Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlausaldaja märkis, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 28.10.2019 esitas seisukoha võlausaldaja xxx AS, mille kohaselt palub võlausaldaja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja tunnustatud nõue on 46 433,08 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik ei ole kogu menetluse jooksul töötanud kindla sissetulekuga püsival töökohal. Sealjuures ei ole võlgnik viidanud tervislikele probleemidele, mis takistaksid võlgnikul tulutoova tegevuse otsimist. Võlgnik on olnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötukassas arvel. Võlgnik on teinud juhutööotsi ühe kuu kaupa. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik temal lasuvaid kohustusi korrektselt täitnud. 04.11.2019 kuulas kohus võlgniku kohtuistungil ära. Võlgnik selgitas, et xxx on raske tööd leida, mistõttu teeb juhutöid. Võlgnik on töötanud kokana, õppinud floristikat. Võlgnik pakkus ennast xxx kaupluses asuvasse lillepoodi tööle, kuid võlgnikule öeldi, et ta ei oska hästi eesti keelt. Võlgnikule on pakutud fassaadide krohvimist, kuid seda ta ei oska ning naisterahvale on see töö raske. On fassaadile võrku pannud ja värvinud. Võlgnikul avastati xxx, mille kohta soovib esitada tõendid. 22.11.2019 esitas võlgnik tõendi, mille kohaselt on ta osaliselt xxx ning töötuna arvele võetud. Võlgniku xxx Võlausaldaja xxx AS esitas 30.12.2019 täiendava seisukoha, paludes lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob esile, et võlgniku poolt 22.11.2019 esitatud tõend ei ole antud menetluses asjakohane, kuna tegemist on tõendiga, mis on väljastatud kohustustest vabastamise menetluse viieaastase tähtaja möödumisel. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on enam kui viis aastat möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ning võlgnik on esitanud 11.06.2019 usaldusisiku aruande, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Võlgnik selgitas aruandes ja kohtus ärakuulamisel, et ta on registreeritud töötuna Eesti Töötukassas ning sissetulekuks on sotsiaaltoetus kuni 200 eurot kuus. Varasemalt on võlgnik teinud ajutisi müügitöid. Võlgnik on Eesti Töötukassa kaudu läbinud mitmeid kursuseid, kuid tööd ei ole õnnestunud leida. Võlgnik elab xxx, kus on vähe tööpakkujaid ning võlgniku selgituste järgi on mitemetesse firmadesse tööle võetud ukrainlasi. Ka Tallinna ei ole võlgnik tööd leidnud ebasobiva bussiühenduse tõttu. Võlgnikul on diagnoositud xxx, mistõttu on tema tervislik seisund kehv. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püüdnud tööd leida ning on teinud juhutöid, kuid stabiilset töökohta ei ole õnnestunud leida, et oleks olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus möönab, et võlgnik pole väljamakseid teinud võlausaldajatele menetluse kestel, kuid

kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, mille üle võlgnikul pole olnud kontrolli. Võlgnik on töötuna arvel ning Eesti Töötukassa kaudu läbinud mitmeid kursuseid, kuid vaatamata sellele ei ole õnnestunud võlgnikul töökohta leida, v.a juhutööd. Võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa olla see, et võlgnik töötas enamiku menetluse ajast poole kohaga. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole leidnud tasuvamat tööd olukorras, kus ta on läbinud kursuseid ning ennast tööle pakkunud, kuid vaatamata sellele ei ole õnnestunud tööd leida. Kohus märgib, et ka võlgniku tervislik seisund on käesoleval hetkel kehv, tal on tuvastatud osaline xxx ning Eesti Töötukassa 22.11.2019 otsusega nr xxx on määratud xxx, mistõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.