Piimandusühistu E-Piim ja Lauksaimniecības pakalpojumu kooperatīvā sabiedrība „Piena ceļš“ avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrisse (Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel) asutamise teel), Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel) avaldus tema kandmiseks äriregistrisse ja piimandusühistu E-Piim avaldus äriregistrist kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 2. jaanuari 2020 kandemäärus nr Ä 30027397/16
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
piimandusühistu E-Piim, Lauksaimniecības pakalpojumu kooperatīvā sabiedrība „Piena ceļš“ ja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldajad (määruskaebuse esitajad): piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498), Lauksaimniecības pakalpojumu kooperatīvā sabiedrība „Piena ceļš“ (Läti Vabariigi registrikood 40003662402), Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel, asutamistehingu tõestamise toimingu number 19/IR/2985), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Dmitri Zdobnõh
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu registriosakonna 2 .jaanuari 2020 kandemäärus tühistada ja saata avaldajate piimandusühistu E-Piim, Lauksaimniecības pakalpojumu kooperatīvā sabiedrība „Piena ceļš“ ja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel) avaldused uueks läbivaatamiseks samale registriosakonnale. Määruskaebus rahuldada. Rahuldada avaldajate taotlused määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ja kanda kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co kontole nr EE662200221014952965. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta avaldajate kanda, v.a tagastatud riigilõiv.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS
1.Piimandusühistu E-Piim (avaldaja I), Lauksaimniecības pakalpojumu kooperatīvā sabiedrība „Piena ceļš“ (avaldaja II) ja Piiratud Vastutusega SCE E-Piim (asutamisel, avaldaja III) esitasid
31.detsembril 2019 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles sisaldusid järgmised taotlused: (1) kanda äriregistrisse avaldajate I ja II ühinemine avaldaja III asutamise teel; (2) kanda äriregistrisse avaldaja III kui Eestis asuv Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, edaspidi: SCE); (3) kustutada avaldaja I äriregistrist.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 2. jaanuari 2020 kandemäärusega nr Ä 30027397/16 (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata. Avaldusega soovitakse teha kandeid, mis kajastavad kahe tulundusühistu piiriülest ühinemist. Äriseadustiku (ÄS) § 4331 lg 3 kohaselt ei või tulundusühistu piiriüleses ühinemises osaleda ühendatava ega ühendava ühinguna. Viidatud normi kehtestades järgis Eesti seadusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005 direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (edaspidi: direktiiv 2005/56) , täpsemalt selle art 3 lg-s 2 ette nähtud võimalust jätta direktiiv kohaldamata piiriülestele ühinemistele, kus osaleb tulundusühistu. Seega ei vasta avaldus ÄS § 4331 lg 3 tingimusele ja ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, sest avaldus ei vasta seadusele.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUSE KÄIK
3.Avaldajad paluvad 14. jaanuaril 2020 esitatud määruskaebuses tühistada eitav kandemäärus, avaldus uuesti läbi vaadata ja rahuldada. Määruskaebuses sisaldub taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Avaldajad ei nõustu vaidlustatud määruses järgitud seisukohaga, et ÄS § 4331 lg 3 ja § 33 lg 5 takistavad avalduse rahuldamist, ning põhjendavad seda järgmiselt: -
esiteks on Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduse (SCEPS) ja selle pealkirjas viidatud nõukogu 22. juuli 2003 määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (edaspidi: määrus nr 1435/2003) sätted erinormid ÄS suhtes. Seega kohalduvad lisaks neile erinormidele vaid konkreetsed ÄS sätted, millele määrus nr 1435/2003 või SCEPS viidavad. Kumbki õigusakt ei viita ÄS 31. ptk 6. jao sätetele, kus sisaldub § 4331;
-
teiseks, kui lugeda ÄS 31. ptk 6. jao sätted siiski asjakohaseks, siis tuleb need jätta kohaldamata osas, milles esineb vastuolu määrusega nr 1435/2003.
4.Registriosakond võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas Pärnu Maakohtule, kes jättis selle esmalt käiguta ja saatis seejärel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 22. jaanuaril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja avaldus saata registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Määruskaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas ÄS § 4331 lg 3 takistab Eesti äriregistrisse kantud tulundusühistu osalemist SCE asutamisel ühinemise teel. Kohtunikuabi vastas sellele jaatavalt, avaldajad aga leiavad, et vastus peaks olema eitav. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et ÄS § 4331 lg 3 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, ja põhjendab seda järgmiselt. 2 (4)
7.Esmalt tuleb kontrollida kaebuse esimest väidet, et ÄS sätted on kohaldatavad üksnes osas, milles määrus nr 1435/2003 või SCEPS neile viidavad. See on nii eelkõige juhul, kui liidu seadusandja soovis reguleerida määrusega nr 1435/2003 SCE asutamist ammendavalt.
8.Määruse nr 1435/2003 art 1 lg 1 sätestab, et SCE võib asutada samas määruses sätestatud tingimustel ja viisil. Art 2 lg 1 neljanda taande kohaselt võib SCE asutada mh selliste ühistute ühinemise teel, mis on asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt, mille registrijärgsed asukohad ja peakontorid asuvad ühenduses ning millest vähemalt kahe suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigust. Määruse nr 1435/2003 art 8 lg 1 loetleb SCE-d reguleerivad õigusaktid ja muud dokumendid. Selle loetelu, täpsemalt punkti c alapunkti i järgi saab kohaldada konkreetselt SCE-sid käsitlevate ühenduse meetmete rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide õigusakte ja alapunkti ii järgi lisaks õigusakte, mida kohaldatakse SCE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud ühistute suhtes. Määruse nr 1435/2003 art 17 lg 1 näeb ette, et kui määrusest ei tulene teisiti, reguleerib SCE asutamist selle liikmesriigi ühistute suhtes kohaldatav õigus, kus SCE asutab oma registrijärgse asukoha. Art 20 sätestab, et määruse II ptk 2. jaos reguleerimata või osaliselt reguleeritud küsimuste korral, reguleerivad iga ühinemise teel asutatava SCE-ga seotud ühistut selle reguleerimata aspektide puhul selle liikmesriigi õigusnormid, mida kohaldatakse ühistute ühinemise korral, ja nende puudumisel aktsiaseltside siseriikliku ühinemise korral kohaldatavad asjakohase riigi õigusnormid.
9.Määruse nr 1435/2003 põhjenduse 11 kohaselt lähtus liidu seadusandja eesmärgist kõrvaldada ühistute piiriülest koostööd takistavad juriidilised ja haldusraskused. Põhjenduse 13 järgi sooviti anda eri liikmesriikides asutatud juriidilistele isikutele võimalus asutada SCE, mh ühinemise teel. Põhjenduses 18 loetletakse direktiivid, mille alusel kehtestatud liikmesriigi õiguse norme tuleks analoogia alusel kohaldada aladel, kus SCE-de tegutsemiseks ei ole vaja ühtseid EL-i eeskirju. Selles loetelus pole viidet piiriülest ühinemist käsitlevale direktiivile, aga direktiiv 2005/56 on ka ajaliselt hilisem. Siiski tuleb siinkohal märkida, et direktiiv 2005/56 ja sellele ajaliselt järgnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017 direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (edaspidi: direktiiv 2017/1132) ei sisalda norme ega põhjendusi, mis viitaks võimalusele kohaldada nende direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud liikmesriigi õiguse norme SCE asutamisel. Pigem järeldub direktiiv 2017/1132 art 1 viiendast taandest ja II lisast, et direktiiviga ei soovitud piiratud vastutusega ühingute ühinemise raames hõlmata SCE moodustamist. Teisest küljest märgitakse määruse nr 1435/2003 põhjenduses 14 siiski, et SCE erilist ühenduse laadi silmas pidades ei piira määrusega SCE-de suhtes sätestatud „tegeliku asukoha” kord liikmesriikide seadusi ega välista muid valikuid, mis tehakse teistes äriühinguõigust käsitlevates ühenduse õigusaktides.
10.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelmises kahes punktis viidatud sätetest ja põhjendustest piisava selgusega liidu seadusandja tahe reguleerida määrusega nr 1435/2003 SCE asutamist ammendavalt. Eelkõige selle määruse art 1 lg 1 ja art 8 lg 1 sõnastuse järgi ei ole alust arvata, et SCE asutamisega kaasnevatele toimingutele tuleks kohaldada muid õigusakte, kui määrus neile selgelt ei viita. Euroopa Kohus leidis määrust nr 1435/2003 tõlgendades, et selle määruse art 8 lg 1 p c viitab SCE registrijärgse asukoha liikmesriigi õigusele üksnes täiendava võimalusena ja määruse või SCE põhikirjaga reguleerimata juhtudel (Euroopa Kohtu 2. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas parlament vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2006:277, C-436/03, p 41). Määruse art-tes 7 ja 20 sisalduvad asjakohased viited, millest ükski ei võimalda ÄS § 4331 lg 3 kohaldamist. Põhjenduses 14 sisalduv viide EL-i teistele õigusaktidele ei võimalda seda mh direktiivi 2017/1132 kaudu laiendada liikmesriikide õigusaktidele. Seega tuleb avaldajate kandeavaldus lahendada määruse nr 1435/2003 järgi ja kohaldada ÄS sätteid üksnes osas, milles määruse nr 1435/2003 liikmesriigi õigusele selgelt viitab.
11.ÄS § 4331 lg 3 kohaldamine ei ole võimalik määruse nr 1435/2003 art 8 lg 1 punkti c alapunkti ii kaudu, sest see ei ole Eesti õiguse kohaselt moodustatud ühistu suhtes kohalduv õigusnorm tähenduses, mida ELi seadusandja silmas pidas. Arvestades Euroopa Kohtu 3 (4)
tõlgendust eelmises p-s 10 viidatud kohtuasjas, saaks kõnealuse viitenormi kaudu kohaldada neid ÄS sätteid, mis reguleerivad SCE-ga võimalikult sarnast ühingut, mitte aga SCE moodustamisega kaasneda võivaid piiranguid.
12.Samuti pole ÄS § 4331 lg 3 kohaldamine on võimalik määruse nr 1435/2003 art 8 lg 1 punkti c alapunkti i ja sellest tulenevalt SCEPS kaudu. SCEPS § 1 lg 1 näeb ette, et see seadus reguleerib Eestis asuva SCE õiguslikku seisundit niivõrd, kui see ei ole reguleeritud määrusega nr 1435/2003, ning lg 2 võimaldab kohaldada nii seda seadust kui ka muid riigisiseseid õigusakte, kui määruse nr 1435/2003 järgi tuleb lähtuda riigisisesest õigusest või kui sama määrus annab võimaluse reguleerida teatavaid valdkondi riigisisese õiguse alusel. Nagu märgitud eelmises p-s 10, ei paku määruse nr 1435/2003 sätted võimalust kohaldada ÄS § 4331 lg 3, järelikult ei saa seda kohaldada ka SCEPS § 1 lg 2 alusel. SCE asutamist ühinemise teel reguleerib SCEPS 3. ptk 1. jagu ja sellesse kuuluva § 7 lg 1 näeb ette, et kui SCE asutamisel ühinemise teel osaleb Eesti äriregistrisse kantud tulundusühistu, mis lõpeb seoses SCE asutamisega välisriigis, ei anna registripidaja määruse nr 1435/2003 art 29 lg-s 2 sätestatud tõendit ilma Maksu- ja Tolliameti nõusolekuta. SCEPS 3. ptk 2. jagu käsitleb tulundusühistu ümberkujundamist SCE-ks. Seega on Eesti seadusandja pidanud võimalikuks nii tulundusühistu ühinemist, mille tulemusel asutatakse SCE välisriigis, kui ka tulundusühistu ümberkujundamist SCE-ks. Eesti seadusandja tahet jätta SCE asutamisel kohaldamata ÄS § 4331 lg 3, kinnitab ÄS ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseis, 102 SE) seletuskiri. Viidatud seletuskirja p-s 1.2.1 märgitakse, et tulundusühistute piiriülese ühinemise võimaldamise järele ei näi olevat otsest vajadust ning piiriülese ühinemise aspektist tuleks piisavaks lugeda määruse nr 1435/2003 alusel SCE asutamise võimalust.
13.Määruse nr 1435/2003 art-s 9 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte kohaselt tuleb SCE-d käsitleda igas liikmesriigis nii, nagu oleks see oma registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud ühistu. Ringkonnakohus leiab, et viidatud keeld takistab ka sisuliselt ÄS § 4331 lg 3 kohaldamist käesoleval juhul esinevas olukorras, kus Eesti õiguse alusel asutatud tulundusühistu osaleb SCE moodustamisel ühinemise teel ja SCE soovitakse kanda Eesti äriregistrisse. Nimelt ei saaks SCEPS § 7 lg 1 tõttu keelata sarnast ühinemist kui SCE asutatakse välisriigis ega ka sama tulemuse saavutamist viisil, et avaldaja I kujundatakse esmalt ümber SCE-ks, mis seejärel ühineb mõne välisriigi ühistuga. Samuti ei kohalduks ÄS § 4331 lg 3 keeld riigisisese ühinemise korral, st selle rakendamine käesoleval juhul on vastuolus määruse nr 1435/2003 art 9 mõttega.
14.Lisaks ei saa käesoleval juhul registripidaja keelduda ÄS § 4331 lg 3 ja § 33 lg 5 alusel SCE asutamistoimingutele vastavate kannete tegemisest määruse nr 1435/2003 art 21 tõttu. Viidatud artikli esimese lõigu kohaselt võib liikmesriigi õiguses näha ette, et selle liikmesriigi õigusega reguleeritav ühistu ei või osa võtta SCE asutamisest ühinemise teel juhul, kui mõni selle liikmesriigi pädev asutus vastustab selle enne art 29 lg-s 2 nimetatud tõendi väljaandmist. Registripidaja väljastas määruse nr 1435/2003 art 29 lg 2 kohase tõendi 20. septembril 2019. Järgnevas etapis on ühinemise seaduslikkuse kontroll piiratud määruse nr 1435/2003 art-s 30 ettenähtuga, mis samuti ei võimalda ÄS § 4331 lg 3 kohaldamist.
15.TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse menetlemise kulud avaldajate kanda, aga TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Avaldajad palusid kanda tagastatava riigilõivu neid esindava advokaadibüroo kontole.
16.TsMS § 696 lg 3 esimese lause kohaselt ei saa määruse peale kaevata Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing