Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-7505
Tsiviilasi
M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramine ja kulutuste kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik M. K. (isikukood XXX ; elukoht XXX; tel XXX; epost XXX) pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
18,53 2 787,81 Laenuühistu AS KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi XXX 3 küla, Tilsi keskus 5 36,84 5 540,49 korteriühistu Eesti Vabariik (Riigi saaja: Maksu- ja Tolliamet, XXX SEB 4 Tugiteenuste Keskuse 2,54 382,75 Pank AS või XXX Swedbank AS; kaudu) viitenumber XXX saaja: Julianus Inkasso OÜ, XXX LHV 5 Elisa Teleteenused AS 2,15 323,63 Pank AS, viitenumber XXX saaja: Julianus Inkasso OÜ, 6 Elektrum Eesti OÜ 2,54 381,85 XXX LHV Pank AS, viitenumber XXX saaja: Julianus Inkasso OÜ, 7 Aktiva Finants OÜ 34,36 5 168,18 XXX LHV Pank AS, viitenumber
710026510 Kokku
15 041,45
995,41 AS, viitenumber XXX Kokku
995,41
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kohustada M. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi, määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
on summad deponeeritud). Pankrotihalduri tasuga seotud kulud on esialgu ainult arvestuslikud. Need saab pankrotivarast välja maksta üksnes juhul, kui kohus vastava tasu haldurile määrab. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu 29.11.2019 määrusele tsiviilasjas 2-19-7505 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid M. K. pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) - 0,00 €; II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 17 291,15 €; III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 995,41 €. Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on M. K. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõude rahuldamiseks 13,01% ulatuses summas 2249,70 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel – puuduvad; 2) rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldatud nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Nord Collect OÜ 525,05 68,31 13,01 2 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu 3 204,77 416,96 13,01 KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla, 13,01
6 369,16 828,67 Tilsi keskus 5 korteriühistu Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 13,01
440,00 57,25 Keskus kaudu) 5 Elisa Teleteenused AS 372,04 48,41 13,01 6 Elektrum Eesti OÜ 438,96 57,11 13,01 7 Aktiva Finants OÜ 5 941,17 772,99 13,01 Kokku 17 291,15 2 249,70 3) rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Jaotusettepanekus Rahuldatud nõude Protsent tunnustatud Jrk Võlausaldaja nõude summa summa eurodes nõudest (%) 1 Bigbank AS 995,41 0,00 0,00 Kokku 995,41 0,00 0,00 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) M. K. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole M. K. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. Korteriühistu on oma e-kirjas 18.07.2019 vastuseks halduri päringule korteriühistu nõude pandiga tagatuse ja pandi suuruse selgitamiseks selgesõnaliselt teatanud, et tema nõue ei ole tagatud pandiga. Seega on haldur nõuete kaitsmise koosolekul arvanud korteriühistu nõude tähtajaliselt esitatud pandiga tagamata nõuete rahuldamisjärku. Eeltoodut arvestades puudus ka põhjus pankrotivaras olnud korteriomandi edasiseks käsitlemiseks pandiga koormatud varana. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) M. K. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. Lõpparuande esitamise hetkeks ei ole haldurile teadaolevalt M. K. l teistelt isikutelt vara saada.
VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud olemasoleva vara kohta informatsiooni kogumise ja vara pankrotimenetluse raames müümise; Vara müügi ülevaade on aruandes esitatud. 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); M. K. pankrotimenetluses toimus 30.09.2019 nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas esitatud nõudeid summas 18 286,56 €. Haldur esitas 31.10.2019 Tartu Maakohtule kinnitamiseks M. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 29.11.2019. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Tuginedes PankrS §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. PankrS § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes PankrS §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt PankrS §-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on M. K. täitnud pankrotimenetluse ajal informatsiooni esitamise kohustust nõuetekohaselt. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (30.12.2019), mille päevakorda oli planeeritud M. K. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine:
6 369,16 5 540,49 Tilsi keskus 5 korteriühistu Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste 86,99
440,00 382,75 Keskus kaudu) 5 Elisa Teleteenused AS 372,04 323,63 86,99 6 Elektrum Eesti OÜ 438,96 381,85 86,99 7 Aktiva Finants OÜ 5 941,17 5 168,18 86,99 Kokku 17 291,15 15 041,45 86,99
kohta. Seega on haldur seisukohal, et M. K. maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Eeltoodut arvestades ei ole haldur pidanud põhjendatuks esitada avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 30.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 09.01.2020 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 163 lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. M. K. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tegevuse tulemusel on M. K. pankrotivarasse laekunud 3647,73 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Halduri tasu alammäär oleks seega 729,55 eurot. Haldur taotleb tasu alammääras ehk summas 729,55 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud ning määrab halduri tasu suuruseks 729,55 eurot, millele lisandub käibemaks 145,91 eurot, kokku 875,46 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. M. K. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 528,35 eurot, sh edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest M. K. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus
esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. M. K. pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.07.2019. M. K. on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 15.02.2019. Võlgniku avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. K. kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et M. K. ise täidaks usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning M.K. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M. K. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. septembriks 2020, järgnev 1. märtsiks 2021, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (M. K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab M. K. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (iga aasta 15. veebruaril). Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele,
võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui M. K. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.