2-12-13991/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 09.04.2012 esitas AH Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks koos võlgniku kohustustest vabastamise avaldusega. 04.05.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku teadaoleva vara väärtus on 0,33 eurot, võlgniku võlad moodustavad 48 221,65 eurot. Võlgniku suhtes on 9 lõpetamata täitemenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud töökoha kaotus ja suutmatus leida tööd. Ajutine haldur nõustub maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku arvamusega. Arvestades, et võlgnikul puudub töökoht, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tervendamise väljavaated puuduvad. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tulenevalt eelpooltoodust ning arvestades, et puuduvad teadaolevad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse mittealgatamiseks, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele vaatamata sellele, et tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 21.05.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et on nõus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde, palus välja kuulutada võlgniku pankrot ning välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahenditest. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega.. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AH pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Aivar Verro. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub igasugune vara ja kohustusi on 48 221,65 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõtmise võimalusi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu põhjal esineb AH pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõikest 1 tulenev alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kuna pankrotiavaldusega on AH esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et AH pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur hüvitada 20 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest ja kanda need Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot ja kulutuste hüvitus 20 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et võlgnikult väljamõistetud ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 380 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest ja vastavalt ajutise halduri taotlusele kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole.