Jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta Personal2Go OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Personal2Go OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Anatoli Shchegolev ja Valeri Petrov (võlausaldajad) esitasid 9. mail 2019 maakohtule avalduse tööandja Personal2Go OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel tuginevad töötajatest võlausaldajad pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 4-5, §-le 15 lg 41, § 27 lg 41 ja §-le 29. Kohtutäiturid on võlausaldajatele teatanud, et neil ei ole õnnestunud võlgnikult midagi sisse nõuda.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, olles seisukohal, et võlgnik ei ole maksejõuetu, äriühingul on vara olemas, on olemas bitcoin-i konto. Sisuliselt on võlgniku vastuväide esitatud nõudele põhjendusega, et Maksu- ja Tolliamet on võlgnikule teatanud juba 2016. aastal, et töölepingud on tühised. Kuna töölepingud on tühised, ei saa nende alusel nõuet tekkida. Äriühingul on majandustegevus, aga mitte registrikaardile kantud tegevusvaldkonnas.
3.Maakohus nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupi.
4.Ajutine haldur esitas kohtule aruande, milles järeldas, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub majandustegevus ja kohustuste maht ületab vara. Võlgniku juhatuse liikme Teet Raatsini poolt kohtuistungil avaldatu, et võlgnikul on olemas vara bitcoin-i konto näol, ei ole kontrollitav. Võlgnik ei ole esitanud pankrotihaldurile mingeid andmeid ega tõendeid sellise konto ja vahendite olemasolu kohta. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 187 633,79 eurot.
5.Maakohus määras võlgniku pankrotimenetluskulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot ja tasumise tähtajaks 30. august 2019. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes
14.augustil 2019. Laekumisi ei olnud. Varasemalt oli kohus (7. juuni 2019 määrusega) kohustanud võlausaldajaid Anatoli Shchegolevi ja Valeri Petrenkot tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole 800 eurot 20. juuniks 2019 PankrS § 27 lg 41 alusel. Makseid ei tehtud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, ei ole võimalik vara tagasi võita ega tagasi nõuda. Maakohus määras ajutisele haldurile kohustuseks võlgnik likvideerida likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul määruse jõustumisest alates. Maakohus määras võlgniku dokumentide hoidjaks Teet Raatsini. Maakohus määras ajutise halduri tasuks 810 eurot + käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Maakohus andis võlgnikule menetlusabi ja mõistis ajutise halduri tasu 397 eurot + käibemaks
79,40 eurot, kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. Riigilt hüvitamata jääv osa ajutise halduri tasust 495,60 eurot mõistis kohus välja võlgniku juhatuse liikmelt Teet Raatsinilt. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on reaalset vara 0 euro väärtuses, võlgasid rohkem kui 187 000 euro väärtuses. Võlgnikul puudub majandustegevus, töötajad ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Ehkki võlgnik vaidles eelistungil pankrotiavaldusele vastu, kuna võlgnikul on vara bitcoin-i konto näol, ei ole võlgnik ise toonud kohtu ette ega esitanud ajutisele haldurile dokumente ja tõendeid mis seda väidet kinnitaksid. Ka ei ole võlgnik esitanud kohtule dokumenti, mille esitamist ta 29. mail 2019 toimunud eelistungil lubas. Võlgnik ei ole kasutanud võimalust raamatupidamisdokumentide esitamise ja muu teabe esitamise kaudu näidata võlgniku maksevõimelisust. Ajutise halduri järelepärimiste abil kogutud teave osutab selgelt, et võlgnikul ei toimu majandustegevust – äriühingu pangakontol ei ole tehtud tehinguid alates oktoobrist 2016, võlgnikul puudub registrisse kantud vara, puuduvad töötajad. Töötajate puudumist kinnitas ka juhatuse liige. Kohtule on esitatud kohtutäitur Aive Kolsari teated (tl 7, 8), millest nähtub, et alates
23.jaanuarist 2018 on toimunud võlgniku suhtes täitemenetlus, võlgnikul puudub vara, igapäevane majandustegevus, majandusaasta aruanded esitamata aastast 2015. Kohus kontrollis äriregistri andmetest (tl 34-44), et ettevõtjale on tehtud kustutamishoiatus 28. jaanuaril 2019 (tl 9, 40). Võlgnik andis kohtu eelistungil seletuse, et äriühing tegutseb uue tehnoloogia väljatöötamisel, see puudutab rasketööstuse toormaterjali vääristamist. Kuna äriühingu tegutsemise kohta puudub igasugune väljund, puuduvad raamatupidamisdokumendid ja äriühing ei kajasta oma tegevust Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud viisil, nt ei esita majandusaasta aruandeid, puudub alus ka eeldada, et võlgnik tegelikult tegutseb ja omab maksevõimet. Seega on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tegemist on pankrotiolukorraga PankrS § 1 lg-te 2- 3 tähenduses. Maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt märtsis 2017, s.o ajal, mil alustati võlgniku vastu täitemenetlust, milles ei ole nõuet õnnestunud siiani täita. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena menetluse käesolevas staadiumis tuleb märkida muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku (ÄS) §-st 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada kohtule äriühingu pankrotiavaldus. Ajutine pankrotihaldur on teinud kindlaks, et võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud hiljemalt märtsiks 2017, kuid äriühingu juhatus ei ole esitanud kohtule pankrotiavaldust. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid nii ajutise menetluse kui ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub PankrS § 29 lg 3 märgitud võimalus menetluse lõpetamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses. Võlgnik palub alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ning pöörduda Euroopa Kohtu poole määruskaebuses esitatud eelotsuse küsimustes. Sellest, et võlausaldajaid ei kandnud deposiidikontole määratud tähtajaks 800 eurot, järeldub, et võlausaldajate nõuded ei olnud õiguspärased ning nende alusel ei oleks tohtinud pankrotimenetlust alustada. Kui kohtul pole tõendeid võlgniku varade kohta, siis ei võinud kohus järeldada, et võlgnikul pole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetlus ja Teet Raatsini suhtes toimuv kriminaalmenetlus toimuvad samade asjaolude suhtes. Kui kohus ja haldur välistavad muus menetluses kaasaaitamiskohustuse kaudu kogutud teabe kasutamise isiku vastu süüteomenetluses, pole isikul enam vaikimisõigust, sest siis pole pankrotimenetluse eesmärk isiku karistamine ja tema süülise käitumise väljaselgitamine. Lisaks on kriminaalmenetluses prokuratuuri poolt väidetu ja käesolevas tsiviilasjas tuvastatu teineteisega täielikus vastuolus. Juhatuse liige on asetatud olukorda, kus ta peaks valima sisuliselt, kas päästa äriühing likvideerimisest ja esitada tõendid, mida võidakse hiljem kasutada tema vastu kriminaalmenetluses või leppima ühingu likvideerimisega. Kohtu hinnang, et ilmselt ületaksid eesseisva pankrotimenetluse kulud potentsiaalselt võimalikud laekumised on paljasõnalised ja motiveerimata. Töövaidluskomisjoni otsus võib küll olla jõustunud, aga kuna selle aluseks ei ole mitte ühtegi töölepingut, siis ei saa sellel olla õigusjõudu. Anatoli Shchegolev ei ole kunagi töötanud võlgniku juures. Maakohus oleks pidanud kontrollima, kas võlgnik on deklareerinud sotsiaalmaksu ja kas Anatoli Shchegolev on olnud registreeritud Maksu- ja Tolliameti andmebaasis võlgniku töötajana. Isik ei pea tõendama oma maksejõulisust olukorras, kui pole selge kas ja kellele ta üldse võlgu on. Kohus ei ole võtnud arvesse Maksu- ja Tolliameti poolt
22.detsembril 2016 tehtud otsust nr 12.2-3/038654-2 võlgniku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et äriühingul puudus igasugune majandustegevus, siis ei saanud äriühingul olla ka töötajaid. Töövaidluskomisjoni tuvastatu läheb vastuollu Maksu- ja Tolliameti tuvastatuga (MTA 22. detsembri 2016 otsus nr 12.2-3/038654-2). MTA haldurakt on läbinud ka kohtu poolse kontrolli (haldusasi nr 3-17-519). Kohus oleks pidanud seda kontrollima. Avalikest registritest nähtub, et äriregistris oli 12. septembri 2016 seisuga käibemaksuvõlg 1 200 265 893,72 eurot, selline maksuvõlg peaks olema erandlik ning tooma kaasa kohtu kõrgendatud tähelepanu asjaolude väljaselgitamisel, sest ilmselgelt peab ühingul olema ka nõue mõne teise ühingu vastu. MTA on maksuotsuses väitnud, et ettevõttel polnud töötajaid ja tal puudus käive. MTA ja prokuratuur väidavad, et maksude deklareerimise ja tasumise kohustus tekkis AS-l Turvamaailm. Seega on tööandja, kelle suhtes pankrotiavalduse esitajatel nõudeõigus tekkis, ebaselge. Kriminaalasjas nr 1-19-3488, on võlgniku juhatuse liige Teet Raatsin süüdistusakti järgi üheks täideviijaks. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu etteheide, et juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente ega andnud teavet. OÜ-t Personal2Go on süüdistusaktis märgitud korduvalt seotuses maksupettustega. Oluline on juhatuse liikme tõendamiskohustus pankrotimenetluses. Maakohus on rikkunud Teet Raatsini süütuse presumptsiooni, kui süüdistab juhatuse liiget pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumises. Kohus algatas pankrotimenetluse kergekäeliselt ja lihtsameelselt, tekitades sellega äriühingule otseselt kahju.
Võlgnik palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates küsimustes: a. Kas Euroopa Põhiõiguste Harta artikkel 17 kohaselt võib riik üksikisiku omandi jätta kaitseta vaid seetõttu, et selle tagasivõitmine, st kaitse on raskendatud ja nõuded ning kohustused on ebaselged? b. Kui vastus eelnevale küsimusele on eitav, siis kas ebaselguste kõrvaldamine on riigi või isiku kohustus tingimustes, kus isikule on esitatud kriminaalsüüdistus samadel asjaoludel? c. Kui selline ebaselgus tulenebki riigipoolsest etteheitest, st kriminaalsüüdistusest, kas isiku vara saab siis jätta kaitseta (ettevõtte likvideerimine) enne, kui kriminaalmenetluses on jõustunud seaduse järgi tehtud kohtuotsus? Võlgnik palub kontrollida PankrS § 29 lg 2 vastavust põhiseaduse §-s 32 sätestatud eraomandi kaitse printsiibile.
8.Võlausaldaja A. Shchegolev palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja V. Petrenko ei soovi asjaga edasi tegeleda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu väidetega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maakohus otsustas põhjendatult PankrS § 29 alusel võlgniku pankrotimenetluse raugemise pankrotti välja kuulutamata. Pankrotivõlgniku vastu on sissenõutavaks muutunud nõuded, sh avaldajate nõuded. Võlgnikul vara olemasolu maakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohtu menetluses ei ole võlgnik neid maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ümber lükanud, sh ei ole võlgnik tõendanud mingisugusegi vara olemasolu võlgnikul.
11.Võlgniku väidete kohaselt tulnuks maakohtul kontrollida, et töövaidluskomisjoni otsused on vastuolus Maksu- ja Tolliameti tuvastatuga. Väidetavalt on Maksu- ja Tolliamet tuvastanud, et võlgnikul töötajaid ei olnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei pidanud kontrollima töövaidluskomisjoni jõustunud otsuste õiguspärasust. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik (töövaidluse lahendamise seadus § 59 lg 2) ning tegemist on täitedokumendiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 73). Maakohus ei pidanud ega saanud töövaidluskomisjoni otsuste kehtivuses kahelda. Kui võlgnik ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsustega ning oli seisukohal, et tal ei olnud töötajaid, siis tulnuks võlgnikul pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse. Samas nähtub töövaidluskomisjoni otsustest, et võlgnik ei esitanud töövaidluskomisjonis isegi oma seisukohti. Väärad on võlgniku väited, et töövaidluskomisjoni otsustel ei ole õigusjõudu seetõttu, et nende aluseks ei ole väidetavalt ühtegi töölepingut. Töövaidluskomisjoni otsustes on viidatud kirjalikele töölepingutele, mille alusel on töötajad oma nõuded töövaidluskomisjonile esitanud.
Ringkonnakohus märgib, et haldusorgani seisukohad maksuvaidluses ei saa tuua kaasa vältimatut mõju eraõiguslikes suhetes sõlmitud lepingutele, sh töölepingutele. Ka ei saa pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuete selgus saabuda kriminaalmenetluses. Nende nõuded on pankrotimenetluse tähenduses juba selged.
12.Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust väita, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik kasutab enese mittesüüstamise privileegi ettekäändena, miks ta ei saa oma maksejõulisust tõendada. Ajutisel halduril on õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente võlgniku vara ja kohustuste kohta (PankrS § 22 lg 3 p 1). Võlgnikul on teabe andmise kohustus (PankrS § 85). Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku teabe andmise kohustust pankrotimenetluses ei välista tema suhtes paralleelselt toimuv kriminaalmenetlus. Võlgnik ei saa tugineda mittesüüstamise privileegile üldise põhjendusega, et antavat teavet võidakse kasutatakse tema suhtes toimuvas kriminaalmenetluses, vaid seda tuleb põhjendada. Vastasel juhul muutuks teabe andmise kohustuse säte sisutühjaks. Võlgniku pankrotimenetluses antud teavet ei saa Riigikohtu praktika kohaselt kasutada võlgniku vastu süüteomenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-10, p 8; 1. juuni 2005 otsus kriminaalasjas nr 3-2-1-39-05, p-d 15-16.). Ka Õiguskantsler on seisukohal, et enesesüüstamise keeldu rikkudes saadud tõendi lubamatust ettenägeva sätte puudumise kriminaalmenetluse seadustikus kompenseerib Riigikohtu selge praktika sellise tõendi lubamatuse kohta (Õiguskantsleri arvamus 18. novembrist 2013 nr 6-1/120082/1304853). Tutvumisel kohtuinfosüsteemi kaudu võlgniku juhatuse liikmele T. Raatsinile esitatud süüdistusaktiga kriminaalasjas nr 1-19-3488 selgus, et temale esitatud süüdistuses ei ole esitatud etteheiteid seoses võlgnikuga. Võlgnikku (osaühingut Personal2Go) on süüdistusaktis märgitud üksnes kahel korral alajaotuses Tõendid p-des 20.84 ja 20.95 seoses võlgniku suhtes tehtud maksuotsusega. Seega ei vasta tõele võlgniku määruskaebuses esitatud väide, et võlgniku juhatuse liikmele T. Raatsinile on esitatud süüdistus selles, et tema sõlmis pankrotiavalduse esitanud töötajatega võlgniku nimel fiktiivsed töölepingud.
13.Seega peab võlgnikul vara olemasolu tõendama ajutise halduri vastupidise seisukoha puhul võlgnik ise. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võlgnikuga seotud isikutel, kelle võimalikke varalisi huve selline pankrotimenetluse lõpetamise viis riivab, võimalik tasuda ettemaks menetluskulude katteks deposiidina kohtu arvele (PankrS § 31). Menetluskulude deposiiti tasumine on menetlusosaliste õigus, mitte kohustus, mistõttu ei ole mittetasumine pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatele etteheidetav. Olukorras, kus võlgnikul vara puudub ja võlgnik kuulub seetõttu sundlõpetamisele, ei saa olla tegemist ka omandi puutumatuse kui põhiõiguse riivega põhiseaduse § 32 tähenduses. Ringkonnakohus kordab, et määruskaebusest ei nähtu, milline omaniku vara saab hävitatud, kui võlgnik likvideeritakse ilma likvideerimismenetluseta PankrS § 29 lg 8 alusel ajutise halduri poolt. Puudub vajadus kontrollida PankrS § 29 lg 2 vastavust põhiseadusele. Puudub ka vajdus Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamiseks, Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks ning seetõttu eelotsuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtult. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.