lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-4232/11

Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4232/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Kandemääruse vaidlustamine › Kandemääruse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 45 lg 1Kande parandamineTsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineÄS § 34 lg 2Kande õiguslik tähendusÄS § 44 lg 1Kande muutmineRLS § 12 lg 2RLS § 63TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-4232

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-4232

Kohtuasi

XX taotlus äriregistris ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4232 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Kandemääruse vaidlustamine
  • 12.03.20202-19-18809/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.02.20202-20-756/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.09.20192-19-11840/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20192-19-6153/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.01.20192-18-10407/9Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.08.20182-18-10643/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

2-18-4232

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OSAÜHINGU SIRDEN AUTO (registrikood 10932621, kustutatud) (osaühing) dokumentide hoidja ja endine juhatuse liige XX (avaldaja) esitas 5. märtsil 2018 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles taotles äriregistris osaühingu kohta tehtud kande nr 6 (3. juunil 2013 kinnitatud kustutamiskanne) kehtetuks tunnistamist ja OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistrist kustutamist alates 15. märtsist 2013 või 4. kande järgi (20. veebruaril 2012 kinnitatud kustutamiskanne). Avalduse kohaselt parandas registripidaja 29. jaanuaril 2018 Riigikohtu 20. novembri 2013. a kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13 (2-13-11670) osaühingu kohta tehtud registrikande nr 5 (25. aprillil 2013 Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määruse alusel kinnitatud tegevuse jätkamise kanne), sest Riigikohus tühistas nimetatud kande aluseks olnud maakohtu määruse. Kandele nr 5 lisatud selgituste kohaselt muutus see kehtetuks alates kandest nr 6 (3. juunil 2013 kinnitatud kustutamiskanne). Kui kanne nr 5 (tegevuse jätkamise kanne) on kehtetu alates selle tegemisest, siis ei saa olla kehtiv ka selle alusel tehtud kanne nr 6, mis on tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 44 lg 1 teisest lausest kaotanud oma tähenduse. Seega jääks kehtima kanne nr 4 (20. veebruari 2012. a kustutamiskanne). Kuigi osaühing on registrist kaks korda kustutatud (20. veebruaril 2012 ja 3. juunil 2013), ei ole kumbki kanne õige, sest ei vasta Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrusele tsiviilasjas nr 2-12-17405, millega maakohus lõpetas osaühingu pankrotiavalduse menetlemise raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kohustas ajutist haldurit osaühingu likvideerima ja registrist nelja kuu möödumisel määruse jõustumisest kustutama. Vastavalt Pärnu Maakohtu 4. augusti 2017. a õiendile jõustus kohtumäärus nimetatud tähtaja osas 14. novembril 2012. Seega pidi ajutine haldur esitama 15. märtsil 2013 osaühingu kustutamisavalduse. Kuna kõik õigused olid läinud üle ajutisele haldurile, ei saanud avaldaja ise vastavat avaldust registripidajale teha.
2.Tartu Maakohtu registriosakond edastas taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 3 p 3 alusel õiguslike raskuste tõttu kohtunikule läbivaatamiseks.
3.Pärnu Maakohus jättis 24. aprilli 2018. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võimalik äriregistrist kustutada kannet nr 6 ega muuta OSAÜHINGU SIRDEN AUTO registrist kustutamise aega. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2017. a määrusele tsiviilasjas nr 2-17-14161 (M. Liebergi taotlus OSAÜHINGU SIRDEN AUTO registrikaardil ebaõigete kannete parandamiseks ja muutmiseks) ning märkis, et pole võimalik tühistada ega kustutada kannete loetelust kandeid, kuivõrd nende eesmärk on kajastada reaalselt tehtud kandeid (kannete ajalugu), olenemata sellest, kas nende õiguslik alus on ära langenud või mitte ning kas nad on ebaõiged või mitte. Kannete muutmine on võimalik üksnes uue kandega, mille tulemusel hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kanne kuvatakse süsteemis allajoonituna ja punasena (ÄS § 44 lg 1). Äriregistri andmete kohaselt on 29. jaanuaril 2018 tehtud kanne nr 7 (muutmiskanne), mis asendab kannet nr 5. Kanne nr 5 on äriregistri andmetest nähtuvalt tegevuse jätkamise kanne, mitte kustutamiskanne. Kanne nr 6 on kehtiv kustutamiskanne ja selle muutmiseks puudub alus.
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2017. a määruse tegemise ajal registris tehtud kannet nr 7, mis tehti alles 29. jaanuaril 2018. Ringkonnakohus

2-18-4232 tugines nimetatud määruses avalduse rahuldamata jätmisel eelkõige sellele, et avaldaja ei saanud taotleda kande nr 5 kehtetuks tunnistamist, vaid seda sai teha üksnes registriosakond. Praeguseks ajaks on kanne nr 5 tühistatud ega piira enam avaldaja taotluse läbivaatamist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja taotleb kande nr 6 tühistamist ja kannete ajaloo loetelust kannete kustutamist. Avaldaja palus lähtuda ÄS § 44 lg 1 II lausest, mille alusel on võimalik parandada registrikaardi andmed õigeks. Kanne nr 6 muutus kande nr 7 tegemisega kehtetuks, kuna kanne nr 6 on tehtud kande nr 5 alusel. Registrikaardile oleks võimalik teha uus kanne (kanne nr 8), millega muudetakse kehtetuks kanne nr 6 ning järgneva kandega (kanne nr 9) kustutatakse äriühing registrist seisuga 15. märts 2013. Lähtudes kohtu registriosakonna kodukorrast (§ 200 lg 1, § 201) tuleks seejärel kehtetuks märkida ka kanne nr 8. Nende toimingute tulemusel oleksid registriandmed õiged ja vastavuses kohtuinfosüsteemi sisestatud andmetega.

5.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
7.Avaldaja soovib OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistri kannete muutmist selliselt, et registrikaardi andmete ajaloost nähtuks uus kanne, mille kohaselt oleks osaühing registrist kustutatud 15. märtsil 2013 või 4. kande kohaselt 20. veebruaril 2013. Sarnase taotluse esitas avaldaja registriosakonnale ka 17. augustil 2017. Selle avalduse alusel alustatud kohtuasjas nr 2-17-14161 selgitas Tallinna Ringkonnakohus 11. detsembri 2017. a määruses, et äriregistri kande kuupäeva ei saa muuta ega kandeid loetelust kustutada olenemata sellest, kas nende õiguslik alus on ära langenud või mitte ning kas nad on ebaõiged või mitte. Küll aga saab kannet ÄS § 44 lg 1 järgi uue kandega muuta, mille tulemusel hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kanne kuvatakse süsteemis alla joonituna ja punasena. Kannet saab aga ÄS § 45 lg 1 järgi parandada üksnes siis, kui see ei vasta selle tegemise aluseks olevale kandemäärusele. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
8.Arvestades avaldaja praeguses kohtuasjas esitatud taotlusi mõistab kolleegium, et avaldaja soovib muuta äriregistri kandeid selliselt, et kanne nr 6 (3. juunil 2013 kinnitatud kustutamise kanne) tunnistatakse uue kandega kehtetuks, mille tagajärjel jääb kehtima kanne nr 4 (20. veebruaril 2013 kinnitatud kustutamise kanne). Lisaks soovib avaldaja teha uue kustutamise kande selliselt, et osaühing on kustutatud 15. märtsil 2013. Avaldaja hinnangul annab selleks aluse asjaolu, et vahepeal on registripidaja teinud kande nr 7 (muutmiskanne), millega asendati kanne nr 5, kuid jäeti asendamata kande nr 5 alusel tehtud kanne nr 6. Avaldaja leiab, et kanne nr 6 kaotas kande nr 7 tegemisega kehtivuse. Kolleegium sellega ei nõustu. Pärnu Maakohus lõpetas 13. novembri 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17405 osaühingu pankrotiavalduse menetlemise raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kohustas ajutist haldurit osaühingu likvideerima ja registrist nelja kuu möödumisel määruse jõustumisest (14. märtsil 2013) kustutama. Ajutine haldur esitas aga juba 13. veebruaril 2013 registripidajale kandeavalduse, milles palus kustutada osaühingu äriregistrist ning

2-18-4232 registripidaja tegi 20. veebruaril 2013 kustutamise kande (kanne nr 4). Selle peale esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohtule avalduse äriregistri kande parandamiseks ning Pärnu Maakohus parandas 17. aprilli 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-11670 ebaõige kande osaühingu äriregistrist kustutamise kohta selliselt, et äriühing oleks endiselt kantud äriregistrisse. Määruse alusel tegi registripidaja äriregistrisse kande nr 5 (25. aprillil 2013 kinnitatud tegevuse jätkamise kanne). Osaühingu ajutine haldur esitas 28. mail 2013 uue kandeavalduse, milles palus osaühingu registrist kustutada. Kandeavalduse alusel tegi registripidaja äriregistrisse kande nr 6 (3. juunil 2013 kinnitatud kustutamise kanne). Pärast 3. juuni 2013. a kustutamise kannet otsustas Riigikohus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tsiviilasjas nr 2-13-11670 esitatud kande parandamise avalduse menetluse, sest osaühing oli lõppenud 3. juulil 2013 tehtud kande kohaselt õigusjärgluseta. Seega ei lahendanud Riigikohus sisuliselt kande parandamise avaldust, vaid tühistas Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määruse, mille alusel tehti osaühingu tegevuse jätkamise kanne nr 5, üksnes seetõttu, et osaühing oli vahepeal registrist kustutatud. Riigikohtu määruse alusel tegi registripidaja ametiülesande korras 29. jaanuaril 2018 kande nr 7 (muutmiskanne) ja märkis, et Riigikohus tühistas Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määruse ning kanne nr 7 asendab kannet nr 5, st parandas kohtulahendi alusel ebaõige registrikande. Eelnevat arvestades on iseenesest õige määruskaebuse väide selle kohta, et kande nr 5 muutmise tõttu kandega nr 7 on olukord võrreldes varasema kohtumenetlusega muutunud. Avaldaja ei ole aga toonud asjas esile asjaolusid, mis kinnitaksid, et kanne nr 6 ei vasta kandemäärusele (kandeavaldusele) ÄS § 45 lg 1 tähenduses. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kanne nr 6 tehtud OSAÜHINGU SIRDEN AUTO ajutise halduri 28. mai 2013. a kandeavalduse alusel ja on sellega kooskõlas. Seega ei ole kanne nr 6 ebaõige. Lisaks ei saa registripidaja teha avalduse alusel ega ametiülesande korras uut kannet selle kohta, et osaühing on kustutatud 15. märtsil 2013, nagu soovib avaldaja. Kuigi Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määruse kohaselt oleks saanud ajutine haldur esitada

15.märtsil 2013 kandeavalduse osaühingu registrist kustutamiseks, ei ole ta seda teinud. Seetõttu ei saa äriregistrist nähtuda ka avaldaja taotletud kannet. Registris saavad kajastuda üksnes tegelikult tehtud kanded ning nende kannete tegemise tegelik kuupäev. Kande tegemise kuupäeva ei saa kande parandamise korras muuta.
9.Mh märgib kolleegium, et avaldaja põhistab oma õiguslikku huvi registrikande kuupäeva muutmiseks sellega, et äriregistri kandest sõltub see, kas MTA tegi tema suhtes 22. mail 2013 vastutusotsuse õiguspäraselt või ei saanud MTA seda teha, sest selleks ajaks oli osaühing õigusvõimetu (registrist kustutatud). Avaldaja kohta vastutusotsuse tegemine võib iseenesest viidata sellele, et avaldajal on õigustatud huvi tuvastada osaühingu õigusvõime lõppemise kuupäev, kuid tagantjärgi äriregistris osaühingu kustutamiskande muutmine ei anna avaldajale ilmselt soovitud õiguslikku kaitset MTA vastutusotsuse vastu. Äriregistri kanne kehtib ÄS § 34 lg 2 järgi kolmanda isiku suhtes õigena, v.a kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Praegusel juhul nähtub kohtuinfosüsteemist (haldusasi nr 3-13-1362), et MTA tegi avaldaja kohta vastutusotsuse 22. mail 2013. Sel ajal nähtus äriregistrist, et osaühing on registrisse kantud. Seega sai MTA tugineda äriregistrisse kantud tol ajal kehtivatele andmetele ning kannete hilisem muutmine või kehtetuks tunnistamine ei aitaks avaldajal soovitud eesmärki saavutada.
10.Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

2-18-4232 Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

11.Avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 63 lg-st 2 tulenevalt tasutakse muu hulgas osaühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest riigilõivu 18 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ning enam tasutud osas (32 eurot) tuleb riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna kohus tagastab riigilõivu TsMS § 150 lg 4 järgi üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, tuleb avaldajal riigilõivu tagastamiseks esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalik taotlus, milles on märgitud informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20182-18-5115/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.04.20182-18-999/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium