Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-19-13194 riigilõivust so 25 eurot, mis kanda avaldaja arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS. Avaldaja on teadlik avalduse tagasivõtmise tagajärgedest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 428 lg 1 p 3). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 429 lg 1). Avaldaja esitas 04.02.2020 kohtule avaldusest loobumise avalduse, kuna puudutatud isik tasus 21.01.2020 võla täielikult. Kohus leiab, et avaldaja taotlust tuleb käsitleda kui avaldust hagist loobumiseks, kuna avaldaja edasist menetlust ei soovi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotis TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Avaldusele on lisatud 08.07.2019 koostatud võlgniku nimele teatis võla tasumiseks maksegraafiku sõlmimiseks. Teatis on allkirjastamata st puudub nii korteriühistu halduri ja puudutatud isiku allkiri (tl 24). Nimetatud dokumendiga ei ole võimalik tõendada seda, et korteriühistu juhatuse liige on puudutatud isikuga enne kohtusse pöördumist korduvalt suhelnud. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ja asjaoluga, et puudutatud isik tasus pärast avalduse esitamist koheselt võlgnevuse täielikult, oleks avaldaja saanud vältida menetluskulude sh õigusabikulude tekkimist. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud 298 eurot avaldaja enda kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivu tagastamine Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot.

2-19-13194 TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja esindaja taotles avalduses poole riigilõivu so 25 euro tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab avaldajale avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust pool so 25 eurot, mis kanda avaldaja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.