2-19-18730/5 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-18730 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 2019. a mais ostis M V (hageja) välisriigist sõiduki Dodge Challenger. Sõiduki impordiformaalsused tollis vormistas OÜ RNR (kostja), kes esitas 22.05.2019 hagejale arve summas 3584,10 eurot. Arve sisaldas käibemaksu summas 593,35 eurot. Kostja esitatud arvel oli märgitud kaks kulurida: sõiduki tollimaksud summas 2751,75 eurot ning kostja teenused (konteineri transport, sadamamaksud, konteineri tühjendamine) summas 235 eurot. Arvel märgitud tollimaksu puhul on sisuliselt tegemist impordimaksudega käibemaksuseaduse tähenduses, mis hõlmab nii tolli- kui ka käibemaksu. Hageja kirjavahetusest Maksu- ja Tolliametiga selgus, et tollideklaratsiooni kohaselt tasuti tollimaksu 859,92 eurot (10% sõiduki maksumusest) ning käibemaksu 1891,83 eurot (20% sõiduki maksumusest) – kokku 2751,75 eurot, nagu arvel ka märgitud. Seega oli selle toiminguga riigile käibemaks juba tasutud, kuid kostja esitatud arve hõlmas 20% käibemaksu täiendavat tasumist ka selle toimingu eest. Kostjal oli õigus lisada arvele 20% käibemaksu enda teenuste (konteineri transport jne) eest, kuid mitte teise isiku eest tasutud impordimaksude eest summas 2751,75 eurot, mis on käsitatavad mittekäibena. Seega oli kostjal õigus lisada käibemaksuna arvele 597,35 euro asemel 47 eurot. Ülejäänud summat (2751,75*0,2 = 550,35 eurot) puudus tal õigus hagejalt nõuda. Pärast arve tasumist juhtis hageja sellele asjaolule kostja tähelepanu ning küsis, kas see on õiguspärane, kuid kostja keeldus arvet korrigeerimast ning ülemääraselt saadud summat hagejale tagastamast. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 210 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud