Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2019.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-17556
Tsiviilasi
R T pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2019
Avaldaja: R T (isikukood xxx, reg järgne elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (e-post: [email protected])
08.11.2019 esitas R T Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud. 15.11.2019 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Ajutine haldur esitas 06.12.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 39 604,65 eurot. Võlgnikul on Swedbank pensionifond K60, mis on kohustuslik pensionifond ja mida ei saa käesoleval ajal pankrotivara hulka arvata. Võlgnik omab sissetulekut 1 000 – 1 700 eurot kuus. Ajutise halduri väitel puudub võlgnikul hetkel vara, mida pankrotivarasse saaks arvata. Vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. 09.12.2019 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, juhul
kui tasutakse deposiit 1 300 eurot. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. Võlgnikul ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei olnud. T T on tasunud deposiidi 1 300 eurot.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. R T esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 39 604,65 eurot. Võlgnikul on Swedbank pensionifond K60, mis on kohustuslik pensionifond ja mida ei saa käesoleval ajal pankrotivara hulka arvata. Võlgnik omab sissetulekut 1 000 – 1 700 eurot kuus. Ajutise halduri väitel puudub võlgnikul hetkel vara, mida pankrotivarasse saaks arvata. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kohustused on küllaltki suured ning kuna võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Käesoleval juhul on T T on tasunud deposiidi 1 300 eurot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 27.12.2019 kell 13:00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Svetlana Pilden vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).
PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 450 eurot (1 h on 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on tasu suurus põhjendatud. Kohtu arvates on ajutise halduri kulutused 43,20 eurot põhjendatud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused tuleb hüvitada deposiidi arvelt, kuivõrd pankrotivara käesoleval ajal puudub. Kohus leiab, et tuleb jätte rahuldamata ajutise halduri taotlus ajutise halduri tasu ja kulutuste summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks riigi vahenditest väljamõistmiseks. Need kulud on võimalik kanda deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.