lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18937/4

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18937/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1007
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu80411473

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18937

Tsiviilasi

Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu kandeavaldus registriasjas nr Ü 50044495

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 11. novembri 2019 määrus nr Ü 50044495 / 8

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu (registrikood 80411473), seaduslik esindaja juhatuse liige Ille Keiv (endine Laur) (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 11. novembri 2019 määrus nr Ü 50044495 / 8 ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

Rahuldada Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu määruskaebus.

3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.Jõgeva vald, Jõgeva linn, Puiestee tn 25 korteriühistu (avaldaja) esitas 4. oktoobril 2019 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda korteriühistute registrisse järgmised muudatused: 1) Kustutada registrikaardilt juhatuse liige Ille Laur, isikukood XXXXXXXXXXX, volituste kuupäev 19.12.2021. 2) Kanda registrisse juhatuse liige Ille Keiv, isikukood XXXXXXXXXXX, volituste kuupäev 14.12.2022. 3) Muuta registris volituste aeg juhatuse liige Silver Kohv, isikukood XXXXXXXXXXX, volituste kuupäev 14.12.2022. 4) Muuta registris volituste aeg juhatuse liige XXXXXXXXXXX, volituste kuupäev 14.12.2022.

Laine

Rodim,

isikukood

5) Kustutada registrikaardilt märge majandusaasta perioodi kohta.

2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 8. oktoobri 2019 määrusega avalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi palus avaldajal selgitada, millisel alusel oli korteriühistu 11. septembri 2019 üldkoosolek avaldaja hinnangul otsustusvõimeline. Kohtunikuabi leidis, et avaldaja põhikirja p 24 on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-ga 2. Põhikirja p-i 24 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, olenemata osalejate arvust ning sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Kohtunikuabi hinnangul saab KrtS § 20 lg 2 alusel korteriomanike üldkoosoleku kvoorumit muuta põhikirjaga ainult rangemaks, mitte leebemaks.
3.Avaldaja esitas 18. oktoobri 2019 menetlusdokumendis seisukoha, mille kohaselt KrtS § 20 lõige 2 ei piira põhikirjas üldkoosoleku kvoorumi suurendamist ega ka vähendamist. Avaldaja hinnangul võib korteriühistu oma põhikirjas ise ette näha vajaliku kvoorumi. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ei tulene, et põhikirjaga saab üldkoosoleku kvooruminõuet muuta ainult rangemaks.
4.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 11. novembri 2019 eitava kandemäärusega nr Ü 50044495 / 8 kandeavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa 4. oktoobri 2019 kandeavaldust rahuldada, sest avaldaja põhikirja p 24 on vastuolus KrtS § 20 lg-ga 2 ning korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 11. novembri 2019 määruse nr Ü 50044495 / 8 ning saata kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja hinnangul ei ole kohtunikuabi määrus asjakohaselt põhjendatud, kuna analüüsimata on jäänud peamine küsimus – kas korteriühistul on õigus põhikirjaga kvooruminõuet muuta ainult rangemaks või leebemaks. Avaldaja selgitab, et korteriühistu põhikiri on 14. mai 2018 üldkoosolekul vastu võetud ja registris on tehtud sellekohane kanne. Avaldaja hinnangul leidis kohtunikuabi alusetult, et KrtS § 20 lg-s 2 sätestatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kvooruminõuet saab muuta ainult rangemaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei sätesta piiranguid, et korteriühistu saab muuta seda nõuet ainult rangemaks, mitte leebemaks. Avaldaja on seisukohal, et korteriühistu põhikirja p 24 on seadusega kooskõlas ning 4. oktoobri 2019 kandeavaldus on nõuetekohane ja põhjendatud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule.
7.Tartu Maakohtu kohtunik jättis kohtunikuabi määruse muutmata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Vaidlustatud määrusega on maakohtu kohtunikuabi jätnud avaldaja kandeavalduse rahuldamata, kuna leidis, et avaldaja põhikirja p 24 on vastuolus KrtS § 20 lg-ga 2 ning korteriühistu 14. mai 2019 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti KrtS § 20 lg-t 2, milles on sätestatud korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõime tingimused. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sisuliselt sama näeb ette mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 1 teine lause, mille kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline. KrtS § 20 lg-st 2 (ega MTÜS § 21 lg 1 teisest lausest) ei tulene, et põhikirjaga võib korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimele ette näha üksnes rangemad nõuded. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

eelnõu (462 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas (lehekülgedel 45 ja 64) on märgitud, et korteriühistu põhikirjaga võib koosoleku otsustusvõimele näha ette teistsugused nõuded, st seadusjärgseid nõudeid võib nii karmistada kui ka leevendada. Seletuskirja kohaselt on leebemate nõuete kehtestamise võimaluse loomise eesmärgiks vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Järelikult oli seadusandja tahe anda korteriühistutele võimalus näha põhikirjaga koosoleku otsustusvõimele ette seadusjärgsetest nõuetest nii rangemad kui ka leebemad nõuded.

11.Eelmärgitut arvestades on ekslik Tartu Maakohtu kohtunikuabi seisukoht, et avaldaja põhikirja p 24 on vastuolus KrtS § 20 lg-ga 2. Kandeavalduse rahuldamata jätmine nendel põhjendustel ei olnud õiguspärane. Ringkonnakohus tühistab seetõttu kohtunikuabi määruse ja saadab kandeavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtu registriosakonnale. Ringkonnakohus lisab, et kuigi korteriühistu põhikirjaga võib üldkoosoleku otsustusvõimele näha ette seaduses märgitust leebemaid nõudeid, on korteriühistu üldkoosolek otsustusvõimeline eeldusel, et koosoleku kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.
12.Kuna menetluses osaleb üksnes avaldaja, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist.
13.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium