kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik/usaldusisik M. K. (ik XXX; elukoht XXX) võlausaldajad: I Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588), esindaja I. V., epost XXX II Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu (rg-kood 10695368; epost [email protected]), esindajad L. K., H. V.-L. III KÜ Saara / Põlva vald, Tilsi küla, Tilsi keskus 5 korteriühistu (rg-kood 80001338, e-post [email protected]) IV Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349), esindaja K. K., e-post XXX V Elisa Eesti [email protected])
AS
(rg-kood
10178070;
e-post
VI Elektrum Eesti OÜ (rg-kood 11399985; e-post [email protected]) VII Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479), esindaja I. M.-V., e-post XXX VIII Bigbank AS (rg-kood [email protected]) Kohtuistung
10183757;
e-post
kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada M. K. kohustustest.
(isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud
Pankrotivõlausaldajate nõuded M. K. e vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada M. K. e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M. K. e kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 17.06.2019 määrusega välja M. K. e pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. 21.01.2020 määrusega (jõustus 06.02.2020) lõpetas kohus M. K. e pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas M. K. e suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks korda aastas,
1.septembril ja 1. märtsil ning tegema väljamakseid üks kord aastas,
15.veebruaril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 1. september 2020.
2.Võlgnik on aruanded esitanud 01.09.2020, 01.03.2021, 01.09.2021, 01.03.2022, 01.09.2022 ja 01.03.2023.
3.07.03.2023 esitas M. K. taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel.
4.07.03.2023 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku 7013,65 eurot.
5.Kohus küsis 24.03.2023 võlausaldajate seisukohta M. K. e kohustustest vabastamise taotluse osas.
5.1.Põlva vald, Tilsi küla, Tilsi keskus 5 korteriühistu ei nõustunud 29.03.2023 seisukohas menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna majaelanike kogutud maja rahade eest maksti ära M. K. e poolt tahtlikult tekitatud kommunaalarvete võlad.
5.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 03.04.2023, mille kohaselt nõustub M. K. e kohustustest vabastamisega ennetähtaegselt.
5.3.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 05.04.2023. Võlausaldaja seisukoha kohaselt jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (esindab Maksu- ja Tolliamet) summas 382,75 eurot, mille katteks on võlgnik teinud väljamakseid summas 177,84 eurot: 05.02.2021 - 52,69 eurot, 15.02.2022 - 55,21 eurot
ning 15.02.2023 - 69,94 eurot. Nõude jääk on käesoleval ajal 262,16 eurot ehk nõuet on vähendatud 46,46% ulatuses, mida aga ei saa pidada arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest (vt Tartu Maakohtu määrust asjas nr 218-14212, p 10). Seega PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud ennetähtaegse vabastamise kohustuslik eeldus ei ole täidetud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku taotluse ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning jätkata kohustustest vabastamise menetlust.
5.4.Põlvamaa Hoiu-laenuühistu esitas oma seisukoha 05.04.2023, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus M. K. e taotlusega ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks.
5.5.Nord Collect OÜ esitas oma seisukoha 06.04.2023, mille kohaselt on võlausaldaja nõude katteks kohustustest vabastamise menetluses kolme aasta jooksul tehtud ainult kolm makset (11.02.2021 – 63,07 eurot; 15.02.2022 – 66,15 eurot; 15.02.2023 – 83,70 eurot) summas 212,92 eurot. Pankrotimenetluse käigus nõude tunnustatud osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on 456,74 eurot. Jääk on seega 456,74 – 212,92 = 243,82 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu sellise formaalse tingimuse saabumisel nagu kolme aasta möödumine. Samuti ei saa võlausaldaja asuda seisukohale, et käesoleval juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna see eeldus ei ole täidetud, ei saa kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et võlgadest vabastamise otsustamine tuleks lükata edasi kuni 5 aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest. Võlausaldaja on seisukohal, et juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses PankrS § 175 lg 11 alusel täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada.
5.6.Elisa Eesti AS esitas oma seisukoha 10.04.2023, mille kohaselt ei ole võlausaldajal vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel PankrS § 175 lg-s 2 sätestatust, võlgniku avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
11.Kohus kontrollib M. K. e taotluse üle otsustamisel esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. K. e ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on M. K. terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga VidarGrand Company OÜ-s müüja ametikohal. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud osaline töövõime. Arvestades asjaolu, et võlgnik töötab täistööajaga olles osalise töövõimega ning VidarGrand Company OÜ-s töötas võlgnik juba pankrotimenetluse ajal, omades püsivat töökohta ja stabiilset sissetulekut, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise kohustust.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt ja tähtajaliselt. Aruandele on lisatud konto väljavõtted. Võlgnik on vastanud kõikidele kohtu päringutele ja küsimustele tähtaegselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
14.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
14.1.Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja peretoetus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seaduses sätestatud määrale või kõrgemas määras ehk on teinud vabatahtlikke eraldisi. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 7013,65 euro ulatuses, mis moodustab 43,74% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest, sh 46,63% II rahuldamisjärgu nõuetest. Võlgnik on teinud väljamakseid oluliselt suuremas summas kui ta oleks pankrotiseaduse järgi kohustatud.
14.2.Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 43,74% ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõudeid rahuldatud 46,63% ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohta on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281.
14.3.Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik on pingutanud ning näidanud head tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud vara, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
16.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohtu eest teavet varjanud.
17.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
18.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4613, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
19.Võlgniku osalist töövõimet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme aasta. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust oluliselt suuremal määral kui seadus ette näeb. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud kohustuste suurust ja võlgniku käitumises kohustustest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
20.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.