Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 24.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-18824/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 24.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1298

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Kohtla-Järve linn, Endla tn 1 korteriühistu80274941(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

24 jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

2-19-18824

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu avaldus V. P. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Avalduse lahendamine

Meetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu, registrikood 80274941, asukoht Kalevi tn 35 Kohtla-Järve 30323 Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (epost: [email protected] ) Puudutatud isik: V. P., ik xxx, elukoht xxx, viibimiskoht alates 01.01.2020 X MTÜ, xxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu avaldus.

2.Välja mõista V. P.lt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu kasuks võlgnevus 426,67 eurot (nelisada kakskümmend kuus eurot, 67 senti), sh põhiosa 411,15 eurot ja viivis 15,52 eurot.

3.Välja mõista V. P.lt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu kasuks viivised alates 30.11.2019 kuni põhinõude summas 411,15 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud V. P. kanda.

2.Välja mõista V. P.lt Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 269 eurot.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

4.2.1.kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Põhikirja p. 4.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, jne) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hooldustasu“ arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek. Ajavahemikus kuni 31.12.2018 oli hooldustasu tariif 0,60 eurot/m2. Alates 01. jaanuar 2019 kuni 30.04.2019 ning alates 01.10.2019 kuni 30.04.2020 on hooldustasu tariif ka 0,60 eurot/m2. Ajavahemikus alates 01.05.2019 kuni 31.12.2019 on hooldustasu tariif 0,75 eurot/m2. Keskkütet arvestatakse lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast ja kehtiva kommunaalteenuse tariifist. Külm vee arvestamise aluseks on korteri veemõõturi näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja esitanud igakuiselt perioodil 30.11.2018 – 31.10.2019 puudutatud isikule arveid, mis on jäetud tasumata. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevus 411,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,52 eurot ja lisanduvad viivised alates 30.11.2019 kuni põhinõude (s.o 411,15 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 03.12.2019 menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 09.01.2020. Puudutatud isik ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 23.01.2020. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Kalevi 35-51 KohtlaJärve (registriosa nr 2352907). Puudutatud isik on jätnud perioodil 30.11.2018 – 31.10.2019 tasumata majanduskulude arved (prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter) kokku 426,67 eurot sh põhiosa 411,15 eurot ja viivised 15,52 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtla-Järve linn Kalevi tn 35 korteriühistu 08.05.2019 üldkoosoleku otsusega määrati

kindlaks, et alates 01.01.2019-30.04.2019 ning alates 01.10.2019-30.04.2020 hooldustasu tariifiks 0,60 eurot/m2 ja ajavahemikus 01.05.2019-31.12.2019 tariif 0,75 eurot/m2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 411,15 eurot perioodil 30.11.2018 – 31.10.2019. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 411,15 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist 15,52 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 15,52 eurot ning viivised alates 30.11.2019 kuni põhinõude (s.o 411,15 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 269 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 216 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 219 eurot. Kohus