavaks 30.09.2016 ning arve juuli 2019 eest muutus tasumiseks sissenõutavaks 31.08.2019 ning järelikult põhivõlgnevuse tekkimise periood on 30.09.2016 – 31.08.2019. Kohus selgitab, et arve sissenõutavus ei muuda võlgnevuse perioodi. Käesolevas asjas esitatud materjalide alusel on tuvastatav, et võlgnevuse perioodiks on 01.08.201631.07.2019. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.08.2016-31.07.2019 eest 3328, 52 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda.

Avaldaja on viivist arvestanud kooskõlas viidatud sätetega ning arvestanud lisaks põhivõlgnevusele 3328, 52 eurot lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise, mis on 01.08.2019 seisuga 1 104,84 eurot (tl 30). Avaldaja poolt esitatud viivise arvestusest nähtub, et viivist on arvestatud alates 01.10.2016 kuni 01.07.2019, arvestatuna tasumata arve suurust, maksetähtaja ületanud päevade arvu ja viivise määra. Avaldaja on selgitanud viivise arvestamise juurde täiendavalt ühe näite põhjal, et kui esimene maksmata arve oli arve augusti 2016 eest summas 95,52 eurot (arve muutus sissenõutavaks 30.09.2016), siis selle arve maksetähtaja ületanud päevade arv on 1034 päeva, viivise määr on 0,07 % ja arvestatud viivise suurus on 69,14 eurot (95,52 * 0,07 %) * 1034 = 69,14) jne. Ülejäänud arvestus on tehtud samamoodi. Arvestus on korrektne. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on täpsustanud, et arvestades asjaolu, et arve juuli 2019 eest muutus sissenõutavaks 31.08.2019, on korrektne edasiulatuva viivise väljamõistmine alates 01.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tuvastatav on, et sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 1104, 84 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväited viivisemäära, arvestuse ja suuruse kohta. Samuti ei saa puudutatud isiku vastuses esitatut käsitleda viivise vähendamise taotlusena. Seega, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1104, 84 eurot ning alates 01.09.2019 viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni.

6(8)

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivised, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 413 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ja menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise (tl 90, 94). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus leiab, et dokumentaalse tõendi (kinnistusraamatu väljavõte) saamiseks tehtud kulu 3 eurot on põhjendatud ja vajalik ning ka see kulu tuleb puudutatud isikult välja mõista. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja avaldajale õigusabi kokku 3 tundi tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot käibemaksuga on põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud õigusabile osutatud aeg. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 413 eurot, sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3,00 eurot ning menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

7(8)

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.