1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lõike 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS ja I.S.i vahel 13.07.2016 sõlmitud väikelaenu lepingust nr 16-064707-VL tulenev põhivõlgnevus 2 980,09 eurot, intress 193,16 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 042,46 eurot.
3.Välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,057534% päevas arvestatuna võla põhiosalt (2 980,09 eurot) alates 15.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades punktis 2 väljamõistetud viivist).
4.Välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS ja I.S.i vahel 26.04.2017 sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus 1 800 eurot,
1 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-114322
intress 75,43 eurot ja hagi täienduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 286,42 eurot.
5.Välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (1 800 eurot) alates 12.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Rahuldada osaliselt sissenõudmiskulu hüvitamise nõue, s.o summas 30 eurot ning välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõudmiskulu 30 eurot.
7.Menetluskulud jätta 99,53 % ulatuses kostja I.S.i kanda.
8.Määrata AS PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1034 eurot (millest 214,27 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv, 435,73 eurot hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv ja 384 eurot lepingulise esindaja kulud (sisaldab käibemaksu).
9.Välja mõista I.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1029,14 eurot.
10.Väljamõistetud menetluskuludelt on I.S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
12.Toimetada kostjale I.S. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 12 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, lg 3-5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-114322
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23.07.2019 kohtule hagiavalduse I.S.i (kostja) vastu. Hagiavaldus registreeriti kohtute infosüsteemis tsiviilasja numbriga 2-19-114325. 26.08.2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja nõuab kostjalt Swedbank AS ja I.S.i vahel 26.04.2017 sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenevat põhivõlgnevust 1 811,35 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot, intressi 75,43 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 232,25 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude 1 811,35 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivis määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kohaldatav ning arvestades viivist alates 24.07.2019; Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11.12.2019 täpsustas hageja, et nõuab krediitkaardi lepingust tulenevalt põhinõuet summas 1800 eurot, mitte 1811,35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist summas 286,42 eurot ning jooksvat viivist VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.12.2019.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.08.2019 kohtule veel ühe hagiavalduse I.S.i vastu. Hagiavaldus registreeriti kohtute infosüsteemis tsiviilasja numbriga 2-19-114322. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja AS PlusPlus Capital kostjalt I.S.ilt Swedbank AS ja I.S.i vahel 13.07.2016 sõlmitud väikelaenu lepingust Nr. 16-064707-VL tulenevalt põhivõlgnevuse 2 980,09 eurot, intressi 193,16 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1 042,46 eurot, sissenõudekulude 30 eurot ja viivist alates 15.08.2019 kuni põhinõude 2980,09 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,057534% päevas, hüvitamist. Lisaks palub hageja I.S.ilt välja mõista PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulud - riigilõiv summas 400,00 eurot ja õigusabikulu summas 420,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Pärnu Maakohus võttis 28.08.2019 tsiviilasjas nr 2-19-114322 ja tsiviilasjas nr 2-19-114325 hagiavaldused menetlusse ning liitis ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus 2-19-114322. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtumäärused kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 23.12.2019. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-114322
tegemist. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.1.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude VÕS § 113-2 lg 2 järgi summas 30 eurot, kuid seda mõlemas hagiavalduses. VÕS § 113-2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Mõlemale hagiavaldusele on lisatud tõendid kirjade saatmise kohta (lisa nr 5.1-5.2). Kirjad on identsed ning saadetud on ühe ja sama kirjaga mõlema (krediitkaardi-ja väikelaenu) lepingu osas korraga. Kohus seega peab põhjendatuks mõista see summa välja samuti vaid ühekordselt. Kohus rahuldab seega sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osaliselt, s.o summas 30 eurot.
5.2.Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu järgmistes nõuetes: väikelaenu lepingust nr 16064707-VL tuleneva põhivõlgnevuse 2 980,09 eurot, intressi 193,16 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1 042,46 eurot nõudes.
5.2.1.Viivise nõude arvestatuna võla põhiosalt (2 980,09 eurot) alates 15.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni 0,057534% päevas rahuldab kohus, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 1 042,46 eurot). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-16 selgitanud, et kohtul on õigus vähendada edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju (p 19). Käesolevas asjas ei ole hageja suuremat kahju hagis asjaoludega õiguslikult põhistanud ega tõendanud, mistõttu oleks õiguslikult põhjendamatu, sh hea usu vastane hagi täies mahus rahuldamine tagaseljaotsusega. Kohus ei saa lugeda piisaks õiguslikuks põhjenduseks hagis toodud asjaolusid, et hageja nõuab suuremat viivist seetõttu, et see tuleneb lepingust ja hinnakirjast. Sellise õigusliku põhjendamatuse tõttu vähendab kohus väljamõistetavat viivist kuni põhinõude suuruseni. Samuti kuivõrd viivise eesmärgiks ei ole võlausaldaja rikastumine, vaid võlgniku mõjutamine rahalist kohustust võimalikult kiiresti täitma, on põhjendatud mitte mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist välja rohkem kui põhinõude ulatus. Kohus võib vähendada nii sissenõutavaks muutnud kui ka edasiluatavalt nõutavat viivist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel, kui kohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivis on ebamõistlikult suur, võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09, p 10; nr 3-2-1-66-05, p 18).
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-114322
5.3.Kohus rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu 26.04.2017 sõlmitud krediitkaardi lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1800 eurot, intressi 75,43 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 286,42 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 euro ja viivis arvestatuna võla põhiosalt (1800 eurot) alates 12.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, nõudes.
6.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
6.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 400 eurot (nõudelt I) ja 250 eurot (nõudelt II).
6.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
6.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud, kummaski asjas 420 eurot. Hagiavaldustele on lisatud lepingulise esindaja esinduskulu arved. Mõlema arve kohaselt kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 h ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 h tunnihindega 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole kokku 840 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avaldused ja hagiavaldused. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks, hagi koostamiseks ja esitamiseks ning kohtule esitamiseks ei kulu töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui kaks tundi, seda siis mõlema hagi puhul.
6.6.Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-114322
Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 384 eurot (4 h x 80 € + 20% käibemaks).
6.7.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv kokku summas 650 eurot ja õigusabikulu summas 384 eurot, kokku 1034 eurot.
6.8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest. Kokku 6437,56 euro suurusest nõudest rahuldas kohus kokku 6407,56 eurot (s.o põhinõue summas 2980,09 eurot, intress 193,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1042,46 eurot, põhinõue 1800 eurot, intress 75,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 286,42 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot) – sellest tulenevalt jääb 99,53% ulatuses kostja ja 0,47 % ulatuses hageja kanda. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 4,86 eurot hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud – summas 1029,14 eurot kostja kanda.
6.9.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
6.10.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.