Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
22.01.2020.a., Rakvere kohtumaja
Tsiviilasi
L M’i hagiavaldus Consortio Fashion Group OÜ vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes
2-18-19053
Menetlusosalised ja nende Hageja: L M (ik: xxxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser esindajad Kostja: Consortio Fashion Group OÜ (rk: 10962214), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaija Koik Hagihind
244,49 eurot
Kohtuistung
01.10.2019.a.
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada L Mi hagi Consortio Fashion Group OÜ vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Tuvastada, et L Mil puuduvad kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a. sõlmitud müügilepingust seoses nõude aegumisega.
3.Jätta hageja menetluskulud osaliselt, s.o 50% hageja lepingulise esindaja kuludest, hageja enda kanda, ülejäänud hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
4.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot, millest on 75 eurot riigilõiv ja 525 eurot lepingulise esindaja kulu.
Välja mõista Consortio Fashion Group OÜ-lt L Mi kasuks menetluskulu 337,50 eurot.
6.Välja mõista Consortio Fashion Group OÜ-lt L Mi kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras.
7.Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.L M esitas 18.12.2018.a Viru Maakohtule hagi Consortio Fashion Group OÜ vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada, et L Mil puuduvad kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja Quelle OÜ vahel sõlmitud tarbijalemüügi lepingust, mille tasumise tähtaeg oli 10.08.2009, seoses nõude aegumisega. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja Quelle OÜ (praeguse nimega Consortio Fashion Group OÜ) 2009.a tarbijalemüügi lepingu, mille kohaselt hageja ostis postimüügi kataloogist kaupu ja kohustus tasuma 10.08.2009. Hagejale ei meenu ja tal puuduvad tõendid selle kohta, kas ta tasus kauba eest. Alates 2017 hakkas hageja saama võlateateid Lindorff Eesti AS-lt nõudega tasuda kostjale. 12.11.2018.a kirja kohaselt oli hageja võlgnevus 244,37 eurot, Minu Lowell andmebaasi järgi 244,49 eurot. Hageja ei nõustunud võlasumma tasumisega ega pakutud kompromissiga. Hageja leiab, et isegi kui tal esines võlgnevus, on see käesolevaks hetkeks aegunud, nõude aegumistähtaeg algas 11.08.2009 ja nõue aegus 11.08.2012. Kostja seda ei tunnista ja nõuab jätkuvalt pidevalt suureneva võlasumma tasumist. Hageja osutab nõude aegumise tuvastamise hagi esitamisel kohtule Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 (p 12). Hagile on lisatud Lindorff Eesti AS võlateated (tl 8-9), teade Lowell Eesti AS-lt (tl 12-13, nõudeinfo (tl 10-11).
2.10.01.2019.a kohtule edastatud kostja juhiabi e-kirja kohaselt läks Consortio Group OÜ (Halens) kliendi L.Märtsin võlg üle Lowell (Lindorff) 2008 oktoober, mille kohta Lowell (Lindorff) saatis kliendile kompromissinõude. Kui hageja oli Quelle võlglane ja ta läks üle Lowell (Lindorff), siis selle võlgnevusega ei tegeleta enam.
3.29.01.2019. a seisukohas hageja märgib, et hagejale saadetud nõudekirjadest on aru saada, et võlg esineb kostja ees ning Lowell Eesti AS tegeleb üksnes selle sissenõudmisega. Õige ei ole ka kostja väide, et Quelle võlgnevusega ei tegeleta enam. Hagile on lisatud dokumendid, millest nähtub, et Lowell Eesti AS andmebaasis on hageja võlgnevus üleval. Äriregistri andmetest on näha, et kostja on korduvalt vahetanud ärinimesid ning enne House of Brands OÜ-d kandnud nimesid Quelle Estland OÜ ja Quelle OÜ. House of Brands OÜ ja OÜ Halens Eesti ühinesid alles 15.11.2010.a. ja seetõttu ei saa hagis nimetatud võla puhul olla tegemist OÜ Halens Eesti võlaga. Samas ei oma see ka antud juhul tähendust, kas algselt oli võlgnevus Quelle või Halensi ees, sest House of Brands OÜ-le (praeguse nimega Consortio Fashion Group OÜ) läksid üle mõlema nõuded.
4.Kostja 08.04.2019.a vastuses kostja tunnistab, et tema põhinõue hageja vastu summas 57,42 eurot ja seonduvad kõrvalnõuded, s.h 13.11.2018.a seisuga intressinõue summas 0,74 eurot ja viivisenõue summas 137,27 eurot on aegunud ning hagejal on õigus nende täitmisest keelduda. Kostja selgituse järgi sõlmisid hageja ja OÜ Halens Eesti 2008.a järelmaksuga müügilepingu ja hageja kohustus tasuma eurodesse ümberarvestatuna 57,42 eurot. Kostja omandas lepingust tulenevad nõuded 2010.a (toonase ärinimega) House of Brands OÜ ja OÜ Halens Eesti ühinemise tulemusel. Kostjale teadaolevalt kehtisid kostja ja OÜ Halens Eesti vahelise tehingu sõlmimisel OÜ Halens Eesti üldtingimused, mis nähtuvad Halensi 2007. a ostuinfost ning mille kohaselt kohaldati kokkuleppeliselt nõuetele 10-aastast
aegumistähtaega. Nõue hageja vastu anti sissenõudmiseks Lindorff Eesti AS-le, hageja ei olnud ostetud kauba eest tasunud nõude sissenõudmiseks andmise hetkel ega ei ole seda teinud ka edaspidi. Aktsiaselts Lowell Eesti on lõpetanud kõnealuse nõude sissenõudmise. Kostja palub jätta TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi esitamise hetkel ei olnud kõnealused nõuded TsÜS § 145 lg 2 või alternatiivselt § 146 lg 4 ja § 147 lg 3 kohaselt veel aegunud. Alternatiivselt palub kostja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Olukorras, kus hageja ei ole täitnud kostjaga sõlmitud müügilepingut ning on seeläbi kostjale kahju põhjustanud, hageja on hoidnud müügilepingu täitmisest nii kaua, et on saavutanud nõude aegumise, hageja ei ole esitanud kostjale aegumise vastuväidet kohtuväliselt ning hageja on pärast nõude aegumist esitanud hagi eesmärgiga saavutada tema nõude täitmisest keeldumise õiguse tunnustamine, on kostja hinnangul hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja vastusele on lisatud 05.09.2011 Halensi nõuete staatuse raporti väljavõte (tl 46-51), Halensi 2007.a ostuinfo (tl 52), 15.03.2019.a e-kirjavahetus (tl 53-55).
5.22.04.2019.a vastuses hageja leiab, et kostja on hagi tunnistanud ja sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka kostja väited 10-aastase aegumistähtaja kehtimise kohta. Hageja märgib, et sellisele kokkuleppele tema alla kirjutanud ei ole ning kostja ei ole ka eelnimetatud kirjalikku pooltevahelist kokkulepet esitanud. Ebatäpsused OÜ Halensi ja Quelle võlgnevusega on tingitud kostja korduvatest ärinimede vahetamisest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga menetluskulude jagamise kohta. Kostja volitatud esindaja on hagejale saatnud aastate jooksul korduvalt nõudekirju ning hageja on telefonivestlustes kostja esindajaga selgelt väljendanud, et keeldub talle esitatud võlanõudeid tasumast. Sellele vaatamata ei lõpetanud kostja võla sissenõudmist ega lõpetanud nõudekirjade saatmist, vaid tegi seda alles peale seda, kui hageja pöördus tuvastushagiga kohtu poole. Hageja eesmärgiks oli õigusliku olukorra ebaselguse lõpetamine ning seda oli võimalik teha ainult kohtule hagi esitamisega. Kostjal nn kahjukannatajana oli võimalik realiseerida oma õigust ja pöörduda hagejalt võlgnevuse sissenõudmiseks õigeaegselt kohtu poole, selle asemel, et saata hagejale aastate jooksul nõudekirju. Seega on justnimelt kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hagejal oli õigus saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Hageja on seisukohal, et menetluskulude jätmine kostja kanda on põhjendatud.
6.08.05.2019.a seisukohas on kostja jätkuvalt seisukohal, et hagi esitamise hetkel ei olnud kostja nõue hageja vastu veel aegunud. Esiteks põhjusel, et hageja ja kostja õiguseellase vahelise müügilepingu sõlmimisel hetkel 2008. aastal kehtinud Halensi ostuinfo, millega kõik tellimuse esitajad tellimuse esitamisel alati nõustuma pidid, kohaselt kohaldati pooltevahelistele nõuetele 10-aastast nõuete aegumistähtaega. Teiseks põhjusel, et hageja ei ole oma võlga kogemata, vaid teadlikult ja tahtlikult tasumata jätnud, tunnistades nõudekirjade saamist ja võlanõuete tasumisest keeldumist 22.04.2019.a vastuses. Vastusele lisatud 10.10.2008 maksemeeldetuletus hagejale kinnitab, et hageja tellis kaupa kostja õiguseellaselt OÜ Halens Eesti, mitte kostjalt, samuti kinnitab see hageja vastaval ajahetkel jätkuvalt eksisteerinud põhivõlgnevuse suurust. Kostja võinuks eeltoodut silmas pidades asuda ka seisukohale, et hagi esitamisega enne nõude aegumist on hageja sisuliselt nõudeid tunnustanud ning aegumine TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkenud ja uuesti alanud, mistõttu ei saa hagi rahuldada. Samuti võinuks kostja asuda seisukohale, et hageja on haginõude valesti formuleerinud, mistõttu ei saa hagi esitatud kujul rahuldada. Kostja pidas muu hulgas hageja võla suurust ja ostu-müügitehingust möödunud pikast ajast tingitud tõenduslikku olukorda arvestades aga menetluslikult operatiivsemaks ja otstarbekamaks
nõuete aegumise väitega nõustuda. Kuivõrd hageja väitis hagis oma võlgnevuse tulenevat valest õigussuhtest, sai kostja seda teha pärast võlgnevuse tegelike asjaolude täpsustamist. Kostja jääb selle juurde, et hagi aluseks olevaid ja hagi esitamise asjaolusid arvestades oleks õige ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Muuhulgas ka kohtusse pöördumise asemel võlgnevuse sissenõudmine kohtuväliselt ei ole asjaoluks, mis oleks kostjale mistahes viisil etteheidetav. Kostja hinnangul on küsitav, kas selliseid tegevusi oleks õige ja õiglane käsitleda „põhjuse andmisena hagi esitamiseks“ ka olukorras, kus nõuded oleksid olnud selliste tegevuste ajal aegunud. Võlausaldaja võib nõuda kohustuste täitmist sõltumata nõude võimalikust aegumisest, võlgnikul on aegumise korral lihtsalt õigus kohustuse täitmisest keelduda. Vastusele on lisatud 10.10.2008 meeldetuletuskiri (tl 71).
7.21.06.2019.a vastuses hageja täpsustas hagi, paludes tuvastada, et L Mil puuduvad kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a sõlmitud müügilepingust seoses nõude aegumisega. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
8.11.07.2019.a vastuses kohtunõudele kostja kinnitab, et võtab hageja poolt esitatud ja 21.06.2019.a muudetud hagi õigeks ja tunnistab, et hagejal puuduvad kostja ees hageja ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a sõlmitud müügilepingust tulenevad hagi aluses nimetatud kohustused seoses vastavate nõuete aegumisega. Kostja jääb taotluse juurde jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolt endi kanda.
KOHTUISTUNG
9.01.10.2019.a kohtuistungil kostja selgitab, et kostja õigeksvõtu kaalutlus tulenes menetluskulude lahendamise võimalikkusest kostjale soodsamas suunas. Kostja osutab, et nad on siin osaliselt selle pärast, et hageja määratles oma nõude valesti, mistõttu oli kostja esimene küsimus, kuidas hageja saab olla pöördunud oma nõudega kohtusse, kui kostjale teadaolevalt varasema äriühingu nimega ei tohiks ühtegi menetlust käia. Kostja näeb menetluskulude jagamisel ka võimalust, et menetluskulud jääksid hageja kanda ulatuses, mil hageja hoidus kõrvale kohustuse täitmisest. Poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane. Hageja leiab, et kostja ei ole hagi koheselt õigeks võtnud, on korduvalt avaldanud ebaselgeid seisukohti, kord tunnistab hagi ja siis viitab 10-aastasele aegumisele. Tegemist ei ole 10-aastase aegumistähtajaga, lihtsalt kohustuse täitmata jätmise puhul ei saa öelda, et tegemist on tahtliku kõrvalehoidmisega. Kostja segased vastused on menetluskulusid suurendanud. Nii Halens kui Quelle oli kostja õiguseellased. Hagejal on olnud mõlemaga lepingud ja ka võlanõuetest ei paistnud välja, kumma lepinguga on tegemist.
KOHTU SEISUKOHT
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja võttis hageja nõude õigeks nii 08.04.2019.a vastuses hagile kui 11.07.2019.a vastuses täpsustatud hagiavaldusele. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Kuna kohus on hagi õigeksvõtmise eelduste täidetuse korral õigeksvõtuga seotud, siis kuigi kostja võttis hagi õigeks menetlusökonoomilistel kaalutlustel, s.o vaatamata sellele, et tema hinnangul ei ole nõue aegunud, puudub kohtul käesoleval juhul õigus hinnata haginõude õiguslikku põhjendatust, antud juhul lahendada aegumise küsimust.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi rahuldamisel õigeksvõtul põhineva otsusega jäävad menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, s.o on poole kanda kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on taotlenud menetluskulude jätmist hageja enda kanda TsMS § 168 lg 6 või alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja vaidleb kostja taotlustele vastu. Kohus selgitab, et jätab menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestamata nõude võimalikku aegumist puudutavad väited tulenevalt eelmises punktis hagi sisulise lahendamise kohta märgitust. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades põhjendatud vajadusega selgitada hageja nõude sisuga seotud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et kostja on nõude kohe õigeks võtnud. See käib nii hageja algse, s.o 18.12.2018 kui 21.06.2019 täpsustatud haginõude kohta. Samas ilmneb poolte esitatud tõenditest, et viimane meeldetuletuskiri esitati 10.10.2008.a (tl 72) , hageja hakkas võlateateid uuesti saama aastal 2017 (tl 8-9) ning nõue lõpetati alles 20.11.2019 (tl 54), s.o alles pärast hagi esitamist. Kohus leiab neil asjaoludel, et kuigi hageja kinnitusel suhtles ta kostjaga nõude teemal ja seni tulemuselt, samas kostja väitel ei ole hageja kostjale aegumise vastuväidet kohtuväliselt esitanud, siis kuna kostja vaidles ka menetluses hageja nõude aegumise vastuväitele vastu, ei ole hagi esitamine hagejale TsMS § 168 lg 6 tähenduses etteheidetav, kuna ei ole tõenäoline, et kostja oleks ilma kohtuvaidluseta hageja nõuet tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud eeldused TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Vastuseks kostja selgitusele, et võlgnikul on aegumise korral lihtsalt õigus kohustuse täitmisest keelduda, märgib kohus, et ka aegumise vastuväite esitamisel puudub võlgnikul tegelikkuses võimalus sundida võlausaldajat maksehäireregistritest isiku võlgnevust eemaldama, mis jääb võimalikele laenuandjatele jätkuvalt nähtavaks. Kohus leiab, et vaatamata eelöeldule on alust menetluskulude jaotamiseks TsMS § 162 lg 4 järgi, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu selgituste kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane jätta tema kanda hageja menetluskulud, mis olid tingitud ebatäpse nõude esitamisest. Hageja palus 18.12.2018.a haginõudes kohtul tuvastada, et hagejal puuduvad kohustused seoses nõude aegumisega Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja Quelle OÜ vahel sõlmitud tarbijalemüügi lepingust, mille tasumise tähtaeg oli 10.08.2009 (tl 5), täpsustatud hagis, et hageja ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a sõlmitud müügilepingust (tl 79). Kohus ei nõustu hageja selgitusega, et ei oma tähendust, kas algselt oli võlgnevus Quelle või Halensi ees, sest House of Brands OÜ-le (praeguse nimega Consortio Fashion Group OÜ) läksid üle mõlema
nõuded, kuna hageja on algses hagis kohustuse aluseks oleva lepingu identifitseerinud kui konkreetselt Quelle OÜ-ga sõlmitud lepingu. Lähtudes TsMS § 5 lg 1, s.o hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning arvestades TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestatud selge nõude tingimust, ei oleks hageja saavutanud 18.12.2018.a haginõude rahuldamisega taotletavat eesmärki, kuivõrd kohus oleks vastavalt hageja nõudele tuvastanud olematu kohustuse aegumise. Viimasele osutas kohus ka 13.06.2019.a kirjas hagejale. Kohus leiab, et ebatäpse nõude sõnastamisega kaasnev risk ja seega nõude täpsustamisega kaasnevad kulutused tuleb jätta hageja kanda, kuna ka tarbijalepingute pinnalt tekkinud vaidlustes ei saa vastutustunnet ja täpsust menetlusõiguste kasutamisel oodata ainuüksi teenuse osutajalt. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta hageja enda kanda pool hageja kantud menetluskuludest, v.a riigilõivust, mida hageja oleks pidanud tulenevalt seadusest igal juhul tasuma. Kostja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja pool hageja lepingulise esindaja kuludest, millele lisandub hageja tasutud riigilõiv. TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 1. lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 01.10.2019.a. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja kulud õigusabile 525 eurot (tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise nõue tuleneb seadusest. Hageja poolt riigilõivu 75 eurot tasumine on tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Õigusabikulude osas kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, on hageja õigusabikulud taotletud suuruses, s.o 525 eurot põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest, tuleb hageja menetluskuludest jätta hageja kanda 262,50 eurot ja kostja kanda 337,50 eurot (262,50 + 75). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.