lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-5115/6

Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5115/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. aprill 2018. a

Tsiviilasja number

2-18-5115

Tsiviilasi

K.I. ja H.K. määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 14. märtsi 2018. a kandemäärusele nr 288582018

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 14. märtsi 2018. a kandemäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.I. ja H.K. määruskaebus

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse esitajad: K.I. (isikukood XXX) H.K. (isikukood: XXX) Kaebuse esitajate esindaja notar Sergei Nikonov

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
14.märtsi 2018. a kandemäärus nr 288582018 muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud K.I. ja H.K. kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Kandemääruse vaidlustamine
  • 12.03.20202-19-18809/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.02.20202-20-756/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.09.20192-19-11840/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20192-19-6153/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20192-18-4232/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.01.20192-18-10407/9
1.
K.I. (avaldaja I) ja H.K. (avaldaja II) esitasid 23. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavalduse kinnistuste koosseisu muutmiseks. Avaldaja I palus muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu nr XXX kohta avatud registriosa esimese jao kannet, kustutades katastriüksuse XX ning kanda sisse uus katastriüksus nr XXX aadressiga Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn K., sihtotstarbega elamumaa 100% ja pindala 5777 m2. Avaldaja II palus muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu nr XXX (koosneb kahest katastriüksusest nr XX ja nr XX) kohta avatud registriosa esimese jao kannet, kustutades katastriüksuse XX ning kanda sisse uus katastriüksus nr XX aadressiga Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn K., sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, pindalaga 7293 m2. Katastriüksuse nr XX andmed jäävad muutmata. Narva notar Sergei Nikonov kinnitas kinnistamisavaldusel avaldajate allkirjade õigsust, kuid ei kontrollinud dokumendis avaldatud asjaolusid. Kinnistule nr XX on seatud A.G. ja Soojuse Osaühingu kasuks isiklik kasutusõigus (tl 14).

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 14. märtsi 2018 määrusega jäeti avaldajate avaldus kande tegemiseks rahuldamata. Määruse kohaselt on kohtunikuabi telefoni teel kontrollinud, et maakatastris on läbi viidud kinnistu piiride muutmine poolte kokkuleppel. Kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusele ei ole lisatud maakatastri teatist piiride muutmise kohta. Kinnistusraamatu registriosa nr XXX kolmandasse jakku on kantud tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks A.G. ja Soojuse Osaühingu kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja selle kohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Maakohtu määruse kohaselt ei vasta notari poolt kinnitatud avaldus asjaõigusseaduses sätestatud tehingu vorminõudele. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 37 lg 71 kohaselt kui kinnistamisavaldusele tuleb seadusest tulenevalt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Kohtunikuabi 30. jaanuari 2018 vahemäärusega kohustati avaldajaid esitama notariaalselt tõestatud kokkuleppe kinnistu piiride muutmiseks ja isikliku kasutusõiguse omaja A.G. ja Soojuse Osaühingu notariaalselt tõestud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek kinnistu piiride muutmiseks. Avaldajad viidatud dokumente tähtaegselt ei esitanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu kandemäärus ja rahuldada avaldajate poolt 23. jaanuari 2018 esitatud kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt on kohtunikuabi menetlusõiguse norme valesti kohaldanud. KRS § 13 lg 2 kohaselt ei ole sama sätte lg 1 punktides 1 kuni 3 ja 5 nimetatud andmed (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse tähenduses.

Avaldajad leiavad, et 23. jaanuaril 2018 esitatud kinnistamisavaldus on kinnistusraamatu andmete parandamise avaldus kinnistusraamatuseaduse mõttes, mille puhul ei ole vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja avalduse vorminõuded on sätestatud KRS § 13 lg-s 4. Kinnistute nr XXX ja nr XXX piiride muutmine omanike kokkuleppel on maakorralduslik toiming (kinnisasja vahetamine), mille käigus moodustati ja registreeriti maakatastris uute piiridega katastriüksused ning muudeti kinnistute pindalasid. Katastriüksuste plaanid esitati kinnistusosakonnale koos kinnistamisavaldusega. Kinnistu nr XXX pindala vähenes 107 m2 võrra ja kinnistu nr XXX pindala suurenes 377 m2 võrra. Kinnistut, mille võiks AÕS § 120 kohaselt üle anda, ei ole maakorralduslike toimingute käigus moodustatud, mistõttu ei ole kohtunikuabi nõue AÕS §-s 641 ettenähtud käsutustehingu (asjaõiguslepingu) esitamiseks asjakohane. Kinnistusosakonnale on esitatud A.G. ja Soojuse Osaühingu vormikohane nõusolek piiride muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määrusekaebuse kohaselt on avaldajate poolt esitatud kinnistamisavaldus kinnistusraamatu andmete parandamise avaldus kinnistusraamatuseaduse mõttes, mille puhul ei ole vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja sellise avalduse vorminõuded on sätestatud KRS § 13 lg-s 4, mistõttu on maakohus kohaldanud valesti menetlusõiguse norme. Kinnistusosakonnale on esitatud A.G. ja Soojuse Osaühingu nõusolek piirde muutmiseks.
5.KRS § 13 lg 2 kohaselt ei ole KRS § 13 lg 1 punktides 1 kuni 3 ja 5 sätestatud andmed (kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistus asukoht, kinnistu pindala) kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse tähenduses. KRS § 13 lg 4 kohaselt kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul esitasid avaldajad kinnistusosakonnale avalduse kinnistute kooseisu muutmiseks. Avalduses taotleti katastriüksuste nr XX ja nr XX registrist kustutamist ja uute katastriüksuste nr XX ja nr XX registrisse kandmist, millega sooviti muuta kinnistute nr XX ja nr XXX koosseisu. Määruskaebuse kohaselt väheneks kinnistu nr X pindala 107 m2 võrra ja kinnistu nr XXX pindala suureneks 377 m2 võrra. Riigikohus on 1. juuni 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10 p-s 10 selgitanud, et AÕS § 54 lg 1 annab kinnisasja omanikule põhimõtteliselt õiguse jagada talle kuuluv kinnisasi mitmeks kinnisasjaks. Kui jagamise käiguse eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist ühtlasi kinnisasja võõrandamisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik poolte vahel notariaalselt

tõestatud asjaõigusleping ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Samuti on Riigikohus 12. juuni 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p-s 12 selgitanud, et katastriandmete muutmisega kaasneb kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et kuna kinnistute piiride muutmine on toimunud omanike kokkuleppel, oli tegemist maakorraldusliku toiminguga maakorraldusseaduse (MaaKS) § 12 tähenduses (kinnisasja vahetamine). Kinnistute koosseisu muutmise avaldusega soovivad avaldajad muuta kinnisasja tegelikke piire (avalajale II kuuluva kinnistu nr XXX pindala väheneb ja avaldajale I kuuluva kinnistu nr XXX pindala suureneb), mistõttu on kohtunikuabi põhjendatult nõudnud avaldajatelt AÕS §-s 641 ettenähtud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu esitamist. Kinnistul nr XXX oleva isikliku kasutusõiguse omaja A.G. ja Soojuse Osaühingu poolt digitaalselt allkirjastatud nõusolek piiride muutmiseks (tl 7-8), ei asenda notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingut. Kuna avaldajad ei esitanud kohtunikuabi poolt määratud tähtaja jooksul notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingut, jättis kohtunikuabi põhjendatult kandeavalduse rahuldamata. Avaldajatel on võimalik esitada uus kandeavaldus peale notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingu sõlmimist.

7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20182-18-10643/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.04.20182-18-999/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium