Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata R.K.i (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks), millest xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 18.12.2019 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusele lisatud varade ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 10 879,71 eurot. Võlgnikul varad puuduvad. Maksejõuetuse selgituse kohaselt tekkisid kohustused mõtlematu käitumise tõttu saadud väärteotrahvidest. Kuna võlgnikul sissetulek puudus, siis ei olnud võimalik trahve ja kohtutäiturite tasusid maksta. Võlgnevusi tekkis ka arvete tasumisel. Võlgnik võttis laenu jooksvate kulude tasumiseks, kuid vahendid puudusid laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seoses kriminaalasjadega mõisteti võlgnikult välja tekitatud kahjunõuded ja menetluskulud. Võlgnikul on tööle saamine raskendatud. 2006 toimunud liiklusõnnetuse käigus saadud

2-19-20356 hulgiluumurdude tõttu on võlgnik 60% töövõimetu. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus, mille igakuine suurus on ligikaudu 230 eurot kuus. Võlgnik on võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele. Täitemenetluste käigus on võlgnik võlgu osaliselt vähendanud vanglast vabanemise toetuse arvelt, samuti on arestitud 50% töövõimetoetusest. 27.12.2019 määrusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutise halduri. 08.01.2020 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 12 769,18 eurot. Nõuete kogusummast moodustavad 2797,72 eurot ehk 21,91% nõuete kogusummast kohtutäiturite tasud ja 3496,63 eurot ehk 27,38% kriminaalasjades väljamõistetud tsiviilnõuded. Võlgnikul on kaks alaealist last. Ühe lapse osas on hooldusõigus täielikult üle antud lapse emale. Võlgnik on korduvalt kriminaal- ja väärteo korras karistatud. Tema suhtes on pooleli kohtuasi väärteomenetluses nr 4-19-6138 LS § 201 lg 2 alusel. Võlgnikul on põhiharidus, eriala omandanud ei ole. On töötanud aastaid Soomes lammutustöödel. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduauto Mitsubishi Sigma, mille tegelik asukoht ei ole teada, kuna müüdud aastaid tagasi varuosadeks. Maanteeameti andmetel on võlgnik määratud nelja sõiduki kasutajaks. Võlgnik on liitunud kogumispensioni II sambaga ja talle kuulub 1611.673 SEB Konservatiivse Pensionifondi osakut. Ajutise halduri aruande koostamise ajal pole teada, et võlgnikul oleks vara ja sissetulekut, mille arvel tekkinud võlgnevusi täita. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Püsiv maksejõuetus tekkis juba 2013. aastal. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku poolt toime pandud kuri- ja väärteod, millega on kaasnenud trahvide, menetluskulude ja kohtutäiturite tasude nõuded, samuti kriminaalasjades väljamõistetud tsiviilnõuded. Suurem osa nõudeid tuleneb 23.05.2013 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-13241. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise aluseid. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. PankrS § 170 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. 09.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega ja ajutise halduri tasu taotlusega. Ajutine haldur toetas võlausaldaja avaldust. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada R.K.i pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 12 769,18 eurot. Võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik sissetulek puudub. Võlgnik on võetud arvele Töötukassas ja ta tegeleb aktiivselt töö otsimisega.

2-19-20356 Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada R.K.i pankrot. KIS-i andmetel ei ole R.K.i suhtes tehtud selliseid kohtulahendeid ja kohtule ei ole teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise tulevikus. Kohus selgitab, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele ning kohustada võlgniku ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxx-eurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot (sh halduri netotasu xxxxxxxxxxx eurot ja käibemaks xxxxxxxxxxx eurot). Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 09.01.2020 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust xxxxxxxxxxx eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse) ja mis on kooskõlas PankrS § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud xxxxxxxxxxx töötunni eest, xxxxxxxxxxx eurot/tund, mis jääb alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

2-19-20356

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.