Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16118
Tsiviilasi
Jensen Holding OÜ hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Jensen Holding OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot tsiviilasja hind apellatsiooni- OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja menetluses International Baltic Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (apellant/vastustaja): Jensen Holding OÜ (registrikood 12681423, asukoht Tulbi 8, Paralepa alevik, Ridala vald, 90403 Lääne maakond), lepinguline esindaja Artur Knjazev Kostja I (apellant/vastustaja): OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihaldur Veli Kraavi Kostja II (apellant/vastustaja): International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood 10379578, asukoht Manniva küla, Jõelähtme vald, 74202 Harju maakond) Kostja I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Artur Sanglepp Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus hagi rahuldamise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Ülejäänud osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsust osaliselt põhjenduste osas.
3.Jensen Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldmata.
4.OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Jensen Holding OÜ kanda.
6.Välja mõista Jensen Holding OÜ-lt International Baltic Golfmarina OÜ kasuks 5739,20 eurot ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jensen Holding OÜ (hageja) esitas 27.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (kostja I) ja International Baltic Golfmarina OÜ (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Harju Maakohus kuulutas 17.04.2017 välja OÜ Bauschmidt pankroti. Hageja esitas 11.05.2017 (täpsustati 16.06.2017) võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet kokku summas 545 696,11 eurot. 29.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu.
3.Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt. Hageja kui tellija ja võlgnik kui töövõtja sõlmisid 08.03.2016 Vana-Kalamaja 10 projektijuhtimise töövõtulepingu, mille alusel kohustus töövõtja teostama kõik tööd, mis on vajalikud korterelamu ehitamiseks ja lõpliku kasutusvalmiduse saavutamiseks „võtmed kätte“ printsiibil hiljemalt 20.07.2017.
4.Hagejale sai 2016. a. detsembris teatavaks, et töövõtjal esinevad makseraskused. 29.12.2016 olid seiskunud kõik tööd. Hageja andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni 30.01.2017 kohustuste täitmiseks. Võlgnik lepingut täitma ei asunud.
5.14.02.2017 esitas hageja võlgnikule töövõtulepingust taganemisavalduse, leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude, tasaarvestusavalduse ning rahaliste kohustuste täitmisest keeldumise teate. Tööde mahajäämine ajagraafikust oli 47 päeva.
6.Hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: 1) tingimuslik leppetrahvinõue 91 494 eurot ja 2) kahju hüvitamise nõuded kokku 454 202,11 eurot, millest 149 751,80 eurot on tingimuslikud nõuded.
7.Kahju hüvitamise nõuded on järgnevad: 1) tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385 741 eurot, kuna hageja oli sunnitud sõlmima asendustehingu kortermaja valmis ehitamiseks ning asendustehing kujunes vastavas summas kallimaks; 2) õigusabikulude kandmisest tulenev kahjunõue 8558 eurot, kuna võlgniku rikkumiste tõttu on hageja pidanud kohtueelselt kasutama õigusnõustaja abi rikkumistele reageerimisel; 3) meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot, kuna hageja pidi muutunud olukorras kaasama uut tööjõudu; 4) panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja intressi osas kahjunõuded kogusummas 11 600 eurot, kuna ehituse valmimise viibimisest tingituna tekkisid hagejale suuremad kohustused seoses võetud laenuga; 5) kahjunõue garantiiaja pangagarantii mitteesitamisest 38 934 eurot, kuna võlgnik oli kohustatud andma pangagarantii, kuid ei teinud seda, mistõttu ei saa hageja kokkulepitud pangagarantii arvelt nõuded täita; 5) tingimuslik kahjunõue 52 560,60 eurot korteriomandite ostjatega sõlmitud müügilepingutest tulenevate tähtaegade ületamisega seonduvatest potentsiaalsetest nõuetest, kuivõrd tulevaste korteriomanikega olid sõlmitud lepingud korterite ostu osas ning korteri kättesaamise aeg hilines, siis esineb oht, et hageja vastu esitatakse sellel alusel leppetrahvinõuded; 6) tingimuslik kahjunõue 44 676,51 eurot korterite uuesti müügiga seonduvate potentsiaalsete kulude osas, kuna, kui korteriomandite ostjad peaksid müügilepingutest taganema, siis tekivad täiendavad kulud korterite uuesti müümise protsessiga seoses.
8.Töövõtulepingust taganemise päeva 14.02.2017 seisuga oli hagejal tulevikus tekkiv kohustus tasuda võlgnikule 2016. a. detsembris teostatud tööde eest 144 008,69 eurot. Hageja tasaarveldas 14.02.2017 avaldusega sellest summast 91 494 eurot oma leppetrahvinõudega. Hagejal jäi üles tulevikus tekkiv kohustus tasuda veel 52 514,69 eurot. Hageja 04.04.2017 avalduses võlgniku vastu esitatud kahjunõuded ületasid võlgniku nõuet ning hageja teostas ka järelejäänud summa 52 514,69 eurot osas tasaarvestuse, mille tulemusena lõppesid kõik võlgniku nõuded hageja vastu ning võlgnikul jäi üles kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kui mingil põhjusel ei peaks tasaarvestust hageja kahjunõudega siiski kehtivaks loetama, siis nõuab hageja jätkuvalt kahju hüvitamist ka summas 52 514,69 eurot ning palub seetõttu ka vastavat hageja seisukoha järgi küll juba tasaarvestatud nõuet käsitleda võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõudena summas 52 514,69 eurot. Kostjate vastuväited hagile
9.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.
10.Tõendamata on väide, et seisuga 29.12.2016 oli mahajäämus ehitusgraafikust 47 päeva. Hiljemalt 17.01.2017 asus hageja käituma sedavõrd vastuoluliselt ja lepingu eesmärgile vastutöötavalt, et võlgnikul tekkis VÕS § 111 lg 4 alusel õigus keelduda edasise töö tegemisest. Hagejal ei tekkinud õigust lepingust taganeda.
11.Tööde kallinemisest tuleneva kahjunõude 385 741 euro osas märkis kostja II, et tööde sellises mahus kallinemine on samade ehitusmahtude juures hoolsa projektijuhtimise korral põhimõtteliselt võimatu ning igale mõistlikule ehitusettevõtjale mitteettenähtav. Hageja pidi ära näitama iga konkreetse ülekulupositiooni põhjendatuse ja vajalikkuse. Mõistlikult ettenähtav saab olla ehitushindade kallinemine selliselt, nagu see väljendub üldise ehitushinnaindeksi tõusus.
12.Tingimuslik leppetrahvinõue 91 494 eurot ei kuulu tunnustamisele, sest see on lõppenud tasaarvestusega.
13.Õigusabikulude kandmisest tuleneva kahjunõude 8558 euro puhul ei ole tegemist võlgniku väidetava rikkumisega seotud õigusnõustamisega.
14.Meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot ei ole tõendatud, kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud ostetud teenuste sisulist vajadust.
15.Panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja intressi kahjunõuded kogusummas 11 600 eurot ei saa omada põhjuslikku seost võlgnikule etteheidetud rikkumistega. Laen oleks tulnud laenulepingu kohaselt tagastada enne ehitise valmimist ja üleandmist, mistõttu ei saa rääkida põhjuslikust seosest. Hageja ei saa üheaegselt nõuda intressikulu, mida arvestatakse laenu väljavõetud osalt ning kohustistasu, mida arvestatakse laenu väljavõtmata osalt. Kuna laenuleping pidi lõppema enne ehitise valmimist, ei saa viivitused ehitise valmimisel olla põhjuslikus seoses hageja kahjuga. Põhjuslikku seost ei oma ka intressikulud seoses 27.10.2015 omanikulaenu lepinguga. Nimetatud lepingu p-i 3.1. kohaselt oli laenu tähtaeg 3 aastat alates lepingu sõlmimisest ehk 27.10.2018. Intressi tasumise kohustus lasub hagejal nii juhul, kui ehitis oleks üle antud õigeaegselt kui ka juhul, kui ehitis oleks jätkuvalt pooleli. Tähtajalise laenulepingu sõlmimisel pidi hageja arvestama intressi maksmise kohustusega kogu laenuperioodi vältel.
16.Kahjunõuet garantiiaja pangagarantii mitteesitamisega seoses summas 38 934 eurot saaks kahjuna käsitleda vaid siis, kui garantiijuhtum oleks ka päriselt realiseerunud ja garantii puudumise tõttu oleks hageja pidanud kulu kandma ise.
17.Tingimusliku kahjunõude 52 560,60 euro osas ei ole hageja väitnud, et ta oleks võlgniku poolt põhjustatud asjaoludel hilinenud korteriomandi üleandmisega ja et korteriostjad oleks esitanud leppetrahvinõudeid. Seega puudub põhjuslik seos.
18.Tingimusliku kahjunõude 44 676,51 euro osas ei ole hageja viidanud ühelegi juhtumile, kus selline sündmuste käik võiks isegi teoreetiliselt realiseeruda. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 08.02.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnustati hageja nõuet OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4196 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1337,40 eurot ning viivise menetluskuludelt ja kostja II kasuks välja menetluskulu 3799,79 eurot ning viivise menetluskuludelt.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult olemas või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töövõtulepingu erakorralise lõpetamise alused esinesid.
21.Kohus tuvastas, et võlgniku ja hageja vahel sõlmiti 08.03.2016 töövõtuleping, mille kohaselt pidi võlgnik ehitama kortermaja aadressil Vana-Kalamaja 10 ja andma selle valmiskujul üle hagejale. Kortermaja üleandmise tähtajaks lepiti kokku 20.07.2017. Kuivõrd tööde üleandmise tähtaeg oli sõltuvusse seatud ehitusloa väljastamise kuupäevast, siis võis tööde lõplik üleandmise tähtaeg lükkuda ka 22.07.2017. 2016. a. detsembris ja 2017. a. jaanuaris ilmnesid viivitused lepingu täitmises ning 14.02.2017 taganes hageja lepingust. Hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 17.01.2017 hageja kirjast ei saanud võlgnik tuletada VÕS § 111 lg-s 4 sätestatud õigust olukorras, kus ta oli ise viivituses. Seega olukorras, kus seisuga 11.01.2017 oli viivitus juba 15 päeva ning võlgnik on 24.01.2017 vastanud, et ei ole kujunenud olukorras valmis lepingut edasi täitma, siis pidi olema 14.02.2017 lepingu täitmine viivituses enam kui 20 päeva. Seega oli hagejal õigus leping ette teatamata üles öelda (vt töövõtulepingu p 18).
22.Hageja nõue jääb tingimusliku leppetrahvinõude 91 494 euro osas rahuldamata ja tunnustamata. Kohus viitas VÕS § 186 p-le 2, §-le 197 lg 2 teisele lausele ja §-le 198. Hageja on avaldanud, et tasaarvestab oma nõuded kostja nõuetega ning on seega ise
vastavate nõuete osas võlasuhte lõpetanud ja tasaarvestatud nõuete tingimuslik esitamine ei ole eelviidatud sätetega kooskõlas. Seega vastava nõude esitamiseks õiguslik alus puudub. Kohus on hagejale ka selgitanud, et tasaarvestatud nõue on lõppenud ja seda ei ole võimalik rahuldada.
23.Tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385 741 eurot ei ole põhjendatud. Hageja sõlmis asendustehingute tegemiseks 04.03.2017 uue töövõtulepingu peatöövõtjaga Larsen Ehitus OÜ, milles kokkulepitud asendustööde hinnaks oli 2 332 422,32 eurot, mis oli 385 741 eurot kallim võlgnikuga sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud hinnakokkuleppest (1 946 679,62 eurot). Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kohtule on esitatud lihtsalt kahjusumma, kuid summa sisulist kujunemist ja põhjendatust puudutavad andmed puuduvad. Olukorras, kus hageja ei tõenda oma nõude eelduste täidetust, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKo nr 2-14-61496, p 14.2). Hageja ei ole tõendanud, mis asjaoludel on asendustehingu maksumus suurem esialgsest tehingust ca 400 000 euro ulatuses. Piisavaks ei saa lugeda sellist tegevust, kui hageja lihtsalt kõrvutab tööde uue ja vana maksumuse ning arvutab välja erinevuse. Kui asendustehingu puhul erineb hind vanast tehingust, siis on see igal juhul alati loogiliselt põhjendatav, nt tööjõukulu, tooraine, materjalide kallinemisega vms. Samuti on selle kohta võimalik esitada kontrollitavaid andmeid. Kohus selgitas antud nõude osas tõendamiskoormist ning tõendamist vajavaid asjaolusid ning andis korduvalt täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks. Hageja kohtu poolt näidatud puudusi ei kõrvaldanud. Hageja poolt esitatud arvamus ei tõenda vastupidist, sest see sisaldab sarnaselt hageja väidetele üksnes üldistavaid järeldusi, kuid konkreetseid selgitusi ja tõendeid mitte. Lisaks on arvamuse andnud isikud, kes on aktiivselt hagejaga äriliselt seotud ning kohtul on alus kahelda sellel põhjusel antud arvamuse objektiivsuses. Ehitusmaksumuse kallinemine osaliselt viidates võlgniku eelarvestamise veale, ei ole põhjendatud. Tegemist on paljasõnalise märkusega, mille sisu ei ole mõistetav. Samuti ei ole hageja selle vea sisulist olemust vaatamata tõendamiskoormise selgitustele täpsemalt tõendanud. Hageja on ise viidanud ja rõhutanud, et võlgniku eelarve oli talle siduv. Seega pidanuks võlgnik ka kokkulepitud summa eest tööd ära tegema ning võlgnikult ei ole põhjendatud nõuda kahju sisuliselt sellele tuginedes, et võlgnik on lubanud tööd teostada odavamalt kui mõni muu teenusepakkuja.
24.Hageja õigusabikulude kandmisest tulenev kahjunõue 8558 eurot ei ole põhjendatud. Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada hageja poolt märgitud õigusabitoimingute seost töövõtulepingu rikkumisega, siis ei ole hageja suutnud tõendada kahju hüvitamise eeldust ehk kahju tekkimist seoses õigusteenuse ostmise vajadusega. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvad üksnes üksikud märksõnad, mille sisuline tähendus ja seos töövõtulepingu rikkumise vaidlusega ei ole tuvastatav ega kontrollitav asjaomaste tõendite puudumise tõttu. Kohus on selgitanud tõendamiskoormist ja andnud tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus on selgitanud ka TsMS § 281 lg 2 sisu ja tähendust. Hageja on sealjuures eiranud kohtu vastavat korraldust. Hageja on põhjendamatult keeldunud täiendavate tõendite esitamisest viidates konfidentsiaalsuskohustuse täitmisele. Hagejal on kohustus tõendada osutatud õigusabiteenuse tegelikku sisu, kuivõrd kahju hüvitise nõude puhul peab hageja tõendama tekkinud kahju. Kohtul ei ole võimalik hinnata kahju tekkimist ja selle suurust, kui ei ole võimalik hinnata õigusabitoimingute seotust töövõtulepingu rikkumisega. Muu hulgas ei ole hageja enda poolt kohtueelses suhtlemises edastatud dokumendid allkirjastatud advokaadi poolt, vaid hageja seadusliku esindaja poolt. See asjaolu ei kinnita arvetes märgitut.
25.Meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot ei ole põhjendatud. Kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtule ei ole suudetud konkreetselt selgitada
vaidlusaluse kulu kaasa toonud toimingute põhjendatust. Hageja ei ole suutnud tõendada, mis asjaoludel oli vajalik projektijuhtimise sisseostmine, kui seda teostasid tegelikult samad inimesed, kes seda eelnevalt tegid. Samuti on üldsõnaliselt viidatud hankedokumentide koostamisega seotud kuludele ning lõppkokkuvõttes on uus leping sõlmitud äriühinguga, kus vastava äriühingu ja hageja seaduslik esindaja on üks ja sama füüsiline isik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hankedokumentide koostamine on toimunud jaanuaris, mil võlgniku ja hageja vahel leping kehtis ning lisaks on hankedokumentide koostamise eest arve esitatud märtsis ja aprillis, kuid uus leping sõlmiti juba 04.03.2017. Kohus on andnud tähtaja menetluse kestel, et hageja täpsustaks oma nõudeid, kuid hageja ei ole seda teinud. Lisaks on tõendatud, et n-ö vanast meeskonnast läksid mitmed olulist rolli omavad inimesed üle uude meeskonda, mistõttu ei ole põhjendatud rääkida uue meeskonna n-ö õpiperioodist tulenevate kulude suurenemisest.
26.Hageja võetud panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja intressi osas kahjunõuded kogusummas 11 600 eurot on põhjendatud osaliselt. Hageja on kortermaja ehitamise finantseerimiseks sõlminud kaks laenulepingut. Hagejal on 16.05.2016 laenuleping LHV Pank AS-ga, mille kohaselt on laenusumma 1 740 000 eurot ning laenu kasutusse võtmise tähtaeg on 16.05.2017 ning tagastamise tähtaeg 16.05.2018. Hageja nõuab kostjalt vastava lepinguga seotud intressikulu ja kohustistasu. Kohustistasu on vaja tasuda summalt, mida ei ole veel kasutusse võetud ning vastav protsent on 1,5% aastas laenusummalt. Teiseks on hageja 27.10.2015 sõlminud nn omanikulaenulepingu, mille laenusummaks on 575 000 eurot, intress 10% aastas. Hageja nõuab 47 viivituspäeva eest kostjalt kahjuhüvitist eelnimetatud laenulepingute alusel summas 11 600 eurot, millest kohustistasu on 3361 ning intresside tasu 8239 eurot.
27.27.10.2015 laenulepingul põhinev nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Hageja äririskiks tuleb lugeda see, kellega ja kuidas ta on leppinud kokku oma äritegevuse finantseerimises ca pool aastat varem enne võlgnikuga sõlmitud lepingut. Viidatud laenulepingu täitmise asjaoludega ei olnud võlgnikul otsest puutumust ega kohustust tagada nende täitmist. Antud juhul ulatuks põhjusliku seose jaatamise korral see liiga kaugele ning selliste tingimuste ettenähtavusest võlgnikule (kui kolmandale isikule) ei saa rääkida. Hageja poolt tasutavate intresside suurus ei sõltunud võlgniku tegevusest.
28.16.05.2016 laenulepingul põhinev nõue summas 4196 eurot tuleb rahuldada ja seda tunnustada. Vastavast summast 835 eurot moodustab intressikulu ning 3361 eurot kohustistasu. Antud lepingust nähtub, et laenuraha kasutamise eesmärk oli võlgniku poolt ehitatava objekti rahastamine ning laenuleping on sõlmitud ajaliselt pärast hageja ja võlgniku vahel töövõtulepingu sõlmimist. Kuivõrd vaidlusaluse töövõtulepingu esemeks oleva ehitustegevuse finantseerimiseks võib eeldada laenu võtmist kolmandalt isikult tellija poolt, siis pidi võlgnik võimalikuks pidama, et temapoolsete kohustuste rikkumine võib kaasa tuua hageja vastutuse kolmandate isikute ees. Võlgniku viivitusse jäämine vähemalt 47 päevaga on tõendatud arvestusega, et töövõtuleping lõppes 14.02.2017. 11.01.2017 seisuga oli viivitus ajagraafikus 15 päeva ning 24.01.2017 vastuses on võlgnik avaldanud, et on oma tegevuse seisanud. Kohus loeb tõendatuks, et ajagraafikus tekkinud viivituse alguseks on põhjendatud lugeda vähemalt 29.12.2016 ning sealt alates viivitus ajagraafikus progresseerus. Eeltoodu on kooskõlas ka 11.01.2017 protokolliga. Laenu kasutusse võtmise takistus ja täiendav intressikulu oli tingitud võlgniku tegevusest.
29.Kahjunõue garantiiaja pangagarantii mitteesitamisest summas 38 934 eurot ei ole põhjendatud. Garantii realiseerimine eeldab ka garantiijuhtumi toimumist. Tegemist
oma iseloomult hüpoteetilise käsitlusega hageja poolt. Pangagarantii andmata jätmine ei tekita automaatset kahjuhüvitise nõuet andmata jäetud pangagarantii väärtuses.
30.Tingimuslik kahjunõue 52 560,60 eurot ja tingimuslik kahjunõue 44 676,51 eurot ei ole põhjendatud. Mõlemal juhul on tegemist kahjuga, mis ei ole veel tekkinud ja mille piisav määratlemine ei ole tegelikult võimalik.
31.Hageja nõue oli 545 696,11 eurot ja kohus rahuldas sellest 4196 eurot, millest nähtub, et hagi rahuldati üksnes 0,77% ulatuses. Arvestades hagist tingitud vaidluse mahtu ja selle äärmiselt marginaalset rahuldamisele kuulunud osa, on põhjendatud jätta kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 162 lg 4, § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
32.Hageja palub 11.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hageja nõude tunnustamiseks kogusummas 310 627 eurot, millest 258 112,31 eurot on pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohane tavanõue ning 52 514,69 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 ja § 98 kohane tingimuslik nõue. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud hageja nõue rahuldada ja tunnustada neid võlgniku pankrotimenetluses.
33.Hageja selgitas maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust. Hageja nõue võlgniku vastu on järgnev: tööde kallinemise nõue 385 741 eurot (333 226,31 eurot on tavanõue ja 52 514,69 eurot tingimuslik nõue) + õigusabikulude nõue 8558 eurot + meeskonnakulude nõue 3626 eurot = 397 925 eurot. Hageja luges kahjunõude osaliselt summas 91 494 eurot kaetuks leppetrahviga. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja tasaarvestas enda leppetrahvinõude võlgniku nõudega, siis loeb hageja kahjunõude summas 91 494 eurot jätkuvalt kaetuks leppetrahviga. Maakohus rahuldas hageja kahjunõude summas 4196 eurot, mida leppetrahvinõue 91 494 eurot osaliselt katab. Seega on hageja kahjunõue 87 298 euro (91 494 – 4196) ulatuses kaetud. Hageja loeb enda kahjunõude järelejäänud leppetrahviga summas 87 298 eurot kaetuks ning palub tunnustada enda nõudeid võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 310 627 eurot järgnevalt: 258 112,31 eurot tavanõudena (345 410,31 - 87 298) ja 52 514,69 eurot tingimusliku nõudena.
34.Maakohus leidis õigesti, et hageja on lepingulise leppetrahvi nõude 91 494 eurot kehtivalt tasaarvestanud võlgniku nõudega hageja vastu.
35.Tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385 741 eurot on põhjendatud. Larsen Ehitus OÜ-ga oli sõlmitud VÕS § 135 tähenduses asendustehing - hageja ja Larsen Ehitus OÜ vaheline peatöövõtuleping, mis asendas võlgnikuga esialgselt sõlmitud peatöövõtulepingut.
36.VÕS § 135 on kahju hüvitamise ulatuse võimalikku arvutamist lihtsustav säte (RKTKo nr 3-2-1-5-13 p-s 37). Seega peab tõendamiskoormus kahju ulatuse tõendamisel VÕS § 135 järgi olema oluliselt lihtsam ja leebem kahjusaaja suhtes, millega maakohus ei arvestanud ja koormas hagejat palju suurema tõendamiskoormusega. Maakohus seadis põhjendamatu tõendamiskoormuse hagejale olukorras, kus kostjad ei ole oma vastuväidete kohta tõendeid esitanud. Kostjad ei ole tõendanud, et VK10 oleks saanud valmis ehitada soodsamalt või et asendustehinguga saavutati mingi muu kui võlgnikuga kokkulepitud tulemus.
37.Hageja on esitanud oma kahju ja selle ulatuse kohta konkreetsed kuludokumendid ja seostanud need konkreetsete ehitustööde liikidega. Maakohtul oli võimalik adekvaatselt seostada hageja esitatud kuludokumendid 04.04.2018 menetlusdokumendis esitatud kallinenud ehitustöödega ja omakorda kontrollida ehitustööde kallinemise hinnavahet, mis tulenes võlgniku peatöövõtulepingus kokkulepitud siduvast eelarvest. Seega oli kohtul võimalik hinnata, missuguseid ehitustöid hageja juhtimisel tehti, mis omakorda
kallinemise põhjustasid. Kuludokumentidega on kulude kandmine ja seega kahju ulatus tõendatud. Maakohus on jätnud hageja tõendid hindamata.
38.Maakohus on põhjendamatult tuginenud asjaolule, et hagejal ja Larsen Ehitus OÜ-l on sama seaduslik esindaja. See asjaolu ei lükka ümber, et ehitustööd olid teostatud täiesti eraldiseisvatelt alltöövõtjatelt. Larsen Ehitus OÜ ise ei ehita ning tal puuduvad vastavad ehitustöölised. Hageja kahju ja selle ulatus on tõendatud nii Larsen Ehitus OÜ peatöövõtulepinguga, kui ka alltöövõtjate kuludokumentidega, mis on seostatavad võlgniku lepingu esemeks olevate töödega. Eeltoodut kinnitab ka hageja esitatud ekspertarvamus, mida maakohus on pidanud põhjendamatult ebausaldusväärseks. Ainuüksi ärilise seotuse tõttu ei saa pidada ekspertarvamust mitteobjektiivseks.
39.Õigusabikulude nõue 8558 eurot on põhjendatud. Õigusabitoimingute sisuks olevad dokumendid olid osaliselt juba toimikus olemas ning hageja viitas neile 04.04.2018 menetlusdokumendi p-s 2.4.2. Kohtul oli võimalik õigusabitoimingute sisu kontrollida, kõrvutades advokaatide poolt loodud dokumente õigusabiarvete spetsifikatsiooniga. Kohus viitas, et dokumendid on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Hagi lisa 8 ei saanudki advokaat allkirjastada, kuna tegemist on pooltevahelise kokkuleppega, ent see ei tähenda, et advokaat ei oleks lepingu teksti ette valmistanud. Dokumendi koostamist advokaadi poolt tõendab õigusabiarvetes märgitud spetsifikatsioon ja arvete peal muu märgitu.
40.Meeskonnakulude nõue 3626 eurot on põhjendatud. Pooliku ehitusobjekti ülevõtmine uue projektijuhi poolt toob kaasa täiendavaid kulusid, millised on mh vajalikud hankedokumentide koostamiseks, et leida vajalikke alltöövõtjaid. Hankedokumentide seonduvaid kulusid tehti juba enne võlgnikuga lepingu lõppemist, sest sellega vähendati suuremat kahju ehitusobjekti niigi pika mahajäämusega seoses. Kostjate apellatsioonkaebus
41.Kostjad paluvad 11.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda.
42.Hageja ei ole tõendanud intressikahju tekkimist. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt, milles seisnes hageja väidetud intressikahju. Kui 16.05.2016 laenulepingust tulenev laenu tagasimakse tähtaeg, s.o 16.05.2018, (st intressi arvestusperiood) ei ole muutnud, ei saa ka tekkida täiendavat intressimakse kohustust. Hageja on erinevates menetlusdokumentides esitanud vastuolulisi seisukohti selle kohta, milles seisneb 16.05.2016 laenulepinguga seotud kahju. Hageja muutis oma käsitlust intressikahjust 04.04.2018 seisukohas, kuid ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, kas ja kuidas viivitus ehitustöödes mõjutas korteriomandite tähtaegset võõrandamist, mistõttu on tõendamata ka tekkinud intressikahju.
43.Hagejal ei tekkinud kahju kohustistasu näol. Kui hageja ei oleks maksnud kohustistasu laenu kasutusse võtmata osalt, oleks ta maksnud intressi laenu kasutusse võetud osalt, mis hagiavalduse p-dest 3.4.4 ja 3.4.5 nähtuvalt oli kohustistasust suurem. Seega, kuna hageja oleks laenu väljavõtmise korral kandnud suuremat kulu, võrreldes laenu välja võtmata jätmisega, ei tekkinud hagejale varalist kahju tulenevalt sellest, et hageja ei saanud täiendavat laenu välja võtta.
44.Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest väidetav kahju ei ole võlgniku riisiko. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2 ja sellega seonduvast kohtupraktikast (RKTKo nr 3-2-1106-11, p 12) ei ole intressikahju (ega ka sellega analoogne kohustistasu) hõlmatud ehituse töövõtulepingu kaitse-eesmärgiga. Ehitustöövõtja ei pea kandma riske, mis tulenevad sellest, et arendaja kasutas projekti finantseerimiseks pangalaenu, mitte
omafinantseeringut. Olemuslikult on tegemist tellija võetava majandustegevuse lisariskiga, mitte tavapärase töövõtja majandustegevuse riskiga. Vastustaja seisukoht
45.Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
46.Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud edasises kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hagi rahuldamata jätmise osas on otsus lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldada.
48.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõude tunnustamiseks summas 310 627 eurot (sellest tavanõue 258 112,31 eurot ja tingimuslik nõue 52 514,69 eurot) ning tunnustas hageja nõuet summas 4196 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
49.Kõigepealt käsitleb kolleegium kostjate apellatsioonkaebust. Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja kahju hüvitamise nõuet pangakulude osas summas 4196 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu seisukohaga. Maakohtu põhjendustest, et laenuraha kasutamise eesmärk oli võlgniku poolt ehitatava objekti rahastamine, et laenuleping on sõlmitud ajaliselt pärast hageja ja võlgniku vahel töövõtulepingu sõlmimist ning võlgnik oli viivituses oma kohustuste täitmisega, ei nähtu, miks intressikulu ja kohustistasu maksmist tuleb käsitleda hageja kahjuna olukorras, kus laenulepingust tulenev laenu tagasimakse tähtaeg, 16.05.2018, ei ole muutnud. Hageja ei ole välja toonud, kuidas võlgnikupoolne kohustuste rikkumine tõi kaasa hageja pangakulude suurenemise ja maakohus ei analüüsinud ka sisuliselt, milles seisnes hageja väidetud kahju. Kolleegium nõustub kostjate seisukohaga, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ka seetõttu, et väidetav kahju (tasu maksmine pangalaenu kasutamise eest) ei ole võlgniku riisiko. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2 ja sellega seonduvast kohtupraktikast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-106-11, p 12) ei ole intressikahju hõlmatud ehituse töövõtulepingu kaitseeesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et intressi ja kohustistasu maksmist pangalaenu kasutamise eest saab pidada võlgniku tegevuse tõttu tekkinud kahjuks, mille võlgnik peaks hagejale hüvitama. Seetõttu tuleb hagi nõude tunnustamiseks summas 4196 eurot jätta rahuldamata.
50.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väiteid.
51.Hageja kahju hüvitamise nõue summas 310 627 eurot, mille tunnustamist hageja apellatsioonkaebuses taotleb, koosneb järgmistest kahju liikidest: - Pangakulud (intress ja kohustistasu) 4196 eurot; - kohtueelne õigusabikulu 8558 eurot; - meeskonnakulude suurenemine 3626 eurot; - tööde kallinemine 294 247 eurot (385 741-91 494), millest 241 732,31 eurot on tavanõue ja 52 514,69 tingimuslik nõue.
52.Pangakulud ei ole käsitletavad hageja kahjuna vastavalt käesoleva otsuse p-s 49 toodud põhjendustele.
53.Kohtueelse õigusabikulu ja meeskonnakulude suurenemise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vaatamata maakohtu poolsetele selgitustele, ei tõendanud hageja osutatud õigusabiteenuse tegelikku sisu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja keeldus spetsifikatsioonide aluseks olevate dokumentide kohtule esitamisest, kuigi maakohus nõudis nende esitamist, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata õigusabitoimingute seotust töövõtulepingu rikkumisega. Ka nende dokumentide osas, mis hageja väidab olevat kohtu toimikus, ei ole hageja esitanud põhjendusi, mis seostaks konkreetse dokumendi konkreetse spetsifikatsiooni kirjega. Ka meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud vaidlusaluse kulu kaasa toonud toimingute vajalikkust. Hageja ei ole veenvalt näidanud, mis asjaoludel oli vajalik projektijuhtimise sisseostmine, kui seda teostasid tegelikult samad inimesed, kes seda eelnevaltki tegid. Kostja väidetel jätkus ehitusobjekt 2017. aasta jaanuaris sisuliselt samast punktist ja sama meeskonnaga, kuid uue peatöövõtjaga. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud ega meeskonnakulude hüppelist suurenemist adekvaatselt põhjendanud.
54.Tööde kallinemise nõude osas ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendustega, milles maakohus leidis, et tööde kallinemisest tulenev kahjunõue ei ole põhjendatud seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, mis asjaoludel on asendustehingu maksumus suurem esialgsest tehingust. Maakohus leidis, et kui asendustehingu puhul erineb hind vanast tehingust, siis on see alati loogiliselt põhjendatav ning selle kohta on võimalik esitada kontrollitavaid andmeid, mis on hageja tõendamiskoormis, mida maakohus hagejale selgitas, kuid hageja selliseid tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus vääralt VÕS § 135 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt, kui kahjustatud pool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
55.VÕS § 135 on kahju hüvitamise ulatuse võimalikku arvutamist lihtsustav säte (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-5-13 p-s 37). Ringkonnakohtu hinnangul seadis maakohus põhjendamatu tõendamiskoormuse hagejale olukorras, kus kostjad ei ole oma vastuväidete kohta tõendeid esitanud. Sellest tulenevalt andis ringkonnakohus kostjatele võimaluse tõendada, et vaidlusaluse objekti oleks saanud valmis ehitada soodsamalt või et asendustehinguga saavutati mingi muu kui võlgnikuga kokkulepitud tulemus ning hagejale võimaluse kostja poolt esitatu ümber lükata.
56.Tuvastamaks, kas hageja sõlmis Larsen Ehitus OÜ-ga uue peatöövõtulepingu mõistlikul viisil VÕS § 135 lg 1 tähenduses, tuleb tuvastada, mida ja mis hinnaga tellis hageja võlgnikult ning võrrelda seda sellega, mida ja mis hinnaga tellis hageja Larsen Ehitus OÜ-lt.
57.Võlgnikuga sõlmitud peatöövõtulepingu ja Larsen Ehitus OÜ-ga sõlmitud peatöövõtulepingu hinnavahe arvutamisel lähtus hageja kokkulepitud eesmärkhinnast, mis võlgnikuga sõlmitud lepingu puhul oli 1 946 679,62 eurot ja Larsen Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingu puhul oli 2 332 422,32 eurot, kallinemine seega 385 741 eurot. Kostjad märgivad küll, et lähtuda tuleks lepingus nimetatud piirhinnast, kuid ei ole ümber lükanud hageja põhjendusi, et piirhinda pole võimalik kohaldada esiteks sellepärast, et piirhinna valem on ebaselge ning teiseks piirhind eeldab, et peatöövõtja on täitnud kõik
lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda hinnavahe arvutamisel lepingus kokkulepitud eesmärkhinnast.
58.Selleks, et asendustehingu kallinemist saaks nõuda kahjuhüvitisena, peab asendustehing tulenevalt VÕS § 135 lg-st 1 olema tehtud mõistlikul viisil ja suunatud sama eesmärgi saavutamisele, kui tehing, millest lepingupool taganes. Kui asendustehinguga telliti asju või teenuseid rohkem või paremate omadustega või telliti teistsuguseid asju või teenuseid, kui algselt kokku lepitud, ei ole täidetud VÕS § 135 lg-st 1 tulenevad eeldused hinnavahe hüvitamise nõudmiseks. Samuti puudub sellisel juhul lepingurikkumise ja väidetava kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
59.Tõendamaks, et asendustehing oli mõistlik ja suunatud sama eesmärgi saavutamisele, esitas hageja ringkonnakohtule kõik Larsen Ehitus OÜ poolt hagejale esitatud arved ja nende aluseks olevad ehitustööde aktid, millest nähtub, milliseid töid tehti ja milliseks kujunes nende maksumus.
60.Võlgnikuga kokkulepitud eelarve ning hageja ja Larsen Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingu lõppeelarve võrdlemisel tõid kostjad välja hageja ja Larsen Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingu lõppeelarve eelarve read tööde kohta, mida hageja ja võlgniku vahelises eelarves kokku ei lepitud või mis oleksid kuulunud tasustamisele eraldi lisatöödena, kokku summas 166 292,46 eurot. Kostjate hinnangul selles osas ei ole asendustehing suunatud sama aasmärgi saavutamisele.
61.Hageja võttis omaks, et lisatöödena on käsitletav kulupositsioon 69 „Lisatööd korterites ja äripindadel“ väärtuses 83 796,47 eurot, mida tehti vastavalt nende korterite ja äripindade lõppomanike soovidele. Kuna lisatööde osas on tegemist täiendava kokkuleppega, millega telliti teenuseid rohkem, kui võlgniku ja hageja vahelises eelarves kokku lepitud, tuleb see summa hageja võimalikust kahju hüvitamise nõudest maha arvata ja kahju suuruseks jääb 301 944,53 ( 385 741- 83 796,47) eurot. Ülejäänud osas ei ole kostjate väide, et tegemist on lisatööga, tõendatud. Ülejäänud tööde osas on hageja näidanud, et need on võlgnikuga sõlmitud ehituslepingu osaks oleva projektdokumentatsiooni joonistel olemas ja need tööd pidi võlgnik tegema. Need tööd on eelarvest kas ekslikult välja jäänud või sisalduvad teiste ridade all. Hageja on iga vaidlusaluse töö puhul viidanud konkreetsele projektdokumentatsiooni joonisele. Kostjad pole neid väiteid ümber lükanud ega põhjendanud, miks need tööd polnud töövõtulepingu esemeks, vaatamata sellele, et projekti kohaselt tuli need tööd teha.
62.Lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinna vahest tulenev kahju on osaliselt kaetud leppetrahviga, mille hageja nõudis sisse tasaarvestuse teostamisega võlgniku nõudega summas 91 494 eurot. Seega jäi hageja kahju suuruseks 210 450,53 ( 301 944,5391 494) eurot.
63.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja tingimuslikku nõuet. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et töövõtulepingust taganemise päeva 14.02.2017 seisuga oli hagejal tulevikus tekkiv kohustus tasuda võlgnikule 2016. a. detsembris teostatud tööde eest 144 008,69 eurot. Hageja tasaarveldas 14.02.2017 avaldusega sellest summast 91 494 eurot oma leppetrahvinõudega. Hagejal jäi üles tulevikus tekkiv kohustus tasuda veel 52 514,69 eurot. Kuna hageja hinnangul olid tal kahjunõuded, mis ületasid võlgniku nõuet, teostas hageja ka järelejäänud summa 52 514,69 euro osas tasaarvestuse, mille tulemusena lõppes kogu võlgniku 144 008,69 euro suurune nõue hageja vastu. Hageja esitas hagi 52 514,69 euro tunnustamiseks üksnes seetõttu, et kui mingil põhjusel ei peaks tasaarvestust hageja kahjunõudega kehtivaks loetama, siis nõuab hageja jätkuvalt kahju hüvitamist ka summas 52 514,69 eurot ning palub seetõttu küll juba tasaarvestatud nõuet käsitleda võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõudena.
64.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist tingimusliku nõudega PankrS § 98 mõttes. Hageja ei ole väitnud, et tema kahjunõue tuleneks tingimuslikust tehingust või oleks
seotud edasilükkava tingimusega. Hageja väidetel on tema kahju hüvitamise nõue võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja ta on selle tasaarvestanud võlgniku tasunõudega tema vastu. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue selles osas lõppenud ja selle tunnustamiseks pankrotimenetluses pole alust ei tavanõudena ega tingimusliku nõudena.
65.Seega jääb hageja kahju suuruseks 157 935,84 (210 450,53- 52 514,69) eurot. Kuid ka see kahju nõue on ringkonnakohtu hinnangul lõppenud seoses nõude täitmisega kolmanda isiku poolt. Hageja on samade nõuete katteks, mille tunnustamist ta käesolevas menetluses taotleb, nõudnud ADB Gjensidige Eesti filiaalilt välja garantiisumma 194 668 eurot ning on selle rahasumma kätte saanud. Hageja tunnistab hüvitise saamist, kuid märgib, et nõuab vaatamata sellele nõude tunnustamist vältimaks hilisemaid võimalikke vaidlusi väidetavate tagasinõuete osas hageja vastu. Sisulisi vastuväiteid saadud garantiisumma kahjunõudest mahaarvamiseks ei ole hageja esile toonud. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Rahalise kohustuse võib vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 täita ka kolmas isik, näiteks tagatise andja. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue summas 157 935,84 lõppenud garantiisumma väljamaksmisega kahju hüvitamiseks ja hageja nõue nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
67.Maakohus määras kostjate põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks kostja I puhul 1337,40 eurot ning kostja II puhul 3799,79 eurot. Maakohus on kostjate esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
68.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
69.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostjate kulunimekirjade põhjal. Kostjal I kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja II menetluskulud apellatsiooniastmes koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 5439,20 eurot. Kostja II taotleb õigusabikulu hüvitamist 47,3 tunni eest tasumääraga 107,66 eurot/t ilma käibemaksuta. Kostja II esindajad analüüsisid otsust (2,5 t), koostasid apellatsioonkaebuse (9,1 t), koostasid vastuse hageja apellatsioonkaebusele (4 t), valmistusid kohtuistungiks ja osalesid sellel (2,5 t), pidasid kompromissläbirääkimisi (0,6 t), koostasid kirjalikud seisukohad kohtule (14,7 t), tutvusid hageja kirjalike seisukohtadega ja esitasid neile vastused (1,8 t), tutvusid ringkonnakohtu määrusega (0,1 t), tutvusid täiendavate menetlusdokumentidega (3,5 t), koostasid kirjalikud seisukohad (8,5 t) kokku 47,3 tundi.
70.Hageja vaidleb vastu kostja II menetluskulude suurusele. Kostja II on põhjendamatult kasutanud kahte vandeadvokaati ning enam kui 10 tunnine erinevus hageja õigusabikulude suurusega ei ole põhjendatud.
71.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja II poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu
ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Kostja II ei ole suurendanud oma menetluskulusid seoses sellega, et menetluses osales 2 esindajat. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et kuna ringkonnakohus jaotas ümber tõendamiskoormise, toimus ringkonnakohtus sisuliselt uus täiendav menetlus ja suurenes oluliselt menetlusdokumentide arv. Ka on mõistlik kostjate vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate keskmine tasumäär 107,66 eurot/t. Kostja II ei soovi käibemaksu hüvitamist. Seega on kostja II apellatsiooniastme menetluskulu suuruseks kokku 5739,20 (5439,20+300) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.