Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu võlgnevuse 823,96 euro, sissenõudmiskulude 80 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1010,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul Kostja Air Baltic Corporation AS (välisriigi registrikood 40003245752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 823,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 eurot ja seisuga 27. juuni 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 183,49 eurot.
3.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (823,96 eurolt) alates 28. juunist 2025 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 10). Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava 1
määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu 1661,79 euro saamiseks. 15.09.2023 väljastas kohus Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 13.10.2023 vastuväite. Kohus lõpetas 16.10.2023 määrusega Euroopa maksekäsumenetluse ja jätkas menetlemist hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.12.2023 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista hüvitise 500 eurot, kahju hüvitisena 323,96 eurot, põhivõlgnevuselt summas 823,96 eurot viivise kokku 7,19 eurot (s.o põhivõlgnevuselt summas 235,96 eurot viivis 12% aastas perioodi eest 22.08.2023 kuni 13.09.2023 summas 1,78 eurot ja põhivõlgnevuselt summas 588 eurot viivis 12% aastas perioodi eest 17.08.2023 kuni 13.09.2023 summas 5,41 eurot) ning edasiselt viivise põhivõlgnevuselt summas 823,96 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 823,96 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Lisaks palus hageja tunnistada käesolevas asjas tehtava otsuse viivitamata täidetavaks tagatiseta (TsMS § 405 lg 1 p 10).
3.Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel K ja T (reisijad) kinnitatud broneering NU5NVB kostja 06.07.2023 lennule BT812 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend BT812 tühistati ning reisijatele pakuti asenduslendu, millega oleks jõutud Tallinna 08.07.2023. Pakutud asenduslend ei olnud mõistlik ega võrreldavatel reisitingimustel, seega ostsid reisijad uued lennupiletid lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Läti (Riia). Reisijad saabusid rendiautoga sihtkohta (Tallinn) 07.07.2023. Seega tekkisid reisijatel lennu tühistamise tõttu ning asjaoluga, et kostja ei pakkunud mõistliku asenduslendu järgmised kulud: tühistatud lennu (06.07.2023 BT812) pileti maksumus (50% broneeringus märgitud 2
summast) 235,96 eurot; toit ja jook summas 88 eurot (655 DKK), uue lennupileti maksumus ning rendiauto kasutamise kulu. 09.08.2023 ja 15.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale. 14.08., 15.08., 16.08. ja 23.08.2023 esitas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 261/2004 (määrus) alusel nõudekirjad, nõudes hüvitist summas 250 eurot reisija kohta (s.o kokku 500 eurot) ning kulude kompenseerimist. 23.08.2023 vastuses keeldus kostja hüvitist tasumast ja kulusid hüvitamist. Hageja märgib, et hagiavalduses ei nõuta enam esialgsete ja uute lennupiletite hinnavahe hüvitamist ega rendiauto kasutamise kulude hüvitamist. Lennumarsruudi Taani (Kopenhaagen) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 842 kilomeetrit. Kostja tühistas lennu 06.07.2023. Hageja esitas kostjale nõude 14.08.2023, mis juhul pidi kostja vastavalt määrusele tagastama 50% broneeringus märgitud summast (235,96 eurot) seitsme päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.08.2023. Arvestades, et reisijad loovutasid nõuded hagejale ning hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest, ei ole kostja senini täitnud määruses sätestatud kohustust hagejale. Käesoleval juhul oleksid reisijad kostja poolt pakutud asenduslennuga jõudnud sihtkohta 2 päeva hiljem, kui esialgu planeeritud oli. Kostja ei täitnud oma kohustust, mistõttu pidid reisijad iseseisvalt ostma asenduslennu Taani (Kopenhaagen) – Läti (Riia) ning kasutama sihtkohta (Tallinn) jõudmiseks rendiauto teenust. Kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele erinevaid asenduslende, millega oleksid reisijad jõudnud sihtkohta enne kostja pakutud asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva, s.o 08.07.2023. Vastavalt määruse artikli 9 lg 1 p (a-c) kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt süüa/juua, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Hoolitsus peab vastama hilinemise kestusele ja kellaajale, et vähendada reisijale tekitatud ebamugavusi nii palju kui võimalik. Lisaks tuleks reisijatele pakkuda teenuseid tasuta selgel ja kättesaadaval viisil. See tähendab, et asjade korraldamist (nt majutuse leidmine või toidu ostmine ja selle eest maksmine) ei tohiks jätta reisijate ülesandeks. Selle asemel on lendu teostav lennuettevõtja kohustatud aktiivselt pakkuma hoolitsust. Kui lennuettevõtja ei paku hoolitsust on reisijal õigus maksta ise eine, karastusjookide, hotellimajutuse, lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi eest ning nõuda lennuettevõtjalt hüvitist tingimusel, et need kulud olid vajalikud, mõistlikud ja asjakohased. Lennuettevõtja ei täitnud määruse art 9 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu pidid reisijad ise tasuma toitlustusega seotud kulud (friikartulid, risotto, kana ja parmesan). Kuludokument on esitatud summas 1190 DKK, mis võrdub 159,60 euroga. Hagiavalduses ei nõuta 535 DKK kulude hüvitamist, vaid üksnes 655 DKK (88 eurot) hüvitamist. Tekkinud kahju summa on 88 eurot. Eeltoodu on käsitletav varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kostja ei ole pakkunud omalt poolt teekonna muutmist (esimese võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende, mistõttu pole kostja täitnud hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid ning seetõttu ei ole ka vabastatud hüvitise (250 eurot x 2 reisijat, s.o kokku 500 eurot) ja kaasnevate kulude (toitlustusega seotud kulud) maksmise kohustusest summas kokku 588 eurot. Hagiavalduses on piletiraha nõudega seotud viivist arvestatud alates hetkest, mil kostja oli määruse kohaselt kohustatud tagastama 50% broneeringus märgitud summast. Hagiavalduses on hüvitisega ja täiendavate kuludega seotud nõude viivist arvestatud alates hetkest, kui hageja saatis kostjale määruse alusel nõudekirja. Kostja tühistas lennu 06.07.2023. Hageja esitas kostjale nõude 14.08.2023, mille kohaselt pidi kostja vastavalt määrusele tagastama 50% broneeringus märgitud summast (235,96 eurot) seitsme päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.08.2023. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 235,96 euro suuruselt kahjusummalt 3
alates 22.08.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (13.09.2023) 1,78 eurot. Hageja teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 588 eurot hiljemalt 16.08.2023. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 588 euro suuruselt kahjusummalt alates 17.08.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (13.09.2023) 5,41 eurot. Hageja viivisenõuded on kokku 7,19 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 823,96 eurot alates maksekäsu esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 (2x40) eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Erinevalt viivisest on sissenõudmiskulude nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kuna võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot.
4.Kostja ei vabane kohustusest maksta hüvitist, kuivõrd tõendatud ei ole, et väidetava erakorralise asjaolu ja järgnenud lennu vahel esineb otsene põhjuslik seos. Seejuures ei ole kostja tõendanud, et pikselöök on erakorraline asjaolu määruse mõistes. Hageja hinnangul on pikselöök (äike) omane kostja tavapärasele tegevusele. Kostja ei ole lennu planeerimise etapis võtnud mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu tühistamise riski. Lend BT812 pidi väljuma kell 15:55. Viidatud lend tühistati kell 15:52. 07.07.2023 kell 05:00 (03:00 UTC) oli ülevaatus teostatud. Seega oli hiljemalt 07.07 kell 05:00 võimalik kostja lendu teostama (ei esinenud takistavaid asjaolusid), kuid asenduslendu pakuti 07.07 kell 20:00 toimuma pidanud lennule. Miks vahepealsel perioodil ei teostanud kostja ühtegi lendu, kostja vastuväitest ei selgu. Seega olukorras, kus kostja ei tõendanud pärast 06.07 või 07.07 ülevaatuse lõppemist erakorralise asjaolude esinemist, mida ei suudetud vältida ka kõiki vajalikke meetmeid kasutusele võttes, tuleb pärast esimest ülevaatust toimunud hilinemise ulatust käsitleda mitte erakorralisena määruse art 5 lg 3 mõttes. Samuti ei ole kostja pakkunud mõistliku asenduslendu ega täitnud hoolitsuskohustust.
5.Hageja jääb kostjaga eriarvamusele välgu kui erakorralise asjaolu osas. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et välgulöögi tabamusel tuleb lennuki suhtes viia läbi standardne ohutuskontroll. Tegemist on sama olukorraga, mil lennukil esineb tehniline rike. Seejuures ei selgu, millest tingituna tuli lend BT812 tühistada, kui saanuks lennu väljumisaega nihutada hilisemaks. Kostja ei ole selgitanud, miks just Tallinna suunas väljuma pidanud lennu väljumisaja edasilükkamine oli võimatu ning tühistamine ainuvõimalik. Ses osas ei ole kostja mingeid konkreetseid asjaolusid esile toonud, kuigi lennu tühistamise vajaduse tõendamine on kostja kohustus. Tegelikkuses esines lennukil tehniline rike, kuivõrd vahetati välja navigatsiooni sensorid (ATa 34 navigation). Samuti on kapten kinnitanud raportis, et lennuki WX radar ei näidanud midagi, millega peeti silmas äikese näitamist. Nimetatu võib viidata tehnilisele rikkele, kuivõrd radar ei töötanud korrektselt. Lisaks lennujärgsel ülevaatusel kahjustusi ei märgatud. Tegemist on hageja hinnangul tehnilise rikkega. Muud moodi ei ole võimalik põhjendada ebamõistlikkult pikka viivitust, s.o neli päeva. Samuti on kostja poolt tõendamata ning eluliselt ebausutav, et Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud hooldustehnikut saadaval. Olukorras, mil 07.07 tehti ülevaatus ära ning kostja tehnik saabus alles 10.07, tuleb arvesse võtta järgnevat. Euroopa Kohus on selgitanud, et lennu tühistamine ei ole tingitud erakorralistest asjaoludest juhul, kui tühistamine tuleneb sellest, et 4
lennuettevõtja kasutas enda valitud eksperti, et viia uuesti läbi ohutuse kontroll, mida nõuab kokkupõrge linnuga, pärast seda, kui kohaldatavate õigusnormide alusel luba omav ekspert oli kontrolli juba teostanud. Kostja on paljasõnaliselt ning võõrkeelsete dokumentidega, mille sisust ei ole võimalik aru saada ega järeldusi teha, väitnud, et ümber tuli broneerida 147 reisija lennud. Sellist järeldust ei tõenda ka Exceli fail (kostja 17.10.2024 seisukoha lisa 5), mille allikat, koostamise asjaolusid ning tõele vastavust ei ole võimalik kontrollida. Samas ei ole kostja tõendanud, et reisijale pakuti teekonna muutmist esimesel võimalusel. Selliselt ei täitnud kostja määruses ette nähtud kohustusi, kui pakkus reisijatele uued piletid lennule, millisega oleks sihtkohta jõudnud kaks päeva planeeritust hiljem. Kostja ei ole pakkunud sama päeva (06.06.2023) lende. Asjakohane ei ole ka vastuväide, et VIE-TLL lennule ei olnud võimalik ümberbroneerimist teha, kuna kostjal puudub Interline-leping Ryanairiga. Seejuures ei ole kostja selgitanud ega tõendanud „Interline-lepingud“ sisu ja olemust. Hageja hinnangul ei ole art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub reisijatele vaid ühe konkreetse valiku, milleks on tema enda lend, millega jõutakse sihtkohta kaks päeva hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema arusaadav, et selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Kuivõrd kostja ei ole reisijatele pakkunud mõistlikku ega parimat asenduslendu, tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel reisijatele kulud, sh toit ja jook. Õigus hoolitsusele kehtib, kuni reisija ootab marsruudi muutmist, et jõuda esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel lõppsihtkohta (art 8 lg 1 punkt b).
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Kostja poolt planeeritud lennu BT812 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. 06.07.2023 lendu BT812 pidi teenindama eelnevalt lendu BT811 teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLABL). Lendu BT81 teenindanud lennukit tabas aga Kopenhaagenisse maandumisel pikselöök. Eelnevat lendu mõjutanud asjaolu ja järgnenud lennu tühistamise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Lend tühistati pikselöögile järgnenud kohustuslikust lennuki kontrollist tulenevalt, mida tuleb pidada erakorraliselt asjaoluks. Siinkohal saab paralleele tuua ka Euroopa Kohtu 04.05.2017 lahendiga asja nr C-315/15 punktis 24 sätestatuga, kus kohus leidis ei kokkupõrge linnuga ja sellest kokkupõrkest tingitud võimalik vigastus ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga, mistõttu tuleb nimetatud kokkupõrge kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ määruse art 5 lg 3 tähenduses. Ka käesoleval juhul ei olnud välgutabamus ja sellega seotud võimalik vigastus lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga. Kostja on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et lennu tühistamist vältida. Kuna lennuki ülevaatus pidi toimuma Kopenhaageni lennujaamas, kulus kostja tehnikul kostja kodubaasist Riia lennujaamast lendamiseks lisaaega. Ima ülevaatuse tulemusteta ei saanud õhusõiduk jätkata igapäevast lendu. Kell 13:52 UTC tegi operatiivjuhtimiskeskus otsuse lend tühistada. Ettevõtte suutlikkuse seisukohast ei saaks nõuda, et kostjal peaks olema igas lennujaamas igaks juhuks iga lennuki mudeli hooldamise kvalifikatsiooniga hooldustehnik.
5
Kostja on täitnud asenduslennu pakkumise kohustuse. Reisijad ei saa samal ajal nõuda nii piletiraha tagastamist kui ka teekonna muutmist (või hiljem selle kohustuse rikkumisele viidata), nagu seda on teinud käesolevas asjas hageja. Kostja on pakkunud võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Sõltuvalt istekohtade olemasolust ümberbroneerimise ajal pakuti reisijatele asenduslennuks 07.07.2023 Kopenhaagen-Riia (BT140) ja 08.07.2023 RiiaTallinn (BT311). Kaudselt tõendab seda ka asjaolu, et reisijad ise broneerisid lennu 06.07.2023 üksnes Riiga, see tähendab, et otselende või võrreldavatel tingimustel lende lõppsihtkohta Tallinna 06.07.2023 pakkuda ei olnud. Reisijad pole tõendanud, et teavitasid kostjat asjaolust, et neile pakutud asenduslend ei sobi. Tõendamata on ka hageja väide, et kostjal oli võimalus pakkuda reisijatele erinevaid asenduslende, millega oleksid reisijad jõudnud sihtkohta enne kostja pakutud asenduslennuga sihtkohta jõudmise kuupäeva. Määrus annab reisijatele lennu tühistamisel õiguse valida valikuvarianteidest ühe artiklis 8 märgitud alternatiividest. Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel asenduslennu võimaluse, mistõttu puudub reisijatel õigus nõuda lisaks asenduslennu pakkumisele ka piletiraha tagastamist. Kuivõrd kostja on pakkunud reisijatele esimesel võimalusel ja võrreldavatel tingimustel toimuvat teekonna muutmist, ei ole kostja kohustatud reisijatele piletiraha tagastama. Kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Vastavalt määruse art 9 lg 1 punktidele a-c on lennu tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt süüa/juua, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Seega tuleb hoolitsust pakkuda üksnes juhul, kui reisija tegelikkuses kasutab lennuettevõtja pakutud asenduslennu võimalust ning ootab lennuettevõtja poolt pakutud asenduslendu. Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele asenduslennu, millest reisijad ise loobusid. Seetõttu ei ole kostja kohustatud reisijatele kahjuhüvitist maksma. Hageja ei ole tõendanud, et reisijatel ka tegelikkuses toidukulude osas kahju tekkis, st hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtub, et tegemist oli reisijate poolt tehtud kulutusega, mille eest nad ka tegelikkuses maksid. Seetõttu tuleb hageja nõue summas 88 eurot jätta rahuldamata.
8.Pikselöök tuleks määratleda „erakorralisteks asjaoludeks“, kuna see vastab kahele peamisele kriteeriumile, mida Euroopa Kohus on kasutanud selliste juhtumite hindamisel. Esiteks, sündmus peab olema „mitte lahutamatult seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega“ ja teiseks, see peab olema „väljaspool lennuettevõtja tegelikku kontrolli“. Ei saa olla vaidlust selle üle, et pikselöök on loodusjõudude põhjustatud sündmus, mida lennufirma ei saa kontrollida ega ette näha. Kuigi lennukid on konstrueeritud selliste sündmuste talumiseks, ei ole lennuettevõtjal kontrolli selle üle, millal ja kus välk tabab või millised kahjustused sellele järgnevad. See muudab pikselöögi sarnaseks teiste loodusõnnetustega, nagu vulkaanipursked või rasked tormid, mida on samuti käsitletud erakorraliste asjaoludena, kuid mida ei ole määruses sõnaselgelt erakorraliseks asjaoluks kvalifitseeritud. Hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et kostja ei saa ilmastikuolusid mõjutada. Pikselöögid ei ole tavapärane osa lennuettevõtja igapäevasest tegevusest ega lennukite normaalsest tööst. Sellised sündmused on ettearvamatud ja harvad, mistõttu need ei kuulu lennunduse tüüpiliste riskide hulka, mida lennuettevõtjad oma tavapärase ja igapäevase tegevuse käigus haldavad. Sarnaselt on Euroopa Kohus leidnud, et kokkupõrget linnuga tuleb pidada erakorraliseks asjaoluks. EL-is tegutsevad lennufirmad peavad tagama õhusõiduki pideva lennukõlblikkuse, mis hõlmab kohustuslikke ülevaatusi ja hooldust pärast pikselööke. Need nõuded on kehtestatud 6
määrusega (EL) nr 1321/2014, mis sätestab lennuki hooldusprogrammid ja ülevaatuse nõuded, et tagada lennukite ohutus kõigi võimalike kahjustuste korral, sealhulgas pärast keskkonnaohtudest, nagu välgulöögid, põhjustatud juhtumeid. Osa M.A.301 ja osa M.A.402 kohaselt peab iga sündmus, mis mõjutab lennuki lennukõlblikkust, olema seotud vastava ülevaatusega, enne kui lennuk teenistusse naaseb. EASA (European Union Aviation Safety Agency) e-reeglite M.A. 305 punkt i) sätestab, et muu hooldus, mis on vajalik lennukõlblikkuse säilitamiseks viitab plaanivälisele või faasivälisele hooldusele, mis tuleneb teatud ebatavalistest või erilistest tingimustest, mis mõjutavad õhusõiduki lennukõlblikkust selle teenistusse naasmisel. See hõlmab hooldustöid, mida ei ole osa regulaarsest hooldusgraafikust, kuid mis on vajalikud konkreetsete sündmuste lahendamiseks, nagu näiteks: pikselöögid, rasked maandumised, pikaajaline hoiustamine, propelleri või rootori ülekiirus, ületõmme, mõju peamisele rootorilabale jne. Ülevaatuse nõude aluseks on võimalikud riskid, mis on seotud pikselöökidega, nagu võimalik struktuurne ja süsteemne kahjustus ja varjatud kahjud. Airbus A220 lennuki hooldusjuhend sätestab, et kui sa leiad viiteid välgutabamusele, või sellest raporteerib lennumeeskond, on lennuki ülevaatus enne järgmist lendu vajalik. Kui faas 1 ülevaatuse käigus leitakse kahjustus, siis sisaldab faas 2 kohandatud täiendavaid kontrollimisi, mis sõltuvad löögi asukohast. See tähendab, et kui esialgne kontroll tuvastab kahjustuse, viiakse faas 2 raames läbi täiendavad ja põhjalikumad kontrollid, mis keskenduvad konkreetselt kahjustatud piirkonnale, et hinnata selle tõsidust ja määrata edasised hooldustegevused. 07.07.2023 viidi läbi faas 1 ülevaatus, milles tõdeti, et faas 2 ülevaatus on kahjustustest tulenevalt vajalik. Tulenevalt asjaolust, et lennukile tuleb teostada kohustuslik kontroll, ei saanud kotjalt mõistlikult eeldada, et lend lükatakse teadmata ajaks edasi, eriti kuivõrd Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud hooldustehnikut saadaval. Erakorralise asjaolu esinemisel ei ole kostja kohustatud enne lennu tühistamise otsuse vastuvõtmist analüüsima, kas peaks tühistamise asemel lennu väljumise edasi lükkama. Asjaolul, et lennukid on varustatud kaasaegse tehnikaga ja piloodid saavad regulaarset lennumeteoroloogiateavet ning suhtlevad pidevalt lennujuhtimiskeskusega, ei välista automaatselt sündmuse liigitamist „erakorraliseks asjaoluks“. Kuigi lennukid on varustatud tehnoloogiaga, mis suudab toime tulla teatud ilmastikuoludega, ei tähenda see, et kõik ilmaolud on täielikult lennuettevõtja kontrolli all. Samuti ei pruugi pilootide ja lennujuhtimiskeskuste regulaarne suhtlus selliseid ettenägematuid sündmusi täielikult ära hoida või nende mõju maandada. Seega, kuigi tehnika ja suhtlus võimaldavad lennuohutust suurendada, ei välista see automaatselt ilmastikuolusid (sh pikselöök) erakorralistest asjaoludest. Hageja vastuväide, mis põhineb tehnilise rikke väitel, tuginedes radariseadme WX RADAR toimimisele, on spekulatiivne ja ei pruugi välistada ilmastikuoludest tulenevat „erakorralist asjaolu“. Esiteks, kuigi radariseade ei andnud ohu kohta hoiatust ja lennumeeskond ei pidanud vajalikuks vältida pilve, ei tähenda see ilmtingimata tehnilist riket. Tehnilistele seadmetele tuginevad hinnangud ilmastikuoludele ei pruugi alati olla eksimatud, kuid see ei tähenda, et ilmastikuolud oleksid lennufirma kontrolli all. Piloodi poolt esmalt lennuki maandumisel tehtav ülevaatus (mis on märgitud kapteni raportis) ei ole võrdväärne lennukit hooldava meeskonna poolt läbiviidava kohustusliku läbivaatusega. Lennuki hoolduslogist nähtub, et lennuk vajas hooldust, mh alumine ADSP ja RIH ADA sensor vahetati välja 08.07.2023, mistõttu ei olnud ka 07.07.2023 kell 05:00 UTC lendu võimalik teostada. Kuivõrd kostja oli kohustatud läbi viima kohustusliku tehnilise kontrolli, mille käigus leiti ulatuslikud kahjustused ning lennukit tuli hooldada, ja kostja ei saanud kasutusele võtta täiendavaid meetmeid lennu planeerimise faasis, et välgutabamust tulenevalt lennu tühistamist vältida. 7
Kostja on pakkunud vastavalt võimalustele võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Sõltuvalt istekohtade olemasolust ümberbroneerimise ajal pakuti reisijatele asenduslennuks 07.07.2023 Kopenhaagen-Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia-Tallinn (BT311). Ümber ei tulnud broneerida üksnes hagiavalduses nimetatud reisijate lennud, vaid kokku 147 reisija lennud. Reisijate ümberbroneerimiseks kasutati 8 erinevat marsruuti erinevatel aegadel. Seejuures suunati paljud reisijad lõppsihtkohta sh hageja poolt viidatud marsruute pidi, s.o Helsingi, Stockholmi, Pariisi ja Frankfurdi kaudu. Kostja pakkus nii samal päeval kui ka 07.07.2023 ja 08.07.2023 toimunud lende. Kaudselt tõendab see asjaolu, et varasematele lendudele vabu kohti ei olnud. Seega ei saanud loogiliselt võttes olla kostja eesmärk põhimõtteliselt välja müüdud lend tühistada, et reisijad siis erinevatele lendudele erinevatesse sihtkohtadesse ümber broneerida. On ilmselge, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ning lendude ümber broneerimisel võttis kostja kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et pakkuda alternatiivseid lennumarsruute. Kostja pakkus asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Seega ei piirdunud kostja enda poolt pakutavate lendudega ning rakendas kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, arvestades vabade kohtade olemasolu. Kõik hagiavalduses nimetatud reisijad said avaldada soovi vabade kohtade olemasolul muu alternatiivi kasutamiseks. Näiteks muutis kostja esialgselt broneeritud lennu Kopenhaagen-Tallinn reisija soovil marsruudiks Kopenhaagen-Brüssel. Asjaolu, et kostjal puudus võimalus hagiavalduses nimetatud reisijaid varasematele lendudele paigutada tõendab ka see, et mitte kõikidele reisijatele polnud võimalik pakkuda lende samale päevale, vaid vabade kohtade olemasolul pakuti asenduslende ka kuupäevadele 07.07.2023 ja 08.07.2023. Kostja broneeris kõik reisijad asenduslendudele esimesel võimalusel, st kui reis tühistati 15:52 kohaliku aja järgi ning reisijad broneeriti ümber juba alates kella 16:08-st (14:08 UTC). Kui varasematel lendudel oleks olnud vabu kohti, oleks kostja hagiavalduses nimetatud reisijad neile ümber broneerinud nagu ta pakkus paljudele teistele reisijatele olenevalt vabadest kohtadest.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib kohus sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid.
11.Hageja on esitanud kostja vastu lennu tühistamisest tekkinud hüvitise nõude, sellega seotud kahjuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Lennu tühistamisest tekkinud hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määruse nr 261/2004 (määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, art 5 lg 1 ja art 7. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 punkt c alapunkt iii sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja 8
lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 kohaselt on reisijal õigus hüvitisele kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - reisijatel K ja T (reisijad) oli kinnitatud broneering NU5NVB kostja 06.07.2023 kell 15:55 lennule BT812 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (dtl 4041); - lend BT812 tühistati 06.07.2023 kell 15:52 ning reisijatele pakuti asenduslennuks 07.07.2023 Kopenhaagen – Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia – Tallinn (BT311) (dtl 4245); - reisijad ostsid uued lennupiletid 06.07.2023 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Läti (Riia) (dtl 46-53); - reisijad saabusid sihtkohta (Tallinn) autoga 07.07.2023; - 09.08.2023 ja 15.08.2023 loovutasid reisijad oma nõuded hagejale (dtl 57-65); - 14.08., 15.08., 16.08. ja 23.08.2023 esitas hageja kostjale nõudekirjad, nõudes hüvitist summas 250 eurot reisija kohta (s.o kokku 500 eurot) ning kulude kompenseerimist (dtl 67-90); - 23.08.2023 vastuses keeldus kostja hüvitist tasumast ja kulusid hüvitamist (dtl 83-90); - lennumarsruudi Taani (Kopenhaagen) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 842 kilomeetrit.
13.Pooled vaidlevad asjas esmalt selle üle, kas lennu tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Seejärel on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas kostja oli kasutusele võtnud „kõik vajalikud meetmed“ pikselöögist põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks.
14.Määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 sätestab lennuettevõtja kohustused lennu tühistamise korral. Need kohustused hõlmavad abi pakkumist vastavalt sama määruse artiklitele 8 (õigus pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) ja 9 (õigus hoolitsusele) ning õigust hüvitisele vastavalt sama määrusele artiklile 7. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et (1) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, (2) mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega ei pea lennuettevõtja (kostja) hüvitist maksma vaid siis, kui mõlemad nimetatud eeldused on täidetud.
15.Hageja nõue puudutab 06.07.2023 kell 15:55 toimuma pidanud lendu BT812 lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Vaidlus puudub, et nimetatud lend tühistati ning reisijatele pakuti asenduslendu, millega oleks jõutud Tallinna 08.07.2023. Asja materjalidest nähtuvalt pidi 06.07.2023 lendu BT812 teenindama eelnevalt lendu BT811 teenindanud lennuk (registreerimisnumbriga YLABL) (dtl 115). Lendu BT811 teenindanud lennukit tabas aga Kopenhaagenisse maandumisel pikselöök/välgulöök, mis nähtub nii lennu BT812 tehnilisest logist, lennu BT811 kapteni raportist kui ka lennuki logist (vt dtl 116-125). Nimetatut tõendab ka lennuki hoolduslogi (dtl 126). Samuti puudub poolte vahel vaidlus asjaolu üle, et lendu BT811 teenindanud lennuk sai pikselöögi. Kostja leiab, et lend tühistati pikselöögile järgnenud kohustuslikust lennuki kontrollist tulenevalt, mida tuleb 9
pidada erakorraliselt asjaoluks. Hageja jäi kostjaga eriarvamusele välgu kui erakorralise asjaolu osas.
16.Euroopa Kohus on selgitanud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt selle kohta kohtuotsused, 22.12.2008, Wallentin-Hermann, C-549/07, EU:C:2008:771, p 23; 31.1.2013, McDonagh, C-12/11, EU:C:2013:43, p 29, ja 17.9.2015, van der Lans, C-257/14, EU:C:2015:618, p 36). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lennukit tabanud pikselöök/välgulöök ja sellest tingitud võimalik vigastus – mis ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga – oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Seetõttu tuleb nimetatud pikselöök/välgulöök kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Selles osas ei oma tähtsust, kas see pikselöök/välgulöök asjaomast lennukit ka tegelikult vigastas. Nimelt tähendab määruses nr 261/2004 taotletud ja selle põhjenduses 1 täpsustatud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase seda, et lennuettevõtjaid ei innustata hoiduma niisugusest intsidendist tingitud meetmete võtmisest, seades nende lendudel hoolduse ja õigeaegsuse ohutusest tähtsamale kohale. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et lennukit tabanud pikselöök/välgulöök kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.
17.Edasi käsitleb kohus määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teist eeldust ehk seda, kas kostja oli võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest (pikselöök/välgulöök) põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Euroopa Kohus on selgitanud, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja reisija teekonda, kasutades selleks tema enda lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja määruse art 5 lg 1 punktis c ja art 7 lg-s 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõudnuks lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi (Euroopa Kohtu 11.06.2020 otsus kohtuasjas C-74/19, p 61).
18.Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 sõnastusest nähtub selgelt, et kõigi võetud meetmete tõendamise kohustus on lennuettevõtjal, st käesoleval juhul kostjal. Seega saab hagi jääda rahuldamata vaid siis, kui kostja on tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kohus on eelnevalt 07.05.2025 määruses kostjale tema tõendamiskoormist selgitanud.
19.Kostja selgitab, et tema vastuse tõendist (dtl 116-121) nähtub, et lennujärgsel lennuki kapteni poolt tehtud ülevaatusel otseseid kahjustusi ei märgatud, ei tähenda, et kostja ei ole kohustatud kohustuslikku tehnilist kontrolli pärast välgutabamust läbi viima. Kostja rõhutab, et EL-is tegutsevad lennufirmad peavad tagama õhusõiduki pideva lennukõlblikkuse, mis hõlmab kohustuslikke ülevaatusi ja hooldust pärast pikselööke. Need nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 1321/2014, mis sätestab lennuki hooldusprogrammid ja ülevaatuse 10
nõuded, et tagada lennukite ohutus kõigi võimalike kahjustuste korral, sealhulgas pärast keskkonnaohtudest, nagu välgulöögid, põhjustatud juhtumeid. Osa M.A.301 ja osa M.A.402 kohaselt peab iga sündmus, mis mõjutab lennuki lennukõlblikkust, olema seotud vastava ülevaatusega, enne kui lennuk teenistusse naaseb. EASA (European Union Aviation Safety Agency) e-reeglite M.A. 305 punkt i) sätestab, et muu hooldus, mis on vajalik lennukõlblikkuse säilitamiseks viitab plaanivälisele või faasivälisele hooldusele, mis tuleneb teatud ebatavalistest või erilistest tingimustest, mis mõjutavad õhusõiduki lennukõlblikkust selle teenistusse naasmisel. See hõlmab hooldustöid, mida ei ole osa regulaarsest hooldusgraafikust, kuid mis on vajalikud konkreetsete sündmuste lahendamiseks, nagu näiteks: pikselöögid, rasked maandumised, pikaajaline hoiustamine, propelleri või rootori ülekiirus, ületõmme, mõju peamisele rootorilabale jne (dtl 211-1475). Ülevaatuse nõude aluseks on võimalikud riskid, mis on seotud pikselöökidega, nagu võimalik struktuurne ja süsteemne kahjustus ja varjatud kahjud. Airbus A220 lennuki hooldusjuhend sätestab, et kui sa leiad viiteid välgutabamusele, või sellest raporteerib lennumeeskond, on lennuki ülevaatus enne järgmist lendu vajalik. Kui faas 1 ülevaatuse käigus leitakse kahjustus, siis sisaldab faas 2 kohandatud täiendavaid kontrollimisi, mis sõltuvad löögi asukohast (dtl 1476-1478). See tähendab, et kui esialgne kontroll tuvastab kahjustuse, viiakse faas 2 raames läbi täiendavad ja põhjalikumad kontrollid, mis keskenduvad konkreetselt kahjustatud piirkonnale, et hinnata selle tõsidust ja määrata edasised hooldustegevused. Viidatud lend tühistati 06.07.2023 kell 15:52. Lennuki hoolduslogist nähtub, et 07.07.2023 viidi läbi faas 1 ülevaatus, milles tõdeti, et faas 2 ülevaatus on kahjustustest tulenevalt vajalik (vt dtl 126). Kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et kostja lendu BT812 eelnevalt teenindanud kostja lendu BT811 (dtl 115) tabas pikselöök, mille järgselt olid nad kohustatud läbi viima lennuki ülevaatuse. 07.07.2023 kell 05:00 (03:00 UTC) oli ülevaatus teostatud Kopenhaageni lennujaamas (CPH) (vt dtl 126). Kostja väidetel oli lennuki ülevaatuseks vajalik tema tehniku kohale toomine, kuivõrd sellel ajal ei olnud Kopenhaageni lennujaamas saadaval ühtegi A220-300 tüüpi litsentsitud tehnikut, mistõttu otsustati tööde teostamiseks kasutada kostja tehnikut, kuna see oli ajaliselt kõige tõhusam lahendus. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 07.07.2023 kuupäevaks loeti ülevaatus tehtuks, 09.07.2023 leiti täiendav pikselöögi kahjustus, mille kohta saadeti info Airbus / BT inseneridele ning 10.07.2023 saabus tehnik (vt dtl 122-123). Kohus nõustub kostjaga, et piloodi poolt esmalt lennuki maandumisel tehtav ülevaatus (mis on märgitud kapteni raportis) ei ole võrdväärne lennukit hooldava meeskonna poolt läbiviidava kohustusliku läbivaatusega. Seejuures nähtub menetluses esitatud tõenditest, et lennuk vajas hooldust, mh alumine ADSP ja RIH ADA sensor vahetati välja 08.07.2023 (vt dtl 126, 206), mistõttu ei olnud ka 07.07.2023 kell 05:00 UTC lendu võimalik teostada. Samas ei ole kostja tõendanud, et Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud hooldustehnikut saadaval. Seda enam, et enne kostja tehniku saabumist on 07.07.2023 lennukile ülevaatus tehtud ja 08.07.2023 tehti ka hooldust (mh alumine ADSP ja RIH ADA sensor vahetati välja). Asja materjalidest ei selgu kelle poolt ülevaatus ja hooldus teostati ning miks oli täiendavalt vajalik kostja enda tehniku kohale toomine või miks ei olnud võimalik kasutada Kopenhaageni lennujaama tehnikut. Sellises olukorras asus Euroopa Kohus seisukohale, et kui pärast linnuga kokkupõrget on kontrolli juba teinud ekspert, kellel on kohaldatavate õigusnormide alusel selleks luba, ei saa seega asuda seisukohale, et teine kontroll, mis vältimatult põhjustab asjaomase lennu kolm või rohkem tundi hilisema saabumise, kujutab endast olukorrale vastavat meedet. Seega lennu tühistamine ei ole tingitud erakorralistest asjaoludest juhul, kui tühistamine tuleneb sellest, et lennuettevõtja kasutas enda valitud eksperti, et viia uuesti läbi ohutuse kontroll, mida nõuab kokkupõrge linnuga, pärast seda, kui kohaldatavate õigusnormide alusel luba omav ekspert oli
11
kontrolli juba teostanud (vt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15, p-d 35 ja 37).
20.Euroopa Kohus on seisukohal, et määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, koostoimes sama määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui lennu kolm või rohkem tundi hilisem saabumine on tingitud mitte üksnes niisugusest erakorralisest asjaolust, mida ei oleks saanud vältida olukorrale vastavate meetmete võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja kõik vajalikud meetmed, et selle tagajärgi ära hoida, vaid ka ühest teisest asjaolust, mis ei kuulu „erakorralised asjaolud“ kategooriasse, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (vt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15, p 54). Kohus on eelpool tuvastanud, et lend BT812 pidi väljuma kell 15:55, kuid see tühistati kell 15:52. Ülevaatus oli teostatud 07.07.2023 kell 05:00 (03:00 UTC) Kopenhaageni lennujaamas. Kohus ei kahtle selles, et pikselöögi/välgulöögi tabamusel tuleb lennuki suhtes läbi viia ohutuskontroll ning vajadusel remonttööd. Samas nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, milline kontroll konkreetsel kuupäeval konkreetse lennuki osas läbi viidi, milliseid protseduure tehti, kas ja millised olid lennukil vigastused, miks kestis kontroll mitu päeva. Vastavaid järeldusi ei ole võimalik teha lennuki hoolduslogist, millest nähtub, et vahetati navigatsiooni sensoreid (ATA 34 navigation) (dtl 126). Seda enam, mil kostja enda esitatud tõendist nähtub, et 07.07.2023 kuupäevaks loeti ülevaatus tehtuks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et Kopenhaageni lennujaamas ei olnud sellel hetkel sertifitseeritud hooldustehnikut saadaval. Samas on keegi lennukile 08.07.2023 hooldust teinud (sh vahetanud sensoreid). Seega leiab kohus, et olukorras, kus kostja ei tõendanud pärast 07.07.2023 ülevaatuse lõppemist erakorraliste asjaolude esinemist, mida ei suudetud vältida ka kõiki vajalikke meetmeid kasutusele võttes, tuleb pärast esimest ülevaatust toimunud hilinemise ulatust käsitleda mitte erakorralisena määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes.
21.Kostja leiab, et on pakkunud vastavalt võimalustele võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Kostja pakkus reisijatele asenduslennuks 07.07.2023 Kopenhaagen – Riia (BT140) ja 08.07.2023 Riia – Tallinn (BT311). Kostja märkis, et ümber ei tulnud broneerida üksnes hagiavalduses nimetatud reisijate lennud, vaid kokku 147 reisija lennud ning reisijate ümberbroneerimiseks kasutati 8 erinevat marsruuti erinevatel aegadel (dtl 1480-1494). Samas on hageja esitanud menetluses tõendid asenduslendude kohta, millega oleks olnud võimalik jõuda sihtkohta varem (vt dtl 156-197, 139-144, 1512-1521). Nimetatud tõenditest nähtuvad alljärgnevad võimalikud asenduslennud: 1) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (17:53) – Helsingi (20:10) ja 06.07 lend Helsingi (21:44) – Tallinn (22:04) / 07.07 lend Helsingi (00:07) – Tallinn (00:27) / 07.07 lend Helsingi (07:38 – Tallinn (08:00) / 07.07 lend Helsingi (12:39) – Tallinn (13:00); 2) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (19:42) – Stockholm (20:44) ja 06.07 lend Stockholm (22:56) – Tallinn (00:39) / 06.07 lend Stockholm (21:54) – Tallinn (23:37); 3) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (18:45) – Frankfurt (19:48) ja 06.07 lend Frankfurt (21:35) – Tallinn (00:34); 4) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (19:03) – London (19:37 BST) ja 06.07 lend London (20:16 BST) – Tallinn (00:45); 5) 07.07.2023 lend Kopenhaagen (07:31) – Varssavi (08:34) ja 07.07 lend Varssavi (11:23) – Tallinn (13:36); 6) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (18:29) – Viin (19:47) või Kopenhaagen (21:03) – Viin (22:21) ja 07.06 lend Viin (07:16) – Tallinn (10:03); 12
7) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (19:53) – München (21:06) või Kopenhaagen (21:46) – München (23:03) ja 07.07 lend München (09:09) – Tallinn (12:06); 8) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (19:15 UTC) – Riia (20:16 UTC) ja 06.07 planeeritud lend Riia (21:29 UTC) – Tallinn (22:08 UTC) või 07.07 planeeritud lend Riia (02:39 UTC) – Tallinn (03:13 UTC); 9) 06.07.2023 lend Kopenhaagen (18:04 UTC) – Berliin (18:43 UTC) ja 07.07 planeeritud lend Berliin (15:10) – Tallinn (16:08). Eeltoodust on näha, et välistatud ei olnud lendude toimumine ka samal päeval (06.07.2023). Samuti jõudsid reisijad ise planeeritud lennu ja autoga varem sihtkohta (07.07.2023), kui kostja pakutud asenduslennuga oleks jõutud (08.07.2023). Kohus nõustub hagejaga, et asjakohane ei ole kostja vastuväide, et VIE-TLL lennule ei olnud võimalik ümberbroneerimist teha, kuna kostjal puudub Interline-leping Ryanairiga. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud „Interline-lepingud“ sisu ja olemust. Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et pakkuda tuleb üksnes lennuettevõtjate lende, kellega kostjal on Interline-lepingud.
22.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud seda, et ta oleks võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Kohus lähtub Euroopa Kohtu praktikast, kus on selgitatud, et hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule (vt Euroopa Kohtu 11.06.2020 otsus kohtuasjas C-74/19, p-d 59-60).
23.Praegusel juhul pakkus kostja reisijatele enda asenduslendu, millega oleks jõutud Tallinna 08.07.2023. Reisijad ostsid uued lennupiletid 06.07.2023 toimuvale lennule lähtepunktiga Taani (Kopenhaagen) sihtpunktiga Läti (Riia) ning saabusid rendiautoga sihtkohta (Tallinn) 07.07.2023. Kostja esitatud 06.07.2023 lennu tühistamise (lennukava muudatuse) teavitusest (dtl 42-45) nähtub, et kostja on edastanud reisijatele uue lennuinfo: BT140, 07.07.2023, 20:00-22:25, Kopenhaagen (Kastrup) – Riia BT311, 08.07.2023, 07:35-08:25, Riia – Tallinn (Lennart Meri). Lisaks on teavituse all märgitud, et küsimuste korral helistage või võtke ühendust airBalticu esindajaga lennujaamas.
24.Kohus leiab, et praeguse asja asjaoludel ei ole kostja selliselt võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et leevendada 06.07.2023 planeeritud lennu tühistamisest tulenevaid tagajärgi, nii nagu Euroopa Kohtu praktika seda eeldab. Kohus võtab muu hulgas arvesse Euroopa Kohtu praktikat määruse nr 261/2004 art 8 tõlgendamise kohta. Kohtuasjas C-354/18 tõlgendas Euroopa Kohus määruse nr 261/2004 art-t 8 koosmõjus art 4 lg-ga 3, mis näeb ette reisija õiguse pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele olukorras, kus lennuettevõtja jätab reisija viimase tahte vastaselt lennult maha. Euroopa Kohus selgitas, et kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellega pannakse tegutsevale lennuettevõtjale kohustus täielikult informeerida reisijaid kõigist võimalustest, mis on art 8 lg-s 1 ette nähtud, 13
kuna asjaomastel reisijatel ei ole mingit kohustust vastava teabe otsimises aktiivselt osaleda (p 56). Samuti märkis Euroopa Kohus, et määruse nr 261/2004 art 8 lg 1 punkti b (st kui reisija on valinud esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta) tuleb tõlgendada nii, lennuettevõtja peab tõendama, et teekonda muudeti esimesel võimalusel (p-d 61, 62). Euroopa Kohus selgitas, et „kui tegutsev lennuettevõtja teeb konkreetse pakkumise, peab ta võtma arvesse ja kombineerima erinevaid asjakohaseid tegureid, mis niisuguse pakkumise määravad, eelkõige lõppsihtkohta saabumise aeg pärast kavandatavat teekonna muutmist, tingimused, mille esinemisel võib kavandatav teekonna muutmine toimuda, ning see, kas tal on võimalik kõnesolev teekonna muutmine ise ellu viia või vajab ta teise lennuettevõtja abi, lähtudes asjakohasel juhul viimase võimalustest“ (p 60). Kõnealusele lahendile viitas Euroopa Kohus ka kohtuasjas C-516/23, kus hindas määruse nr 261/2004 art 8 lg 1 punktist c (st olukord, kus reisija valib võrreldavatel tingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta reisijatele sobival hilisemal kuupäeval) tulenevaid kohustusi koosmõjus art 5 lg-tega 1 ja 3 (vt Euroopa Kohtu 16.01.2025 otsus kohtuasjas C516/23). Euroopa Kohus viitas, et määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 punkti a kohaselt peab tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma reisijatele abi vastavalt selle määruse art-le 8. Sellest sättest järeldub Euroopa Kohtu sõnul, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama (vt Euroopa Kohtu 16.01.2025 otsus kohtuasjas C-516/23 p-d 45–46, viitega Euroopa Kohtu 29.07.2019 otsusele kohtuasjas C-354/18, p-d 54–56).
25.Eeltoodust tulenevalt peab lennuettevõtja määruse nr 261/2004 art 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse (õigus piletihinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) täitmiseks andma kohe reisijale kogu vajaliku teabe, et reisija saaks valida talle määrusega antud erinevate valikuvariantide vahel. Seejuures on Euroopa Kohus rõhutanud, et reisija ise ei pea asjaomast teavet valikuvariantide kohta otsima. Kohtu hinnangul ei ole määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub reisijale vaid ühe konkreetse valiku, milleks on tema enda lend, mis toimub üks päev planeeritust hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema arusaadav, et selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Samuti ei vasta vaid sellise ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel. Kohtu arvates oleks kostja pidanud hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks pakkuma kohe ka teiste lennuettevõtjate otse- või vahemaandumisega lende.
26.Kostja väitel ei ole reisijad tõendanud, et nad teavitasid kostjat asjaolust, et neile pakutud asenduslend ei sobi. Kohus leiab, et hüvitamiskohustusest vabanemiseks oleks pidanud muid lende pakkuma kostja. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et reisijate abistamisel eeldatakse just lennuettevõtjalt aktiivset tegutsemist. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud või ta ei leidnud ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis oleks võimaldanud reisijatel jõuda Tallinna varem kui kostja pakutud asenduslend. Samuti ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt nõudnud ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmed tarvitusele määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda sama 14
määruse artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Vastavalt määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 punktile a saavad reisijad hüvitist 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja põhinõue summas 500 eurot (2 reisijat x 250 eurot) põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
28.Määruse nr 261/2004 art 8 lg 1 punkti a kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, siis pakutakse reisijatele võimalust valida erinevate valikuvõimaluste vahel, sh reisijal on õigus saada tagasi kogu pileti ostuhinna maksumus seitsme päeva jooksul. Kostja tühistas lennu 06.07.2023. Hageja esitas kostjale nõude 14.08.2023, mis juhul pidi kostja vastavalt määrusele tagastama 50% broneeringus märgitud summast (235,96 eurot) seitsme päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.08.2023. Arvestades, et reisijad loovutasid nõuded hagejale ning hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest, ei ole kostja senini täitnud määruses sätestatud kohustust hagejale. Eeltoodule tuginedes on hagejal õigus nõuda tühistatud lennu piletraha hüvitamist summas 235,96 eurot.
29.Vastavalt määruse nr 261/2004 art 9 lg 1 punktide a-c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt sööki, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Hoolitsus peab vastama hilinemise kestusele ja kellaajale, et vähendada reisijale tekitatud ebamugavusi nii palju kui võimalik. Lisaks tuleks reisijatele pakkuda teenuseid tasuta selgel ja kättesaadaval viisil. See tähendab, et asjade korraldamist (nt majutuse leidmine või toidu ostmine ja selle eest maksmine) ei tohiks jätta reisijate ülesandeks. Selle asemel on lendu teostav lennuettevõtja kohustatud aktiivselt pakkuma hoolitsust. Kui lennuettevõtja ei paku hoolitsust on reisijal õigus maksta ise eine, karastusjookide, hotellimajutuse, lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi eest ning nõuda lennuettevõtjalt hüvitist, tingimusel, et need kulud olid vajalikud, mõistlikud ja asjakohased (vt Euroopa Kohtu 31.01.2023 otsus kohtuasjas C-12/11, p 66). Lennuettevõtja ei täitnud määruse art 9 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu pidid reisijad ise tasuma toitlustusega seotud kulud (friikartulid, risotto, kana ja parmesan). Kuludokument on esitatud summas 1190,00 DKK, mis võrdub 159,60 euroga (vt dtl 54-55). Hageja selgitab, et hagiavalduses ei nõuta 535 DKK kulude hüvitamist, vaid üksnes 655 DKK (88 EUR) hüvitamist. Hageja on esitanud ka täiendava kuludokumendi kulude kandmise osas (vt dtl 198). Tekkinud kahju summa on 88 eurot. Eeltoodu on käsitletav varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
30.Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15
31.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2 alates 22.08.2023 summalt 235,96 eurot (s.o 50% broneeringus märgitud summast) ja alates 17.07.2023 summalt 588 eurot (kahjuhüvitis ja tekkinud kahju) kuni kohtuotsuse tegemise päevani (27.06.2025) kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 17.08.2023-31.12.2023 aastas 4%, 01.01.2024-30.06.2024 aastas 4,50%, 01.07.202431.12.2024 aastas 4,25% ja 01.01.2025-praeguseni aastas 3,15%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2023 teisel poolaastal 12% (4 + 8), 2024 esimesel poolaastal 12,50% (4,50 + 8), 2024 teisel poolaastal 12,25% (4,25 + 8) ja 2025 esimesel poolaastal 11,15% (3,15 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2024, kus on 366 päeva) ning lähtudes 235,96 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 22.08.2023-27.06.2025 (s.o 676 päeva) eest 52,27 eurot ja lähtudes 588 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 17.08.2023-27.06.2025 (s.o 681 päeva) eest 131,22 eurot (vt arvutuskäike https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).
32.Kokku on viivis seadusjärgses määras käesoleva otsuse tegemise (27.06.2025) seisuga seega kokku 183,49 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 28.06.2025 viivise protsendina põhinõudelt (823,96 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 80 eurot (2 reisijat x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.08.2023 ja 17.08.2023 VÕS § 113 lg 2 alusel. Kohus on eelnevalt otsustanud kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 27.06.2025 viivise 183,49 eurot ja alates 28.06.2025 viivise protsendina põhinõudelt (823,96 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid 80 eurot (2 reisijat x 40 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot.
34.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 823,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 80 eurot, seisuga 27.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 183,49 eurot ja viivise põhinõudelt (823,96 eurolt) alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
16
36.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
37.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
38.Hageja taotlusel tunnistab kohus käesoleva otsuse TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.