Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

2-17-16005 kokku, et hageja kasuks seatud kaks hüpoteeki jäävad koormama lepingu punktis 2.1.9 nimetatud korteriomandit (mitteeluruum M1). Nimetatud korteriomand kuulus võlgnikule kuni 11.10.2016, mil 30.09.2016 asjaõiguslepingu alusel kanti kinnistusraamatusse uus omanik. Alates 06.02.2017 on selle korteriomandi omanik hageja. Kuigi hüpoteegid kehtivad, ei ole enam võimalik nendega tagada nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Registriosa nr x (x) kinnistusraamatu kande kohaselt on hageja nõue tagatud järgmiselt: hüpoteek summas 50 000 eurot Mindreks Grupp OÜ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on IV jao kande nr 1 ees. Sisse kantud 21.04.2016. 18.10.2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.2016. 02.04.2019 esitatud täiendavas seisukohas märkis hageja, et on parandanud ka ebatäpsuse oma nõudeavalduses ja esitanud 29.03.2019 pankrotihaldurile täpsustatud nõudeavalduse. Selles on viidatud õigetele notariaalsetele lepingutele kuupäevadega 27.01.2016 ja 18.10.2016. Nõudeavalduses oli algusest peale välja toodud, et laenulepingust 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr x). Kuna hagejale kuulub hüpoteek, mis kanti kinnistusraamatusse, siis on tema tähtaegselt esitatud nõue antud pankrotimenetluses igal juhul tunnustatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada oma nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. II Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja nõuet summas 50 000 eurot ei ole võimalik tunnustada Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena, kuivõrd hageja nõue summas 50 000 eurot ei ole tagatud hüpoteegiga x korterile vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile. 02.10.2015 sõlmisid hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (02.10.2015 notariaalakt), millega Doneright OÜ andis hagejale üle omanikuhüpoteegi summas 50 000 eurot Doneright OÜ kasuks, mis oli kantud registriosa nr x all. Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik hageja ja Doneright OÜ vahel 18.08.2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hüpoteek kanti 02.10.2015 lepingu alusel registriossa nr x (s.o xxx), mitte registriossa nr x (s.o Tartu, xxx) nagu hageja pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ja kohtule esitatud hagiavalduses märkinud on. 27.01.2016 kinnistu korteriomanditeks jagamiseks, rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise lepingu ja kokkulepete kohaselt jagati kinnistu registriosa nr x üheksaks korteriomandiks ning kinnistu registriosa nr x (s.o xxx) suleti. Hageja kasuks seatud hüpoteek summas 50 000 eurot jäi koormama üksnes tekkinud korteriomandit M1 (registriosa nr x). Korteriomand M1 müüdi enne Doneright OÜ pankrotimenetluse alustamist ja see ei ole kunagi võlgniku pankrotivara hulka kuulunud. 18.10.2016 sõlmisid hageja, Doneright OÜ ja X X ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkuleppe, hüpoteegi võõrandamise lepingu ja tagatiskokkuleppe (18.10.2016 notariaalakt), millega X X võõrandas xxx korterile seatud hüpoteegi summas 50 000 eurot hagejale ning lepinguosalised, eelkõige Doneright OÜ ja hageja leppisid kokku, et alates lepingu tõestamise

2-17-16005 hetkest on xxx korterile seatud hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded Doneright OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest, sh 18.08.2015 laenulepingust, millisest laenulepingust tuleneva nõuet tagava pandiõigusena on hageja pandiõiguse tunnustamist taotlenud. Eeltoodust nähtub, et hageja 18.08.2015 laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu summas 50 000 eurot ei ole ega ole kunagi olnud tagatud hüpoteegiga xxx korterile vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile. 02.10.2015 notariaalakti kohaselt olid hageja 18.08.2015 laenulepingust tulenevad nõuded Doneright OÜ vastu summas 50 000 eurot tagatud hüpoteegiga mitteeluruumile M1, milline ei ole kunagi võlgniku pankrotivara hulka kuulnud. Hageja nõuded x korterile on tagatud hüpoteegiga alles 18.10.2016 notariaalakti sõlmimisest. Kuna hageja on taotlenud Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses ja kohtule nõude tunnustamiseks esitatud hagiavalduses nõude tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile, millisest dokumendist tulenevalt ei ole hageja nõuded võlgniku vastu kunagi hüpoteegiga x korterile tagatud olnud, ei ole võimalik tunnustada hageja nõuet summas 50 000 eurot võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Kuna hageja on nimetanud nõude alusena 02.10.2015 notariaalakti, kuid tegelikult nõue nimetatud alusel ei põhine, tuleb hagi rahuldamata jätta. Hageja ei saa taotleda nõude tunnustamist kohtus muul alusel, kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja on esitanud 27.04.2018 kohtule menetlusdokumendi, millega on muutnud oma nõude alust võrreldes pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusega ja kohtule esialgselt esitatud hagiavaldusega. Nimelt on hageja nii 08.05.2017 pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses kui 26.10.2017 kohtule nõude tunnustamiseks esitatud hagiavalduses märkinud, et hageja nõue võlgniku vastu summas 50 000 eurot on tagatud hüpoteegiga x korterile vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile. 27.04.2018 kohtule esitatud dokumendis märgib hageja aga, et 18.08.2015 laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu summas 50 000 euro ulatuses ei ole tegelikult tagatud x korterile vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile nagu nõudeavalduses ja hagiavalduses märgitud, vaid hoopis 18.10.2016 notariaalaktist tulenevalt. Seega on hageja oma nõude alust võrreldes nõudeavaldusega muutnud. PankrS § 107 kohaselt ei ole nõude aluse muutmine kohtusse nõude tunnustamise pöördumisel võimalik. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist võib võlausaldaja kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohus on 28.04.2009 tsiviilasjas nr. 3-2-1-42-09 tehtud lahendis (p. 17) selgitanud, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas oma nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on asjaolu, mida võlausaldaja esitas oma nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, st seda, et võlausaldaja nõue on tagatud hüpoteegiga vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile, nõude tunnustamise vaidluses muutnud. Nimelt väidab hageja 27.04.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et nõue on tagatud hüpoteegiga vastavalt 18.10.2016 notariaalaktile. Kostja hinnangul ei saa kohus tunnustada nõuet või rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule, sest võlausaldajatel ja pankrotihalduril peab olema võimalus nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda. Hageja on pankrotihaldurile 29.03.2019 esitanud nõudeavalduse paranduse, milles on parandanud nõudeavalduses esinenud ebatäpsuse ja viidanud korrektsele pandiõigusele ning palunud halduril tunnustatud nõuete nimekirjas vastavad parandused teha. Kostja hinnangul ei võimalda pankrotiseadus halduril tunnustatud nõuete nimekirjas võlausaldaja taotlusel parandusi teha. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 103 lg 2 ja § 104 lg 1 kohaselt on võlausaldaja nõudele lisaks haldurile võimalik vastuväiteid esitada ka teistel võlausaldajatel ning võlgnikul. PankrS § 103 lg 7 kohaselt koostatakse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete kohta nimekiri. Nimekirjas

2-17-16005 märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud, millisesse rahuldamisjärku see on arvatud ning kas nõue on tagatud pandiõigusega. Juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, tuleb võlausaldajal PankrS § 106 lg 1 kohaselt pöörduda kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja on oma nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses esitanud, hageja nõude rahuldamisjärgule esitati võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväide ja hageja on oma nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks kohtu poole pöördunud, siis saab hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise üle otsustada üksnes kohus nõude tunnustamise vaidluse raames. Pankrotiseaduses sätestatud nõuete kaitsmise koosoleku ja vaidlustatud nõude tunnustamise korrast ei saa mööda minna nõuet parandades. Pankrotihaldurile ei tulene pankrotiseadusest õigust võlausaldaja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud nõude osas parandusi teha. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lg 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnustada oma nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on nii 08.05.2017 pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses kui 26.10.2017 kohtule nõude tunnustamiseks esitatud hagiavalduses märkinud, et hageja nõue võlgniku vastu summas 50 000 eurot on tagatud x asuvale korteriomandile seatud hüpoteegiga vastavalt 02.10.2015 notariaalaktile. 27.04.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja nõude alust muutnud, märkides, et 18.08.2015 laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu summas 50 000 euro ulatuses ei ole tegelikult tagatud x korterile seatud hüpoteegiga vastavalt

2-17-16005 02.10.2015 notariaalaktile, vaid hoopis tulenevalt 18.10.2016 notariaalaktist. Kostja hinnangul ei saa kohus tunnustada nõuet või rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule, sest võlausaldajatel ja pankrotihalduril peab olema võimalus nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 27.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-401 on välja kuulutatud Doneright OÜ pankrot (I köide, tl 56 – 58). Harju Maakohtu 13.06.2017 määrusega on Doneright OÜ pankrotihalduriks nimetatud Indrek Lepsoo (I köide, tl 59). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on 18.08.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-0818 alusel andnud Doneright OÜ-le laenu 91 482.04 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015, intressiga 3,54% aastas ja viivisemääraga 0,5% päevas (I köide, tl 18). Poolte vahel ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et Doneright OÜ on laenusumma saanud, kuid laenu tagasimakseid teinud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 02.10.2015 sõlmisid hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille punkti 2.2 alusel on Doneright OÜ andnud Mindreks Grupp OÜ-le üle omanikuhüpoteegi summas 50 000 eurot Doneright OÜ kasuks, mis oli kantud kinnistusregistri registriosa nr x IV jakku kande nr 2 all (I köide, tl 30). Lepingu punkti 5.1 kohaselt on üleantava hüpoteegiga summas 50 000 eurot ja seatava hüpoteegiga summas 41 483 eurot tagatud kõik hageja ja Doneright OÜ vahel 18.08.2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded (I köide, tl 30 pöördel). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kinnistusraamatu registriossa nr x oli kantud kinnistu asukohaga x. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et 27.01.2016 avalduse kinnistu korteriomanditeks jagamiseks, rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise lepingu ning kokkulepete (II köide, tl 15 - 20) alusel jagati kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnistu (s.o kinnistu asukohaga x) üheksaks korteriomandiks, mille koosseisus olid eluruumid (korterid 1 – 8) ja mitteeluruumid (mitteeluruum nr M1). Vastavalt 27.01.2016 avalduse punktile 4.9.1 on Doneright OÜ ja Mindreks Grupp OÜ kokku leppinud, et Mindreks Grupp OÜ kasuks seatud hüpoteegid summades 50 000 eurot ja 41 483 eurot jäävad koormama tekkivat punktis 2.9.1 nimetatud korteriomandit (s.o mitteeluruumi nr M1). 27.01.2016 avalduse alusel suleti kinnistusregistriosa nr x. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.10.2016 sõlmisid Mindreks Grupp OÜ, Doneright OÜ ja X X ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkuleppe, hüpoteegi võõrandamise lepingu ja tagatiskokkuleppe (II köide, tl 21 - 26), millega X X võõrandas x korterile seatud hüpoteegi summas 50 000 eurot Mindreks Grupp OÜ-le ja lepinguosalised, eelkõige Doneright OÜ ning Mindreks Grupp OÜ leppisid kokku, et alates lepingu tõestamise hetkest on x asuvale korterile seatud hüpoteegiga tagatud kõik Mindreks Grupp OÜ nõuded Doneright OÜ vastu, mis tulenevad Mindreks Grupp OÜ ja Doneright OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest, sh 18.08.2015 laenulepingust ning selle muudatustest ja lisadest. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistusraamatu registriossa nr x on kantud kinnistu asukohaga x . Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on 08.05.2017 esitanud nõudeavalduse Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 294 006.57 eurot. Nimetatud nõudeavalduses on hageja muuhulgas märkinud, et laenulepingust 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteekidega korteriomandile x (registriosa x). Hüpoteek

2-17-16005 Mindreks Grupp OÜ kasuks on üle kantud 02.10.2015 lepinguga (notar Mati Allik, tehingu nr 1334) (I köide, tl 61 – 62). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 08.05.2017 esitatud nõudeavalduses viidanud ebaõigele pandilepingule, mistõttu on hageja 29.03.2019 esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse paranduse, milles on parandanud nõudeavalduses esinenud ebatäpsuse ja märkinud, et õigeteks viideteks pandiga tagatud nõude osas tuleb lugeda 27.01.2016 notariaalset lepingut „Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks; rõdude terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping; kokkulepped“ ja 18.10.2016 notariaalset lepingut „Ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“. Nimetatud nõudeavalduse paranduses on hageja palunud ka halduril tunnustatud nõuete nimekirjas vastavad parandused teha (II köide, tl 97 – 98). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pool Doneright OÜ (Pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses toodud asjaolude põhjal oli kostjal õigus jätta hageja pandiga tagatud nõue tunnustamata esimese rahuldamisjärgu nõudena. Hageja on seisukohal, et tema pandiõigus tuleb lugeda igal juhul tunnustatuks vastavalt PankrS § 103 lg 4, mis sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, ja pandiõigus, mida on tunnustatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse. Kostja on seisukohal, et hageja pandiõigusega tagatud nõuet ei olnud võimalik esimese järgu nõudena tunnustada, kuna hageja nõue ei tuginenud nõudeavalduses märgitud pandilepingule. Nõudeavalduses esitatud andmete kontrollimise kohustuse rikkumine PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja on 02.04.2019 menetlusdokumendis möönnud, et pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses viitas hageja ekslikult ebaõigele hüpoteegi seadmise lepingule (II köide, tl 94). Kohtu hinnangul on kostja rikkunud PankrS § 101 lg 1 tulenevat kohustust kontrollida hageja nõudeavalduses esitatud andmeid nõuet tagava pandiõiguse olemasolu kohta ja PankrS § 94 lg 3 tulenevat kohustust tähtaja andmiseks nõudeavalduses esinenud puuduse kõrvaldamiseks. PankrS § 101 lg 1 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Seega oli kostjal kohustus pärast hageja nõudeavalduse saamist kontrollida hageja esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu, muuhulgas ka käesoleva vaidluse aluseks oleva pandiõiguse olemasolu. Vastavalt PankrS § 94 lg 3 annab haldur juhul, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Riigikohus on 08.04.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15 tehtud lahendis selgitanud, et PankrS § 94 lgs 3 märgitud puuduste all tuleb mõista sama paragrahvi lg 1 esimeses ja teises lauses loetletud

2-17-16005 puudusi ning aluse lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks annab võlausaldajate üldkoosolekule nõudeavalduse vormi- ja sisunõuete rikkumine. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga (p 12). Käesoleval juhul on hageja nõudeavalduse esitamisel ekslikult viidanud ebaõigele hüpoteegi seadmise lepingule, mitte ebaõigele hüpoteegiga koormatud kinnistule. Kuna 08.05.2017 esitatud nõudeavalduses on välja toodud õiged andmed kinnistu kohta, millisele seatud hüpoteek tagas hageja 50 000 euro suurust nõuet, siis oli kostjal võimalik vastavaid andmeid kinnistusregistrist kontrollida. Andmete kontrollimisel märganuks kostja, et kinnistusregistri andmete kohaselt oli kinnistu asukohaga x (registriosa nr x) nõudeavalduse esitamise ajal koormatud hüpoteegiga hageja kasuks summas 50 000 eurot, mis oli sisse kantud 21.04.2016 ja 18.10.2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.2016. 08.05.2017 nõudeavaldusest nähtuvalt oli nimetatud nõudeavaldusele lisana 4 lisatud üksnes hüpoteegi üleandmise leping 02.10.2015 (I köide, tl 6). Hüpoteegi üleandmise lepingu p 2.2 kohaselt andis Doneright OÜ Mindreks Grupp OÜ-le üle omanikuhüpoteegi summas 50 000 eurot Doneright OÜ kasuks, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr x (I köide, tl 93- 95). Kuivõrd hageja oli nõudeavalduses märkinud, et tema nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud hüpoteegiga, mis on seatud kinnistusregistri registriossa nr x, kuid nõudeavaldusele lisatud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise leping käsitles hüpoteeki, mis oli seatud kinnistusraamatu registriossa nr x, siis leiab kohus, et kostja oleks pidanud hageja nõudeavalduse kontrollimisel nimetatud ebatäpsust märkama ja andma hagejale tähtaja nõudeavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning andmete täpsustamiseks vastavalt PankrS § 94 lg 3. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja 11.07.2017 e-kirjaga (I köide, tl 114 – 115) teinud hagejale ettepaneku nõudeavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei ole nimetatud e-kirjas märgitud puuduste hulgas käsitlenud nõuet tagava pandiõiguse olemasolu kohta esitatud ebatäpseid andmeid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks mõnes muus dokumendis juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et ta on oma 50 000 euro suurust nõuet tagava pandiõiguse olemasolu kohta esitanud ebatäpseid andmeid ja andnud hagejale võimaluse andmete täpsustamiseks. Kohus leiab, et kuigi hageja on nõudeavalduse koostamisel olnud hooletu ja esitanud haldurile nõudeavalduses ebatäpseid andmeid hageja nõuet tagava pandilepingu kohta, ei vabastanud nimetatud asjaolu haldurit hagejale vastavate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohustusest. Juhul, kui kostja oleks peale nõudeavalduse esitamist juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et ta on nõudeavalduses esitanud vastuolulisi andmeid nõuet tagava pandiõiguse olemasolu kohta, oleks hageja saanud viidatud puuduse kõrvaldada varem ja hagejale ei oleks saabunud tema jaoks ebasoodsat olukorda, kus hageja nõuet 50 000 euro ulatuses Doneright OÜ pankrotimenetluses esimese järgu nõudena ei tunnustatud. PankrS § 103 lg 2 sätestab, et nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Kohus leiab, et PankrS § 103 lg 2 teine lause eeldab, et pankrotihaldur peab kontrollima kõiki nõudeavaldusi sellise põhjalikkusega, et tal oleks täielik ülevaade pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldustest, mis sellest saadud teadmiste alusel võimaldaks pankrotihalduril aluse esinemisel täita PankrS § 103 lg 2 teisest lausest tulenevat võlausaldaja nõudeavaldusele

2-17-16005 vastuvaidlemise kohustust. Juhul, kui võlausaldaja nõue on ebaselge ja neid asjaolusid on võimalik täiendavalt välja selgitada, siis on pankrotihaldur PankrS § 103 lg 2 teisest lausest tuleneva vastuvaidlemise kohustuse täitmiseks kohustatud PankrS § 101 lg 1 ja PankrS § 94 lg 3 koostoimes juhtima võlausaldaja tähelepanu ebaselge nõude asjaoludele ja andma talle aega puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatut kostja käesoleval juhul vaidlusaluse asjaolu kohta teinud ei ole. Kostja on küll juhtinud hageja tähelepanu nõudeavalduses esitatud puudustele, kui vaidlusalusele asjaolule kostja hageja tähelepanu juhtinud ei ole. Kohtu hinnangul oleks käesoleva kohtuvaidluse aluseks olev vaidlusalune asjaolu ehk hageja nõudevalduses esinenud viide ebaõigele hüpoteegi seadmise lepingule olnud võimalik kõrvaldada nõuete kaitsmisele eelnevas puuduste kõrvaldamise protseduuris, mis oleks vältinud käesolevat kohtuvaidlust ja sellega seotud menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks pankrotihalduril olnud alust hageja nõude rahuldamisjärgule vastu vaielda siis, kui hageja vaatamata halduri ettepanekule nõudeavalduses esinenud puuduse kõrvaldamiseks, oleks jätnud andmed pandiõiguse olemasolu kohta täpsustamata. Käesoleval juhul on haldur nõudeavalduse kontrollimisel jätnud tähelepanuta nõudeavalduses sisaldunud ebatäpsed andmed pandiõiguse olemasolu kohta ja on seega võimaldanud tekkida olukorral, kus hageja ei ole saanud enne nõuete kaitsmise koosolekut andmeid pandiõiguse olemasolu kohta täpsustada ning nõudeavalduses sisaldunud ebatäpsust kõrvaldada ning on olnud sunnitud PankrS § 106 lg 1 alusel pöörduma kohtusse nõude tunnustamiseks. Tunnustatud nõuete nimekirjas paranduste tegemine Hageja on pankrotihaldurile 29.03.2019 esitanud nõudeavalduse paranduse, milles on parandanud nõudeavalduses esinenud ebatäpsuse ja viidanud korrektsele pandiõigusele ning palunud halduril tunnustatud nõuete nimekirjas vastavad parandused teha. Kostja on seisukohal, et pankrotiseadus ei võimalda halduril tunnustatud nõuete nimekirjas võlausaldaja taotlusel parandusi teha. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pankrotihaldur ei saa hageja taotlusel tunnustatud nõuete nimekirjas parandusi teha. Vastavalt PankrS § 103 lg 7 koostatakse nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete kohta nimekiri. Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud, millisesse rahuldamisjärku see on arvatud ning kas nõue on tagatud pandiõigusega. Vaatamata eeltoodule oli pankrotihalduril juhul, kui ta leidis, et hageja ei ole esitanud korrektset nõudeavaldust pandiga tagatud nõude osas, võimalik juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et tulenevalt PankrS § 102 lg 11 on võlausaldajal võimalik esitada uus nõudeavaldus, mis pandiga tagatud nõude puhul ei eelda nõude esitamise tähtaja ennistamist. Nõude alus Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigus taotleda nõude tunnustamist kohtus muul alusel, kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Nõuete kaitsmise koosolekul on hageja nõude alusena viidanud 02.10.2015 notariaalaktile. 27.04.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja asunud seisukohale, et tema nõude aluseks on 18.10.2016 notariaalakt. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.

2-17-16005 Hageja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõude alust muutnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nõude alust ei ole käesoleval juhul muudetud. 08.07.2015 nõudeavalduses on hageja viidanud, et laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile x (registriosa nr x) (I köide, tl 5). Nimetatud hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse ja andmed hüpoteegi kandmise kohta on kinnistusraamatus avalikult kättesaadavad. Seega oleks kostja pidanud vastavaid andmeid enne nõuete kaitsmise koosolekut kontrollima ja tulenevalt PankrS § 94 lg 3 nõuma hagejalt nõudeavalduses esinenud ebatäpsuse osas täiendavaid selgitusi. Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja samuti tuginenud asjaolule, et hageja nõue Doneright OÜ (pankrotis) vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 2015-08-18, on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile x (registriosa nr x). Asjaolu, et hageja on nõudeavalduses ja esialgses hagiavalduses ekslikult viidanud ebaõigele hageja nõuet tagavale pandilepingule ning on nimetatud vea menetluse kestel parandanud, ei saa lugeda hageja nõude aluseks olevate asjaolude muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi hageja on nõudeavalduse koostamisel olnud hooletu ja esitanud nõudeavalduses ebatäpseid andmeid pandiõiguse olemasolu kohta, oli kostjal kohustus kontrollida hageja nõudeavalduses esitatud andmeid, sh andmeid nõuet tagava pandiõiguse olemasolu kohta vastavalt PankrS § 101 lg 1. Tulenevalt PankrS § 94 lg 3 oli kostjal võimalik anda hagejale tähtaeg nõudeavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et kostja ei võimaldanud hagejal puuduste kõrvaldamist nõuet tagava pandiõiguse osas, ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul olla aluseks hageja nõude 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata jätmisel. Hageja nõue on 50 000 euro ulatuses esimese järgu nõudena jäänud tunnustamata seetõttu, et kostja ei ole hageja nõudeavalduse kontrollimisel olnud piisavalt hoolas ega ole juhtinud hageja tähelepanu kõigile nõudeavalduses esinenud puudustele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja hageja nõuet tuleb Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

2-17-16005 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus leiab, et kuigi ta hagi rahuldas, on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lg 4. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse põhjustanud asjaolu, et hageja ei ole Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamisel olnud piisavalt hoolas, mistõttu on ta nõudeavalduses esitanud ebatäpseid andmeid tema nõuet tagava pandiõiguse kohta. Kohtu hinnangul oleks hageja hooletusest põhjustatud vaidluse lahendamisel äärmiselt ebaõiglane jätta kõik menetluskulud pankrotihalduri kanda. Seega jätab kohus menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.