Eesti Keskerakond avaldus OÜ Midfield pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: Eesti Keskerakond (registrikood 80053370, aadress: Narva mnt, 31-M1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10120, Harju maakond, Eesti) Avaldaja lepinguline esindaja: v/adv Aleksei Ratnikov (e-post: [email protected]) Võlgnik: OÜ Midfield (registrikood 11368743, aadress: Kiige tn 9, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11615, Harju maakond, Eesti), seaduslik esindaja juhatuse liige P P (epost xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: v/adv Raiko Lipstok (epost: [email protected])
Eelistungi toimumise aeg
09.01.2020
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Keskerakond avaldus OÜ Midfield pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata ja ajutine haldur nimetamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1(8)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja võlausaldaja nõue
1.Eesti Keskerakond esitas Harju Maakohtusse 06.12.2019 avalduse OÜ Midfield pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse asjaolude kohaselt Eesti Keskerakond väljastas OÜ Midfield huvides 02.12.2014 kuupäevaga kaks garantiikirja: üks garantiikiri oli summas 460 000 eur ja teine garantiikiri oli summas 270 000 eur (tlk 5-6, 02.12.2014 garantiikirjad).
3.Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu (edaspidi ka kui arbitraažikohus) 08.09.2017 otsusega mõisteti avaldajalt välja võlgniku OÜ Midfield (edaspidi ka kui võlgnik) kasuks eelmärgitud garantiikirjade alusel 533 441 eurot ja 29 senti (sh põhivõlg 500 061 eurot ja 42 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 33 379 eurot ja 87 senti) ning jätkuv viivis summalt 378 294 eurot ja 70 senti kuni põhivõla tasumiseni (tlk 82 jj 08.09.2017 otsus).
4.18.10.2017 sõlmiti Eesti Keskerakonna, xxx OÜ, Xxx AS, Midfield OÜ vahel kohtulike hüpoteekide kustutamise kokkulepe, korteriomandite müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tlk 49 jj edaspidi leping). Lepingu p-ist 3.2 tulenevalt on võlgnik avaldanud tahteavalduse, et tasumisele kuuluv summa 557 387,86 eurot oleks üle kantud Xxx OÜ kontole xxx. Vastavalt lepingu p 4.3.1 ja p 4.5 täitis Eesti Keskerakond võlgniku eest 02.12.2014 antud garantiikirjadest tulenevad kohustused kooskõlas 08.09.2017 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsusega järgmiselt: -
Lepingu p.4.3 kohaselt ostuhinnast üks miljon kakssada seitseteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli (1 217 184) eurot kohustub ostja kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest tasuma müüja palvel alljärgnevalt:
-
4.3.1.ükssada seitsekümmend neli tuhat viissada seitsekümmend üks eurot ja kaheksakümmend kuus senti (174 571,86) Xxx OÜ kontole nr xxx Swedbank ́is, selgitusega „EKTK arbitraažikohtu 08.09.2017 otsuse täitmine asjas 12-1-1/2016“. Seoses hüpoteekide kustutamisega on nimetatud summa Midfield OÜ-le tasumise kohustus müüjal, seega, kui ostja ei tasu kohaselt käesolevas punktis toodud summat, siis peab selle summa sama tähtaja jooksul Midfield OÜ-le tasuma müüja;
2(8)
-
Lepingu p.4.5 ostuhinnast kolmsada kaheksakümmend kaks tuhat kaheksasada kuusteist (382 816) eurot on enne käesoleva lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole ning lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja palvel Xxx OÜ kontole nr xxx Swedbank ́is, selgitusega „EKTK arbitraažikohtu 08.09.2017 otsuse täitmine asjas 12-1-1/2016“ ühe (1) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest;
-
Lepingu p.3.2 kohaselt palus võlgnik tasuda 557 387,86 eurot Xxx OÜ kontole nr xxx Swedbank ́is, selgitusega „EKTK arbitraažikohtu 08.09.2017 otsuse täitmine asjas 12-1-1/2016“.
5.Avaldaja leiab, et kuna garantiide alusel on nõue täidetud, siis võib avaldaja nõuda garantiide alusel väljamakstud summa tagastamist võlgnikult OÜ-lt Midfield. Kuna võlgnik ei ole suutnud võlgnevust pikema aja jooksul tasuda, siis palub avaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot.
Võlgniku vastuväited
6.OÜ Midfield palub jätta MTÜ Eesti Keskerakonna pankrotiavaldus menetlusse võtmata. Võlgnik ei võta avaldaja nõuet ega enda maksejõuetust omaks järgnevatel põhjustel:
7.Avaldaja nõue on jäetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu (edaspidi Arbitraažikohus) 08.09.2017 otsusega juba rahuldamata, mistõttu puudub avaldajal nõue võlgniku vastu ning pankrotiavaldus tuleks jätta menetlusse võtmata (PankrS § 14 lg 1 p 1). Kui kohus siiski pankrotiavalduse menetlusse võtab, tuleb samal põhjusel jätta ajutine haldur nimetamata, sest avaldaja pole oma nõude olemasolu tõendanud (PankrS § 15 lg 3 p 4).
8.Kuivõrd samas asjas on kehtiv Arbitraažikohtu ehk vahekohtu otsus, siis esineb TsMS § 371 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise alus, mistõttu tuleb PankrS § 14 lg 1 p 3 alusel jätta ka sel põhjusel pankrotiavaldus menetlusse võtmata.
9.Isegi kui avaldajal võib olla nõue võlgniku vastu, siis ei ole vaidlust võimalik lahendada pankrotimenetluse raames ja ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning lahendada asi hagimenetluses (PankrS § 15 lg 3 p 1), millisel juhul jätab maakohus eelduslikult samuti avaldaja hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 7).
10.Avaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust, asjakohatud on viited majandusaasta aruannete mitteesitamisele, mistõttu tuleb jätta pankrotiavaldus ka sel põhjusel menetlusse võtmata (PankrS § 14 lg 1 p 2).
3(8)
Kohtumääruse põhjendused
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 4 alusel peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. PankrS § 14 lg 1 p 1 järgi kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või kui võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust (PankrS § 14 lg 1 p 2). PankrS § 15 lg 3 sätestab ajutise halduri nimetamata jätmise alused ning sama sätte p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud regulatsiooni mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuvastada eelnevalt asjaolud ja anda neile õiguslik hinnang mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
12.Kohus pidas eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 09.01.2020.a.
13.Pankrotiavalduse kohaselt väljastas 02.12.2014 Eesti Keskerakond võlgniku OÜ Midfield huvides 2 garantiikirja (tlk 5-6, 02.12.2014 garantiikirjad). Vastavalt lepingu p 3.2. tasus avaldaja võlgniku eest 2 garantii alusel 557 387 eur ja 86 senti (tlk 51). Avaldaja leiab, et väljastatud garantiikirjadest on võlgnikul tekkinud tagasimakse kohustus avaldaja ees. Võlgniku tagasimakse kohustus tuleneb asjaolust, et avaldaja täitis garantiikirjadest tulenevad kohustused. Kuna pooled ei ole kokku leppinud tagasinõudeõiguse välistamises, siis koostoimes VÕS § 628 lg 2 tuleb võlgnikul tagastada avaldajale 557 387 eur ja 86 senti.
14.Edasi nähtub avalduse asjaoludest, et võlausaldaja esitas võlgnikule 19.09.2018 nõudeavalduse maksta avaldajale 557 387,86 eurot hiljemalt 28.09.2018 (vt nõudekiri tlk 56, 57). Võlgnik ei nõustunud võlgnevuse tasumisega. Hiljem andis avaldaja võlgnikule võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 05.11.2018 (vt nõudekiri tlk 60). Käesolevaks ajaks võlgnik oma võlgnevust tasunud ei ole. Kuna võlgnik ei ole suutnud võlgnevust tasuda juba pikema aja jooksul, on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja on võlgnikku korduvalt hoiatanud (tlk 61-62), kuid võlgnik, et ole enda võlgnevust võlausaldaja ees täitnud ega raha tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja välja kuulutada OÜ Midfield pankrot.
15.Vaidlus puudub, et avaldaja väljastas 02.12.2014 võlgnikule 2 garantiikirja, millest ühes garanteeris võlgniku kohustusi summas 460 000 eurot ja teises summas 270 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal on rahaline nõue võlgniku vastu ja kas
4(8)
nõude aluseks on garantiikirjad. Võlgnik nõuet ei tunnista, sest avaldaja pole oma nõuet tõendanud.
16.PankrS § 14 lg 1 p 1 kohaselt kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu. Kohtule on võlgnik tõendina esitanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitaažikohtu 08.09.2017 otsuse (tlk 82 jj 08.09.2017 otsus), milles Arbitaažikohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja 533 441 eurot 29 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 33 379 eurot 87 senti ja jooksevad viivised kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja nõude jättis Arbitaažikohus 08.09.2017 otsusega rahuldamata, kuna kohus leidis, et avaldajal puudub 19.09.2018 nõudekirjas märgitud nõue (vt Arbitaažikohtu otsus, tlk 82 jj). Arbitaažikohtu otsus jõustus TsMS § 746 lg 1 ja Arbitaažikohtu reglemendi § 35 lg 1 järgi selle tegemise päeval ja TsMS § 746 lg 2 kohaselt on Arbitaažikohtu otsusel poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsusel. Kuna avaldaja nõue on jäetud Arbitaažikohtu 08.09.2017 otsusega rahuldamata, siis avaldajal puudub nõue võlgniku vastu ning pankrotiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata (PankrS § 14 lg 1 p 1).
17.Kohus leiab, et avaldajal puudub õigus esitada pankrotimenetluses võlgniku vastu uuesti nõuet, mille esitamise õiguse puudumine on tuvastatud jõustunud ja kehtiva Arbitaažikohtu otsusega. Kuivõrd samas asjas on kehtiv Arbitraažikohtu ehk vahekohtu otsus, siis esineb TsMS § 371 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise alus, mistõttu tuleb PankrS § 14 lg 1 p 3 alusel jätta ka sel põhjusel pankrotiavaldus menetlusse võtmata.
18.Võlausaldajal tuleb pankrotiavalduses tõendada nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus on tuvastanud, et Arbitaažikohtu 08.09.2017 otsusega ei ole võlgnikult rahalist kohustust avaldaja kasuks välja mõistetud. Kohus leiab, et avaldaja seisukoht, et tema nõue tugineb Arbitaažikohtu otsuse põhjendavale osale, ei saa käsitleda kohtuotsusena täitedokumendi mõistes (vt ka istungiprotokoll, lõik 00:12:35). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätet on selgitanud Riigikohus 10. oktoobril 2007. aasta tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07 tehtud otsuse p s 14, märkides, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13 teine lõik). Praegusel juhul avaldaja ei ole tõendanud, et avaldaja on kohtult taotlenud võlgnikult rahalise kohustuse väljamõistmist ning mille kohta on kohus hagi rahuldamise korral seisukoha võtnud kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus leiab, et avaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lg 4 sätestatud eeldusi, avaldaja ei ole esitanud nõutavaid tõendeid nõude olemasolu ega selle sissenõutavuse kohta.
5(8)
19.Pooltel on garantiikirjade õigusliku tähenduse osas vaidlus. Võlgnik on oma 24.09.2018 vastuses Keskerakonna 19.09.2018 nõudekirjale selgitanud, et Keskerakonna nõue summas 557 387, 36 eurot on alusetu. Arbitaažikohus on leidnud punktis 105, et garantiikirjadele ei kohaldu mitte VÕS garantii, vaid konstitutiivse võlatunnistuse (VÕS § 30 ) sätted (vt otsuse p 54). Võlatunnistust saab selle aluse korral tagasi nõuda alusetu rikastumise järgi (vt –p-d 54,55), selle väljamaksmisest ei teki tagasinõuet. Arbitaažikohus on selgitanud, et tegemist ei olnud garantiikirjadega, vaid võlatunnistusega, kuna puudus VÕS § 155 tähenduses kolmnurksuhe (võlgnikvõlausaldaja-garant). Kohus nõustub võlgniku märgituga, et kui Arbitaažikohus oleks olnud seisukohal, et avaldaja regressinõue on põhjendatud, siis oleks kohus seda selgesõnaliselt öelnud. Arbitaažikohus leidis, et avaldajal puudub nõue, mistõttu avaldaja ei saanud puuduvat nõuet ka tasaarvestada. Võlausaldaja arvates on võlgniku selgitused asjakohatud. Võlgnik pole selgitanud, miks pidi võlgnik saama võlausaldajalt raha oma kohustuste katmiseks selliselt, et võlausaldaja ei võiks nõuda garantiide alusel välja makstud summasid võlgnikult tagasi. Võlausaldaja ja võlgniku vahel ei ole sellist kokkulepet olnud. Avaldaja leiab, et kuna poolte vahel ei ole garantiide alusel välja makstud rahasummade nõudmise välistamiskokkulepet sõlmitud, siis VÕS § 155 lg 5 ja § 628 lg 2 alusel on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult garantiide alusel välja makstud rahasummade tagastamist. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda järeldusele, et avaldajal võib olla nõue võlgniku vastu, siis ei ole vaidlust võimalik lahendada pankrotimenetluse raames ja ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ning lahendada asi hagimenetluses (PankrS § 15 lg 3 p 1).
20.Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust, viited majandusaasta aruannete mitteesitamisele ei tõenda võlgniku maksejõuetust. Võlgniku selgituste kohaselt asusid raamatupidamisdokumendid Kaitsepolitseis ja võlgnik sai dokumendid tagasi 2016.a lõpus-2017.a alguses, mistõttu oli raamatupidamisarvestust ilma dokumentideta raske teostada. Avaldaja osundab võlgniku 2016. a aruandele, milles võlgniku varad 2016 lõpu seisuga on kokku 264 319 eur (tlk 167 aruanne), samas omakapital on miinuses (-444 296 eur), seega on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja esitatud 2016 .a. aastaaruanne võlgniku maksevõime probleemide analüüsimiseks on liiga hiline teabeallikas, et anda hinnang võlgniku tänasele majanduslikule olukorrale. Võlgniku ütluste kohaselt on võlgniku tegevusalaks reklaami ja turundusteenuste osutamine, võlgnik on iseenda tööandja. Ettevõttel on olemas rahalised vahendid ja ettevõtte ei ole maksejõuetu. Võlgniku maksevõimet kinnitab asjaolu, et võlgniku esindab kahes kohtumenetluses vandeadvokaat, kellele võlgnik maksab esinduskulusid, samuti on võlgnik tasunud kohtumenetluses tagatist. Äriregistri andmetel 18.01.2020 seisuga võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kohtule usutavaks teinud võlgniku maksejõuetust, mistõttu tuleb PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel jätta ka sel põhjusel pankrotiavaldus menetlusse võtmata.
21.PankrS § 15 lg 3 sätestab ajutise halduri nimetamata jätmise alused ning sama sätte p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele 6(8)
põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtu hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja p 4 eeldused. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal tekkinud nõue võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohtus märgib oma lahendis nr 3-2-1-17-02 p-s 10, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ning tuleb tõendada hagimenetluses, seda juhul kui võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud, esitades omapoolseid tõendeid ning juhul kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
22.Kohus märgib, et pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega (vt ka Riigikohtu
6.märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02).
23.Kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõude selgusele kõnealusel juhul piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. Võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Praegusel juhul ei saa võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
24.Eeltoodud põhjendustel tuleb pankrotiavaldus jätta menetlusse võtmata, sest võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu (PankrS § 14 lg 1 p 1) ning avaldaja ei ole kohtule usutavaks teinud võlgniku maksejõuetust (PankrS § 14 lg 1 p 2). Avaldajal puudub õigus esitada pankrotimenetluses võlgniku vastu uuesti nõuet, mille esitamise õiguse puudumine on tuvastatud jõustunud Arbitaažikohtu otsusega (TsMS § 371 lg 1 p 7, PankrS § 14 lg 1 p 3). Võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud, mistõttu esineb alus (PankrS § 15 lg 3 p 1) ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
Menetluskulud
25.Üldreeglina tuleb PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. TsMS § 172 lg 1 2. lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja vaidluse sisu, kus nõude osas puudub kindel selgus ning nõude kindlakstegemine eeldab hagimenetluses asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist, siis kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7(8)
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.