Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1(5)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtule on 30.10.2019 esitatud Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu avaldus V B ja A B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isikud V B ja A B XXX korteri (registriosa XXX) kaasomanikud, igale kaasomanikule kuulub 1⁄2 kaasomandist. Viru pst 4 Sillamäe elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu. Puudutatud isikud on Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu liikmed, kuid nad ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Avaldaja põhikirja p 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomanikud ka kommunaalteenuste (keskküte, gaas, vesi ja kanalisatsioon, prügi) eest. Jaotamise põhimõtted on kajastatud põhikirja p 3.2.8. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Iga kuu on avaldaja esitanud puudutatud isikule põhjalikud arved, kuid nad on oma kohustusi avaladaja ees täitnud ainult osaliselt. Perioodil detsember 2016 - september 2019 on avaldajale puudutatud isikutelt laekunud vaid 166.00 eurot. Puudutatud isikute võlgnevus perioodi detsember 2016 - september 2019 eest on kokku summas 2 371.72 eurot. Avaldaja on seisukohal, et kuna kummalegi puudutatud isikule kuulub 1⁄2 korteriomandist, siis iga puudutud isik on avaldajale võlgu poole üldvõlast ehk 1 185.86 eurot. Puudutatud isikute võlgnevus on kujunenud neile igakuiselt avaldaja poolt esitatud arvete alusel majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida puudutatud isikud on tarbinud ja mille eest on nad kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikutelt mõista välja viivise põhivõlgnevuselt alates 30.10.2019 määraga 0,022% päevas, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

2(5)

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja menetluskulud on kokku summas 290.00 eurot. Avaldaja palub igalt kaasomanikult välja mõista seega menetluskulud summas 145.00 eurot (290.00 eurot /2). Samuti palub avaldaja mõista välja viivise menetluskuludelt. Kohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikutele. Puudutatud isikud ei ole kohtule tähtajaks omapoolseid seisukohti esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isikud ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole neilt nõutavatele summadele vastu vaielnud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikutele kuulub korter asukohaga XXX (registriosa XXX). V B kuulub 1⁄2 kaasomandist ja A B 1⁄2 kaasomandist. Viru pst 4 Sillamäel elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Sillamäe linn, Viru pst 4 korteriühistu. Puudutatud isikud on perioodil detsember 2016 - september 2019 tasunud avaldajale vaid 166.00 eurot. Puudutatud isikute võlgnevus korteriühistu ees perioodi detsember 2016 september 2019 eest on kokku summas 2 371.72 eurot. Võlgnevus koosneb järgnevast: maja hooldus, remondifond, prügi väljavedu, küte, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendus, külma vee kadu, gaas, sihttasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isikud on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb neilt võlgnetav summa välja mõista. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd igale puudutatud isikule kuulub 1⁄2 korteriomandi kaasomandist, tuleb puudutatud isikult 1 avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1 185.86 eurot (2 371.72 eurot/ 2) ning puudutatud isikult 2 samuti summas 1 185.86 eurot (2 371.72 eurot /2).

3(5)

KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Nimetatud paragrahv reguleerib olukorda, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt. Ühine omand on kas kaasomand või ühisomand (AÕS § 70 lg 2). Kohus selgitab, et suhetes kolmandate isikutega vastutavad kaasomanikud solidaarselt, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud korteriühistu põhikirjast ei nähtu, et puudutatud isikud peavad tasuma korteriühistu makseid vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Ka avaldaja on kaasomanikele saatnud arveid ühiselt. Seega mõistab kohus tekkinud võlgnevuse puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt välja. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja viivise määraga 0,022% päevas alates 30.10.2019, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et jooksva viivise väljamõistmine ei ole võimalik kindlaksmääratud protsendina. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 viidatud intressimäär on ajas muutuv, seega ei ole võimalik selle fikseerimine kindla protsendina. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 2 371.72 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 30.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

4(5)

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 240.00 euro eest (sh käibemaks). Esindaja tunnihind on 100.00 eurot (lisandub käibemaks) ja kokku on esindajal kulunud 2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus mõistab seega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas kokku 290.00 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikutel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.