Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

deposiidist Saneerimismenetlus OÜ arveldusarvele nr EE092200221044428799. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitis jätta võlgniku Korralduspunkt MTÜ kanda.

sätestatud süüteo tunnuseid. Samuti võivad olla täidetud muud süüteokoosseisud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 944 eurot (käibemaksuga) ning vajalike kulutuste hüvitiseks 58,51 eurot. 14.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde ning ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest kohut ei teavitanud. Kohus on teinud 14-01-2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgnikule, võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 24.01.2020. 14.01.2020 esitas võlgnik kohtule selgitused pankrotiavaldusele, milles leidis, et võlgniku poolt pankrotiavalduses toodud andmed ei ole õiged. 23.01.2020 esitas võlausaldaja kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas võlausaldaja taotluse ning pikendas deposiidi tasumise tähtaega kuni 30.01.2020. 03.02.2020 esitas võlausaldaja kohtule taotluse deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 12.02.2020. Võlgnik vaidles tähtaja pikendamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Võlausaldaja Inter Management OÜ on esitanud kohtule korduva taotluse deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks. Võlgnik Korralduspunkt MTÜ on kohtule teatanud, et vaidleb tähtaja pikendamisele vastu. Ajutine haldur on nõustunud tähtaja pikendamisega. Kohus, tutvunud võlausaldaja taotlusega, on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul, võlgnik Korralduspunkt MTÜ on teatanud, et ei nõustu tähtaja pikendamisega, mistõttu tuleb võlausaldaja Inter Management OÜ taotlus deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd võlausaldaja on esitanud taotluse deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks põhjusel, et ajutine haldur selgitaks täiendavalt välja võlgniku varad, et võlausaldaja saaks otsustada deposiidi tasumise tarvilikkuse üle, siis peab kohus vajalikuks märkida, et võlgniku varade täpsem väljaselgitamine on eelkõige pankrotimenetluse eesmärgiks. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks võlausaldajale määratud deposiidi tasumise tähtaja korduvat pikendamist. Deposiidi maksmise eesmärgiks on vältida võlgniku raugemist, mitte, et pikendada tähtaega võlgniku varade väljaselgitamiseks. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et võlgniku Korralduspunkt MTÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 14.01.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 24.01.2020. Kohus on võlausaldaja avalduse alusel pikendanud nimetatud tähtaega kuni 30.01.2020. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 471 825,21 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et tuvastatud on, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund ei ole ajutise iseloomuga. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 944 eurot (käibemaksuga) ning vajalike kulutuste hüvitiseks 58,51 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud kokku summas 2000 eurot kuulub väljamaksmisele võlausaldaja Inter Management OÜ poolt 26.11.2019 kohtu deposiiti tasutud summast. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Saneerimismenetlus OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri

tasule käibemaks. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus jätab dokumendid võlgniku juhatuse liikme Jüri Mets hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.