2-19-9246/7 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

171 lg 11 pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on nõuete kaitsmise koosolek. 27.10.2019.a. kohtumäärusega on kinnitatud võlgniku jaotusettepanek. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 27.08.2019.a. avaldatud teates (lisatud 10.10.2019 taotlusele jaotusettepaneku kinnitamiseks) kutsunud kokku 20.09.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt PankrS §ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palub võlgnikul edastada nõusoleku esimesel võimalusel avalduse esitamise järgselt ja korraldab selle kohtule edastamise. Haldur on seisukohal, et puuduvad PankrS § 171 lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Eelnevat arvestades esitas haldur PankrS § 158 lõikes 3 nõutud aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 toodud andmeid:

Taotlusest nähtuvalt PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur. Lähtudes PankrS § 65 lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3, esitab pankrotihaldur tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal kokku 5,5 tunni eest: 1) Valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine) ja koosoleku läbiviimine – kulunud aeg 1,5 h; 2) Kohtule ettepaneku koostamine toimkonna moodustamata jätmise osas ja materjalide edastamine – kulunud aeg 0,5 h; 3) Nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ja sellega seonduvate dokumentide koostamine – kulunud aeg 1,5 h; 4) Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse koostamine kohtule – kulunud aeg 0,5 h; 5) Avalduse koostamine pankrotimenetluse raugetamiseks- kulunud aeg 1,5 h Eelnevast lähtudes palub haldur kohtul määrata pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu Kristo Tederi (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused jätab pankrotihaldur enda kanda. Haldur palub anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397,00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu.

8.PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Antud juhul on kohus võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel on esitanud vastava taotluse pankrotihaldur. Eelnevast lähtudes määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused on pankrotihaldur jätnud enda kanda.

PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on 4.02.2020 nõusolekus kinnitanud, et ta on ise suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ja palub määrata enda enese usaldusisikuks. Võlgnik kinnitab, et on teadlik usaldusisiku kohustustest vastavalt PankrS §-le 172, milliseid on talle selgitatud/t.l. 83/. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku määramine enese usaldusisikuks PankrS § 172 lg 6 mõistes. Vastavalt PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Haldur on 27.08.2019.a. avaldatud teates kutsunud kokku 20.09.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt PankrS §ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et antud juhul tuleb võlgnikku ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid ja see ei tohiks olla tema jaoks liialt keeruline. Menetluses on vaid 7 võlausaldajat. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Penisoniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud