Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 27.11.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt 2018. a kevadest kuni sügiseni mitmel korral ehitusmaterjali kogusummas 9093,80 eurot, mille kohta hageja väljastas kostjale tasumiseks 27.07.2018 arve nr 330/A summas 8515,58 eurot ja 05.10.2018 arve nr 332/A summas 578,22 eurot. Kostja on nimetatud arvete alusel tasunud hagejale 6000 eurot, kuid 3093,80 eurot on tasumata. Hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt nõude täitmist, kuid kostja ei ole seda täielikult täitnud. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 3093,80 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3093,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 500 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 300 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja menetluses on jurist Gunnar Linnask. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 2 töötundi tasumääraga 100 eurot 2 (3)

ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletava tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 500 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 500 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei õnnestunud hagimenetluses menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil kui avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.