Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue E. K. vastu summas 58,34 eurot (millest 25,00 eurot sissenõudmiskulu, 33,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue E. K. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.

Menetluskulud jätta E. K. kanda.

Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 123 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 73,64 eurot mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt on E. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Elisa Eesti AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks 2 (8)

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

3 (8)

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 47,24 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.02.2016 kuni 10.06.2019 summas 39,95 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas) ja põhivõlgnevuselt 10,00 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.04.2016 kuni 28.08.2019 summas 8,59 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et perioodide 19.02.2016 kuni 10.06.2019 ja 19.04.2016 kuni 28.08.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena ja alates 11.06.2019 ja 29.08.2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.02.2016 arve nr 2014584487 maksetähtaeg on 18.02.2016 ja 01.04.2016 arve nr 2015025483 maksetähtaeg on 18.04.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.02.2016 arve nr 2014584487 tasumisega alates 19.02.2016 ja 01.04.2016 arve nr 2015025483 tasumisega alates 19.04.2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 47,24 euro puhul 12,51 eurot järgmise arvestuse kohaselt: 5 (8)

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.02.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,01039

1,38187

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,010326

1,899984

01.01.2017-10.06.2019

0,021918

0,045655

9,225414

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 12,51 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,44 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.06.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,41 eurot (47,24 x 8% / 365 kp x 204 kp perioodi eest 11.06.2019-31.01.2019 + 47,24 x 8% / 366 kp x 29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 10,00 euro puhul on 2,69 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,002199

0,160527

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,002186

0,402224

01.01.2017-28.08.2019

0,021918

0,002192

2,12624

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 2,69 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,90 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 29.08.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 0,34 eurot (10 x 8% / 365 kp x 125 kp perioodi eest 29.08.2019-311.12.2019 + 10 x 8% / 366 kp x 29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 päevadel (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) samast lepingust tuleneva iga nõude kohta eraldi meeldetuletuse. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad mõistlikud põhjendused, miks pidi hageja edastama kostjale samal kuupäeval sama lepingu alusel, kuid erinevate arvete alusel tekkinud võlgnevuste suhtes mitu erinevat tasulist võlateatist. Kohtu hinnangul on hageja selliselt toimides kunstlikult suurendanud sissenõudmiskulusid, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul oleks piisanud, kui kostjale oleks mõlema võlgnevuse kohta ühel päeval edastatud üks võlateatis. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud sissenõudmiskuludeks 25 eurot ja jätab sissenõudmiskulud summas 25 eurot rahuldamata.

Tsiviilasi nr: 2-19-8787 tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks).

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.