Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Kohtuasi
Varagon OÜ ja Ruutmeeter OÜ avaldus Biobest OÜ likvideerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.01.2019 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse Varagon OÜ ja Ruutmeeter OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Varagon OÜ (registrikood esindajad lepinguline esindaja Jaanus Silm Avaldaja: Ruutmeeter OÜ (registrikood lepinguline esindaja Jaanus Silm
12652802), 11659400),
Puudutatud isik: Biobest OÜ (registrikood 12967612), seaduslik esindaja Karel Kana Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.01.2019 määrus muutmata ning Varagon OÜ ja Ruutmeeter OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt Varagon OÜ ja Ruutmeeter OÜ kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 koosmõjus TsMS § 427 teise lausega). Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui
määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võlausaldajad Varagon OÜ ja Ruutmeeter OÜ esitasid 25.10.2018 avalduse, milles palusid otsustada Biobest OÜ sundlõpetamise, läbi viia Biobest OÜ likvideerimismenetlus ja määrata puudutatud isikule likvideerijaks Jaanus Silm. Avalduse kohaselt on registripidaja väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.09.2018 avaldanud äriühingu kustutamishoiatuse teate, mille kohaselt seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega kustutatakse osaühing registrist. Samuti on teates avaldatud üleskutse võlausaldajatele teatada oma nõuetest ühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Avaldajatel on ühingu vastu nõudeid kokku 72 077 eurot. Jaanus Silm andis nõusoleku enda äriühingu likvideerijaks määramiseks ja on kinnitanud, et ta loobub TsMS § 605 sätestatud võimalusest nõuda likvideerija tasu ning loobub kulude hüvitise ettemaksust.
2.Maakohus võttis 21.11.2018 avalduse menetlusse.
3.Puudutatud isik esitas 11.12.2018 omapoolse seisukoha, milles palus jätta avaldus rahuldamata, sest möödunud pole puudutatud isiku sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamise tähtaeg.
4.Avaldajad leidsid 12.12.2018 esitatud seisukohas, et likvideerimismenetluse algatamine on põhjendatud ning määrata tuleb likvideerija.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 03.01.2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
6.Tartu Maakohtu registriosakonna poolt 18.09.2018 avaldatud äriühingu kustutamishoiatuse teatest tulenevalt on puudutatud isikul alates 18.09.2018 kuus kuud aega puudus kõrvaldada, et esitada 2016. a majandusaasta aruanne.
7.Äriseadustik näeb ette n.ö kaheastmelise puuduste kõrvaldamise tähtaja andmise. Esimesel korral juhitakse ettevõtja enda tähelepanu puudusele ja kolmandaid isikuid puudusest ei informeerita (ÄS § 60 lg 1). Kui seejärel puudus jätkuvalt esineb, siis teavitatakse kustutamishoiatuse avaldamisega juba kolmandaid isikuid esinevast puudusest ning ühtlasi juhitakse tähelepanu sellele, et ettevõte võib sundlõpetamisele minna (ÄS § 60 lg 2). Antud regulatsioon teenib nii puudutatud isiku enda kui ka võlausaldajate huve, et neil oleks piisavalt aega reageerida sellises olukorras. Ettevõtte sundlõpetamine on kõige äärmuslikum vahend ning selle kasuks saab otsustada alles siis, kui eelnimetatud kaks astet on läbitud ehk registriosakonna määratud tähtajad on möödunud.
8.Maakohus leidis, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded Tartu Maakohtu registriosakonnale, kes edastab asjakohased materjalid sundlõpetamise otsustamiseks
pädevale maakohtule, kui kohustatud isik ei ole määratud tähtaja kestel sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldanud.
9.Praegusel juhul lõppeks ÄS § 60 lg 2 määratletud puuduste kõrvaldamise tähtaeg 19.03.2019. Seega saaks maakohus alles pärast seda kuupäeva asuda otsustama likvideerimismenetluse läbiviimise ja likvideerija määramise üle. Eelnevalt tuleb anda äriühingule lisaks ÄS § 203 lg 3 sätestatud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad rahuldada määruskaebuse ja tühistada Harju Maakohtu 03.01.2019 määruse ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Kui võlausaldaja pöördub registripidaja poole ja teavitab viimast oma nõuetest hoiatuse saanud äriühingu vastu ning palub likvideerimismenetluse alustamist, peab registripidaja võlausaldaja avalduse TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel edastama avalduse sundlõpetamise otsustamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kohtule, kelle pädevuses on nimetatud menetluse läbiviimine (ühingu asukohajärgne maakohus). Seejuures ei piira TsMS ega ÄS võlausaldaja õigust pöörduda likvideerimismenetluse alustamiseks ka otse pädeva maakohtu poole ning kohtu pädevus lahendada sellist võlausaldaja taotlust tuleneb TsMS §-st 119, §-st 476 lg-st 1, § 603 lgst 1 ning §-st 629 ja ka ÄS § 60, § 203 lg-st 2 ja § 206 lg-st 3, mille kohaselt otsustab sundlõpetamise ja määrab sundlõpetamise korral likvideerijad äriühingu asukohajärgne maakohus.
12.Käesoleval juhul võttis Harju Maakohus 21.11.2018 määrusega avaldajate avaldused menetlusse ja otsustas algatada puudutatud isiku sundlõpetamise ning määras ka ÄS § 203 lg 3 alusel täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avalduse saamisel on maakohus kontrollinud kohtualluvust ja on avalduse õigesti võtnud menetlusse, mistõttu on seda kummastavam kohtu hilisem seisukoht seoses vale kohtualluvusega. Isegi, kui Harju Maakohus peale avalduse menetlusse võtmist avastas, et tema ei ole pädev asja lahendama (millega määruskaebuse esitaja ei nõustu), siis oleks ta pidanud TsMS § 76 lg 1 alusel üle andma asja lahendamiseks pädevale maakohtule.
13.Avaldajate hinnangul leidis maakohus kaevatavas määruses ekslikult, et kohtul ei ole võimalik otsustada äriühingu sundlõpetamist ÄS § 60 lg 4 tähenduses enne ÄS § 60 lg 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumist. ÄS § 60 lg 4 kohaselt on antud võlausaldajale just 6 kuu pikkune tähtaeg alates Ametlikes Teadaannetes esitatud teatest oma nõudest teatamiseks ja likvideerimise taotlemiseks ning kohus lahendab sellise avalduse selle saabumisel. Seadusest ei tulene seda, et kohus otsustab sundlõpetamise, likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija nimetamise alles pärast ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud võlausaldajatele antud tähtaja möödumist. Maakohtu seisukoht on vastuolus seadusega, mis sellist „ooteaega“ ei sätesta. Pärast ÄS § 60 lg 2 tuleneva tähtaja möödumist kaotab võlausaldaja õiguse nõuda majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu äriühingu likvideerimise läbiviimist. Registripidaja on kutsunud võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist. Määruskaebuse esitajad ongi seda 25.10.2018 teinud ja on taotlenud puudutatud isiku sundlõpetamist ja likvideerimismenetluse läbiviimist pädevalt maakohtult.
14.Kui puudutatud isik sooviks puudust kõrvaldada ja ettevõtte tegevust jätkata, on tal tõepoolest võimalik esitada kuni 19.03.2019 majandusaasta aruanded, kuid puudutatud isiku 11.12.2018 vastusest ei nähtu, et tal oleks kavatsus aruanne esitada või esineks tal mõjuv põhjus, mis seda takistab. Asjaolu, et äriühingul on samal ajal jätkuvalt võimalik puudus kõrvaldada, ei välista enne kuue kuu möödumist võlausaldaja teate alusel sundlõpetamise otsustamist ja likvideerija määramist, kui majandusaasta aruannet ei ole selleks ajaks esitatud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse esitamise seisuga esitanud lisaks ka 2017. a majandusaasta aruannet, mis näitab ilmekalt, et tal ei ole ilmselt ka tulevikus kavatsust oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega täita.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
18.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis avalduse läbi vaatamata põhjusel, et möödunud ei ole ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud kuue kuuline tähtaeg, mille jooksul on äriühingul võimalus puudus kõrvaldada ja sundlõpetamist sellega vältida. Registripidaja poolt ÄS § 60 lg 2 alusel määratud kuue kuulise tähtaja möödumiseta ei saa maakohus võlausaldaja esitatud avaldust äriühingu sundlõpetamiseks ja likvideerimismenetluse alustamiseks läbi vaadata. Tegemist on lisaks võlausaldaja huvidele ka äriühingu huvisid kaitsva sättega. Lahendades võlausaldaja avalduse sundlõpetamise otsustamiseks enne ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist lühendaks kohus põhjendamatult äriühingule antud seadusest tulenevat võimalust puuduseid kõrvaldada ning kohus rikuks selliselt äriühingu õigusi. Rikkumist ei kõrvaldaks ka kohtu poolt ÄS § 203 lg 3 kohaselt puudutatud isikule tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks, kuna antud sätet tuleb kohtul kohaldada lisaks ÄS § 60 sätestatud tähtaegadele juhul, kui on tegemist kõrvaldatava puudusega.
19.ÄS § 60 lg-dest 2, 3 ja 4 tuleneb, et võlausaldaja peab oma nõuetest teatama registripidajale ja taotlema registripidajalt likvideerimismenetluse läbiviimist. ÄS § 60 lg 4 sätestab, et olukorras, kus äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Nimetatud sätetest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et äriühingu sundlõpetamise menetluse algatamise õigus on registripidajal, kes annab sundlõpetamise otsustamiseks asja üle maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei näe
seadus ette maakohtu poolt sundlõpetamise otsustamist ilma, et oleks läbitud menetlus registripidaja juures.
20.Määruskaebuse väited selle kohta, kas puudutatud isikul oli või ei olnud kavatsust esitada majandusaasta aruandeid, ei oma antud juhul tähtsust, kuna see ei muuda olematuks vajadust järgida ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud kuue kuulist tähtaega.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on seega maakohus olukorras, kus võlausaldajate avaldus on kohtule esitatud enne puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist, s.o enne 19.03.2019, õigesti leidnud, et tegemist on perspektiivitu avaldusega.
22.Ringkonnakohus selgitab, et registripidajal on võimalus täiendavalt alustada uut hoiatusmenetlust ning anda uued tähtajad, mille kestel on võlausaldajal võimalik esitada avaldus registripidajale.
23.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.