Ahto Luige (Luik) ja Anu Luige (Luik) avaldus Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 26. jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja number
2-19-3524
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: Ahto Luik, isikukood XXX, elukoht XXX Anu Luik; isikukood XXX; elukoht XXX Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik; e-post [email protected] Puudutatud isik: Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu, registrikood 80426641, asukoht Marja tn 16, Tartu linn, Tartu linn, 51007, Tartu maakond Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: Liina Oja ja Aavo Sibul e-post XXX e-post XXX
Ärakuulamise toimumise aeg ja koht
12. detsember 2019, Tartu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Ahto Luige ja Anu Luige avaldus Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu
26.jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2.Lugeda tuvastatuks, et Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 26. jaanuari 2019. a kirjalikul üldkoosolekul hääletamisele pandud ettepanek „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“ ning et Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 16. veebruari 2019. a ühistu kirjaliku koosoleku protokollis nimetatud otsus „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“ ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsused.
4.Jätta menetluskulud Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu kanda.
5.Mõista Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistult Ahto Luige ja Anu Luige kasuks välja menetluskulud 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti.
6.Mõista Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistult Ahto Luige ja Anu Luige kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Avalduse kohaselt kuulub Ahto Luigele ja XXX Anu Luigele (edaspidi avaldajad) XXX korteriomand asukohaga XXX. 20.– 26. jaanuarini 2019. a toimus Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) kirjalik üldkoosolek.
6.märtsil 2019. a kohtule esitatud avalduses taotlevad avaldajad korteriühistu 26. jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisest või kehtetuks tunnistamist. Avaldajad leiavad, et vastu võetud otsus on vastuolus hääletatud eelnõuga. 20.- 26. jaanuari 2019. a kirjalikule üldkoosolekule esitati otsustamiseks järgmine ettepanek: „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“. See tähendab, et hääletusele pandi olemasoleva remondifondi makse 0,2 eurot ruutmeetrilt suurendamine. Vastu võeti aga teistsugune otsus: „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“. Vastuvõetud otsusega alustati seega teise paralleelse remondifondi kogumist. Avaldajate hinnangul on rikutud ka hääletusprotokolli vorminõudeid. Hääletusprotokollile ei ole kantud ei protokollija nime ega hääletamistulemusi, sh poolt hääletanud korteriomanike nimesid. Arusaadav ei ole, kes on hääletusprotokolli koostanud ja avaldajale saatnud. Avaldajatele ei ole teada ning puudutatud isik ei ole esitanud mistahes andmeid ega tõendeid selle kohta, kelle kasutuses oli vaidlusalusel ajal e-posti aadress [email protected] ning kas kõiki korteriomanikke oli koosolekust teavitanud ning kuidas ja millal seda tehti.
2.Otsuse eesmärk on õigusvastane. Keldri kahjustused on põhjustatud Nele Nuti ja tema poegade tegevusest, kes on sulgenud keldri tuulutusavad. Kõik vahetatavad põrandad asuvad täies ulatuses N. Nuti ja tema poegade korterites, mistõttu oleks remondist kasusaaja N. Nutt ja tema pojad. Tegemist on olukorraga, kus N. Nutt ja tema pojad on kahjustanud enda kortereid teadlikult eesmärgiga teha nendes halvas seisundis korterites remont olulises osas teiste korteriomanike kulul. Tegemist on heade kommete vastase käitumisega. Vastuvõetud otsus ja korteriühistu tegevus keldri renoveerimisel on ebaselge. Juhatus ei ole koostanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 1 nõuetele vastavat majanduskava ning üldkoosolek ei ole seda KrtS § 41 lg 3 sätetatud korras ka kehtestanud. Sellest hoolimata on üldsõnalise keldriremondi teostamiseks loodud senisega võrreldes kümme korda suurem remondifond. Sihtotstarbelise remondifondi kogumise eesmärgiks saab olla vaid mingi remondi maksumuse kogumine selle remondi finantseerimise eesmärgil. Antud juhul ei ole remondi maksumuse ja detailide kohta korteriomanikele infot esitatud.
3.Otsus ei arvesta ka asjaoluga, et avaldajad on oma panuse keldri renoveerimisel juba andnud, remontides enda korteri all asuva keldripinna ning vahetades põrandad, mis moodustas 1⁄4 keldri remondiga kaasnevatest kuludest. Avaldajad on seisukohal, et nimtatud asjaolu peaks
keldri renoveerimise kulude kandmise otsustamisel võtma arvesse. Kelder on üks tervik ning avaldajad on juba oluliselt panustanud selle remonti. Seetõttu ei ole õiglane nõuda, et avaldajad osaleksid teistega võrdselt keldri remondi fondi maksete tegemisel.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
4.Puudutatud isik taotleb kirjalikus vastuses avaldusele (tl.44-51) lõpetada avalduse menetlus või jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik on sesiukohal, et avaldaja Ahto Luik ei ole nõudnud oma eriarvamuse kandmist hääletusprotokolli, seega puudub tal õigus nõuda Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Ahto Luige näol on tegemist patoloogilise kaebajaga, kes on oma tegevusega halvanud korteriühistu tegevuse. Puudutatud isik palub astuda samme, tõkestamaks Ahto Luige poolt menetlusõiguste, sh avalduse esitamise õiguse, pahauskne kasutamine. Korteriühistu poolt hääletusele pandud ettepanek ja vastu võetud otsus on samasisulised ja üheselt arusaadavad. Otsus on kooskõlas korteriühistu põhikirja ja seadusega. Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Põhikirja järgi kuulunuks erakorraliste sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vahendamine juhatuse pädevusse ning liikmete üldist hääletust ei oleks olnud vaja läbi viia. Seadus lubab keldri remonttööde teostamise üle otsustada juhatusel ilma ühistu liikmeid kaasamata, kuna tegemist on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingutega. Keldri remondi fondi moodustamise, selle suuruse määramise ja kogumise algusaja fikseerimise üle hääletasid 8st ühistu liikmest 7. Otsus võeti vastu häälteenamusega 1989 poolt ning 405 vastu.
5.Marja tn 16 maja kelder on väga halvas korras ning keldri remont koos vahelae asendamisega on kiire ja hädavajalik töö. Kelder on korteriomanike kaasomandis, seega ei ole keldri remonditööd korteriühistu liikmete isiklik mure, vaid tööde teostamine ning nende eest tasumine otsustatakse ühiselt. Asjaolu, et otsusest ei nähtu tulevikus tekkida võivate kulude suurus, ei tähenda, et otsus oleks ebaseaduslik. Tööde teostamiseks ehituslepingu sõlmimisel pannakse ka see hääletusele. Korteriühistul ei ole keldri remonditööde jaoks remondifondi määramisel võimalik arvesse võtta avaldaja poolt varasemalt kantud kulutusi, kuna Ahto Luik ei ole oma tegevust ühistuga kooskõlastanud ning on tekitanud ebakohaste remondivõtete kasutamisega ühistule ja ühistu teistele liikmetele kahju. Asjaolu, et kaasomandi eseme seisukorda võidaks olla süüliselt halvendatud, ei võimalda Ahto Luigel vabaneda kaasomandi eseme korrashoiu kohustusest ning korteriühistu ei nõustu vähendama avaldajate osa keldri remonditööde eest tasumises. Väide, et keldri remondi eesmärk on parandada ühistu vahendite arvel osade ühistuliikmete korterite olukorda, on kohatu.
KOHTU SEISUKOHT
6.Käesolevas asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et Ahto Luigele ja XXX Anu Luigele (avaldajad) kuulub XXX korteriomand asukohaga XXX (tl.38) ning nad on seega Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu liikmed ja isikud, kellel on õigustatud huvi korteriühistu 26. jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Ahto Luik on osalenud korteriühistu 26. jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel, hääletades otsuse vastu. Ta on vastuhääle andmisel märkinud, et kui otsus vastu võetakse, vaidlustab ta selle kohtus (tl 32). Ahto Luige poolt 23. jaanuaril 2019. a antud vastuhääl on korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 2 ja 5 järgi üldkoosoleku hääletusprotokolli lahutamatu
lisa. Üldkoosoleku hääletusprotokollis on Ahto Luige vastuväide, sh kavatsus otsus kohtus vaidlustada seega kajastatud. Anu Luik ei ole üldkoosoleku otsusele eraldi vastuväidet, mida saaks käsitleda hääletusprotokolli osana, edastanud. Ahto ja Anu Luik on XXX ning korter on avaldusest ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt XXX. Seetõttu saavad nad perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 järgi korteriga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt. Kohus leiab, et olukorras, kus üks abikaasadest on otsuse tegemisel osalenud ja esitanud sellel vastuväite, sh avaldanud soovi otsuse kohtus vaidlustada, võivad otsuse kehtetuks tunnistamist PKS § 29 lg 1, KrtS § 29 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 4 alusel taotleda mõlemad abikaasad.
7.Kohus on menetlusosalised ära kuulanud 12. detsembril 2019. a toimunud kohtuistungil. Korteriühistute registrisse kantud juhatuse liikmed Liina Oja ja Aavo Sibul on istungil avaldanud, et nad on korteriühistu juhatuse liikme kohalt tagasi astunud ning uut juhatust ei ole valitud. Avaldajate hinnangul ei saa L.Oja ja A. Sibul enam korteriühistut esindada. Seonduvalt korteriühistu esindamisega selgitas kohus välja, et A.Sibul on kantud korteriühistu juhatuse liikmena korteriühistute registrisse kantud alates 8. jaanuarist 2018 ja L.Oja alates 22. augustist 2019. Korteriühistu poolt esitatud vastuse on allkirjastanud Nele Nutt, kes oli vastuse esitamise ajal korteriühistute registri järgi korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistu juhatuse liige võib KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 31 järgi juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmete määramine on KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 2 järgi korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, seega saab juhatuse liige juhatusest tagasi astuda, teatades sellest korteriühistu üldkoosolekule, ehk koosolekul osalevatele korteriühistu liikmetele. Kohus on seisukohal, et üldkoosolekule juhatusest tagasiastumise tahteavalduse tegemist saab pidada võrdväärseks kõigile korteriühistu liikmetele juhatusest tagasiastumise avalduse tegemisega, kuivõrd sel juhul on tahteavaldus tehtud samadele isikutele, kellele see oleks tehtud üldkoosolekul tahteavalduse tegemise korral. Juhatuse liige võib seega juhatusest tagasi astuda vastavasisulise tahteavalduse tegemisega kas korteriühistu üldkoosolekule või kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriühistu 2. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokolli kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras juhatuse valimine. Samas ei olnud korteriühistu 2. oktoobri 2019. a üldkoosolek otsustusvõimeline (tl 103), mistõttu ei saa lugeda, et L. Oja ja A. Sibul on oma tagasiastumisest üldkoosolekule teatanud. L.Oja ja A.Sibul on saatnud vastavalt 1. oktoobril 2019. a ja
21.septembril 2019. a korteriühistu liikmete e-posti aadressidele juhatusest tagasiastumise avalduse (tl 104 jj). Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt TsÜS § 69 lg 1 kohaselt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on osundatud paragrahvi lg 2 järgi kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-posti teel edastatud tahteavaldus tuleb lugeda kätte toimetatuks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja või tema poolt valitud teenusepakkuja serverisse ja tahteavalduse saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuivõrd tahteavalduse edastamise viisi valib tahteavalduse tegija, peab ta suutma ka tõendada, et tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja või tema poolt valitud teenusepakkuja serverisse ja et tahteavalduse saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Saatja ei saa e-kirja saajani jõudmist tõendada ainuüksi saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla nt kolmandast
isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt Riigikohtu 21. detsembri 2007. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna L.Oja ja A.Sibul valisid oma tagasiastumisest teavitamise viisiks üldkoosoleku kokkukutsumise asemel kõigile korteriühistu liikmetele ekirja saatmise, siis tuli neil tõendada, et nende juhatusest tagasiastumise avaldused on jõudnud kõigi korteriühistu liikmete poolt valitud teenusepakkuja serverisse ning kõigil korteriühistu liikmetel on olnud mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. L. Oja ja A. Sibul on esitanud tõendina üksnes väljavõtte nende poolt saadetud e-kirjadest, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks nende juhatusest tagasiastumise tahteavalduste kättesaamist korteriühistu liikmete poolt.
8.Kohus leiab, et olukorras, kus isikud on kantud korteriühistute registrikaardile korteriühistu juhatuse liikmetena ning juhatuse liikmed ei ole tõendanud, et nad on juhatusest tagasi astunud, võib kohus TsMS § 221 lg 1, TsÜS § 34 lg 1, KrtS § 63 lg 1 ja MTÜS § 80 lg 2 järgi käsitleda korteriühistute registrikaardile kantud juhatuse liikmeid korteriühistu juhatuse liikmetena ja seaduslike esindajatena. Kohus märgib täiendavalt, et kinnisasjal Tartu linn, Marja tn 16 asub kümme korteriomandit (tl 38), mistõttu KrtS § 24 lg 3 kohaselt ei pea olema korteriühistul juhatust. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut KrtS § 25 lg 4 järgi ühiselt. Seega L. Oja ja A. Sibul võiksid ühiselt koos teiste korteriühistu liikmetega korteriühistut esindada ka juhul, kui nad oleksid korteriühistu juhatusest kehtivalt tagasi astunud või kui nad seda ka hiljem teeksid. Vastavalt TsMS § 318 lg 2 ja 3 loetakse juriidilise isiku puhul menetlusdokumendid ühise esinduse puhul kätte toimetatuks, kui menetlusdokumendid on kätte toimetatud ühele seaduslikest esindajatest, seega kohtu poolt edastatud dokumendid saab lugeda korteriühistule kätte toimetatuks ka juhul, kui L. Oja ja A. Sibul oleksid juhatusest tagasi astunud ning asja sisuline läbivaatamine ei ole takistatud. Kohus on L.Oja ja A.Sibula seisukohad ära kuulanud ning need, samuti avaldaja Ahto Luige vande all antud seletus on kajastatud isikute ärakuulamise protokollis (tl.90-94).
9.Järgnevalt kontrollib kohus kas avaldajate poolt vaidlustatavat otsust saab pidada korteriühistu üldkoosoleku otsuseks, järgnevalt kas otsus on tühine ning alles seejärel, kas see on kehtetu. Korteriühistu 26. jaanuari 2019. a üldkoosoleku otsus on vastu võetud üldkoosolekut kokku kutsumata, milline võimalus on sätestatud KrtS § 21 lg 1. Korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata saab otsuse KrtS § 21 lg 2 järgi vastu võtta selliselt, et juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Korteriühistu üldkoosoleku otsus kui tehing on tulenevalt TsÜS § 67 lg 1 olemas, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline olukord võib mh olla siis, kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (vt nt Riigikohtu
6.novembri 2019. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 15).
10.Käesolevas asjas on korteriühistu juhatus saatnud 20. jaanuaril 2019. a korteriomanikele kirja, milles on märgitud, et järgmise tööna tuleb teha keldri remont ja järgmise sammuna tuleb moodustada keldri remondifond ning otsustada selle makse suurus. Hääletusele on pandud aga
ettepanek „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“. Hääletusele pandud ettepanekust ei nähtu, et hääletusele pannakse just keldri remondiks fondi loomine, mille makse suuruseha määratakse 2 eurot ruutmeetrilt. Ettepanekust tuleneb üksnes, et remondifondi suuruseks määratakse 2 eurot ruutmeetrilt (tl 87). Asjaolu, et ettepanekuga samas kirjas on räägitud keldri remondi vajadusest ja selleks remondifondi loomisest, ei muuda keldri remondi fondi loomist hääletusele pandud ettepaneku sisuks, kuivõrd seda pole hääletusele pandud ettepanekus selgelt kirjas. Korteriühistu juhatuse poolt 16. veebruaril 2019. a avaldajatele edastatud hääletusprotokolli kohaselt oli ettepanek, mille üle hääletati samuti „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“. Kuivõrd korteriühistu juhatuse poolt ühistu liikmetele saadetud otsuse eelnõu oli „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“, siis said ühistu liikmed avaldada tahet üksnes nimetatud eelnõu poolt või vastu. Hääletusprotokolli kohaselt on vastu võetud alljärgnev ostus: „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“ (tl 31). Otsus ei ole korteriomanikele saadetud hääletamisele pandud ettepanekuga samasisuline. Kuivõrd hääletusprotokolli kohaselt vastu võetud otsuse „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“ osas ei ole ühistu liikmetele eelnevalt eelnõud saadetud, ei ole ühistu liikmed selle osas oma tahet avaldanud ning seetõttu ei saa seda pidada korteriühistu üldkoosoleku otsuseks. Korteriühistu üldkoosoleku otsus saaks eeltoodust tulenevalt põhimõtteliselt olla üksnes „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“, kuna üksnes selle kohta oli ühistu liikmetel võimalik tahet avaldada.
11.Hääletusprotokolli kohaselt on otsuse poolt antud 1989 häält ja vastu 405 häält (tl 31). Hääletusprotokollist ei nähtu, kes on protokolli koostanud ja kes korteriomanikest on otsuse poolt hääletanud, mis on vastuolus KrtS § 21 lg 4 punktiga 2 ja 3, osundatud paragrahvi lg 2 ja 5 nõudeid on rikutud sellega, et hääletusprotokollile ei ole lisatud ühistu liikmete poolt otsuse kohta esitatud seisukohti. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi 16. veebruari 2019. a hääletusprotokoll, et otsuse poolt on hääletanud otsuse vastuvõtuvõtmiseks piisav arv korteriomanikke. Korteriühistu ei ole kohtule esitanud ka tõendeid selle kohta, millised korteriomanikud on hääletanud otsuse poolt, kuigi kohus on neid küsinud. Kuna otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud ega otsuse vastuvõtmist kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud, ei ole antud juhul võimalik järeldada, et otsuse poolt on antud üle poole korteriomanike häältest ning lugeda otsus KrtS § 21 lg 1 järgi vastu võetuks. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et korteriühistu liikmed oleksid avaldanud tahet remondifondi suuruse määramiseks 2 eurot ruutmeetrilt ja selle kogumise alustamiseks alates veebruarist 2019“, ehk hääletanud sellesisulise otsuse poolt, mistõttu ei saa otsust „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“ pidada korteriühistu üldkoosoleku otsuseks.
12.Kuivõrd korteriühistu 26. jaanuari 2019. a kirjalikul üldkoosolekul hääletamisele pandud ettepanek „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“ ning korteriühistu 16. veebruari 2019. a ühistu kirjaliku koosoleku protokollis nimetatud otsus „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“ ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsused, ei saa kohus ka nende tühisust tuvastada ega neid kehtetuks tunnistada. Samas arvestades, et avaldajate taotletav eesmärk on teha kindlaks, et nimetatud otsustest ei tulene õiguslikke tagajärgi, on kohtul võimalik otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise
asemel tuvastada, et Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 26. jaanuari 2019. a kirjalikul üldkoosolekul hääletamisele pandud ettepanek „Määrata remondifondi suuruseks 2 eurot ruutmeetrilt ja alustada remondifondi kogumist alates veebruarist 2019“ ning et Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu 16. veebruari 2019. a ühistu kirjaliku koosoleku protokollis nimetatud otsus „Keldri remondi fondi suurus on 2 eurot ruutmeetri kohta. Remondifondi kogumist alustatakse veebruarist 2019“ ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Võttes aluseks avalduse rahuldamise alused ja ulatuse on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 2.lause alusel korteriühistu kanda. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad kandnud mentluskulusid tasutud riigilõivu näol summas 50 eurot ja esindajatasu näol 2139,20 eurot (koos käibemaksuga). Avaldajaid on esindanud Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik vandeadvokaat Tambet Laasik. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus menetlusosaliselt, kelle kanda kohtulahendi alusel on jäetud menetluskulud, teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o avalduse ja vastuste koostamine puudutatud isiku seisukohtadele, kohtuistungist osavõtt, selleks valmistumine. Seevastu ajakulu (telefoni)nõupidamistele kliendiga, ei ole menetluskuluks TsMS § 144 p 2 järgi. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna. Võttes arvesse asjas esitatud dokumentide mahtu ning asjaolu, et esindaja on hilisemates dokumentides osaliselt oma varasemaid seisukohti korranud, samuti, et tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, peab kohus õigusabi osutamise ajakulu klientide huvide kaitseks põhjendatud ja vajalikuks kokku kokku 7 tunni ja 8 minuti ulatuses, sealhulgas istungil osalemine tulenevalt protokollis kajastatust 1 tunni ja 38 minuti ulatuses. Avaldajate esindaja tunnitasu oli 140 ilma käibemaksuta. Nimetatud tunnitasu suurus ei ole kõrgem keskmisest samalaadse õigusteenuse eest osutatavast tunnitasust. Avaldajad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Avaldajate menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada seega käibemaksuga. Avaldajate menetluskulud on seega kokku 1248,40 {sh riigilõiv 50 eurot ja esindajatasu [(140 * 7 tundi 8 minutit) + käibemaks]} eurot. Kuna menetluskulud jäid korteriühistu kanda, siis tuleb korteriühistult mõista avaldajate kasuks välja menetluskulu 1248,40 eurot. Vastavalt avaldajate taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.