20. detsember 2019, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-5545
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XX (pankrotis), XX (pankrotis) pankrotihalduri, AD Capital OÜ ja Indefinite Assets OÜ (AV Partnerid OÜ õigusjärglane) vastu pandiõiguse tunnustamiseks XX pankrotimenetluses
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Merlin Paas Kostja I (vastustaja I): XX (pankrotis, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja II (vastustaja II): XX (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostjad III ja IV (vastustajad III ja IV): AD Capital OÜ (registrikood 11713022) ja Indefinite Assets OÜ (AV Partnerid OÜ õigusjärglane, registrikood 14137240), ühised lepingulised esindajad advokaadid Tanel Kalaus ja Eli Täpp
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25. novembril 2019, millel osalesid pankrotihaldur Ly Müürsoo ja eespool märgitud lepingulised esindajad
3.Tunnustada XX (pankrotis) pankrotimenetluses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid summas 400 000 eurot esimeses rahuldamisjärgus.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostjate kanda võrdsetes osades ja iga kostja kulud tema enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) esitas 10. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagi XX (pankrotis, kostja I), tema pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja II), AD Capital OÜ (kostja III) ja AV Partnerid OÜ (üldõigusjärglane Indefinite Assets OÜ, kostja IV) vastu. Hageja palus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks hageja pandiõigus summas 400 000 eurot või alternatiivselt tunnustada hageja pandiõigust summas 400 000 eurot kostja I pankrotimenetluses. Hageja esitas 30. novembril 2018 hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnustada kostja I pankrotimenetluses hageja pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid summas 400 000 eurot esimeses rahuldamisjärgus. Hageja peamised väited olid järgmised: -
-
-
kostja I pankrot kuulutati välja maakohtu 13. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 ja hageja esitas 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, milles palus tunnustada mh pandiõigust summas 400 000 eurot; pandiõiguse aluseks on 12. novembril 2015 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping (edaspidi: leping), mille alusel kanti kostja I ja YY (edaspidi: kostja I abikaasa) kinnistutele ühishüpoteek summas 400 000 eurot. Lepingu p-de 4.2 ja 4.2.1 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (hageja) nõuded aktsiaseltsi Uvic (edaspidi: Uvic) vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse. Uvici maksuvõla tasumise ajatamise otsus nr 13-1/4524 (edaspidi: ajatamisotsus) tehti 12. novembril 2015. Ühishüpoteek kanti kinnistusraamatusse 21. novembril 2015; nõuete kaitsmise koosolekul 12. märtsil 2018 esitasid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastuväited.
2.Kostja I hagile ei vastanud.
3.Kostjad II–IV vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
maksuvõla ajatamise otsusesse kaasatud maksunõudeid ei saa lugeda tagatuks ühishüpoteegiga, kuna otsus tehti enne ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse;
2 (8)
-
-
lepingut ei saa tõlgendada selliselt, et kostja I ja tema abikaasa soovisid oma isikliku varaga tagada Uvici mistahes maksuvõlga; kuna ajatamisotsus on tunnistatud kehtetuks, siis puuduvad nii kehtiv ajatamisotsus kui ka tagatud kohustus, sh sissenõutav maksuvõlg; hageja 30. novembri 2018 menetlusdokumenti tuleb käsitleda hagi muutmisena. Seega tuleb hageja nõue jätta läbi vaatamata, kuna see esitati pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, või on nõue aegunud; kostja II tugines lisaks sellele, et hageja pandiõigusele pole vastuväiteid esitatud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 29. mai 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.1.Maakohus tuvastas järgmist: -
-
-
maakohtu 13. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 kuulutati välja kostja I pankrot; hageja esitas 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, milles palus tunnustada maksuvõlga summas 414,45 eurot kostja I pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks palus hageja tunnustada pandiõiguse nõuet summas 400 000 eurot; hageja pandiõiguse aluseks on hageja, kostja I ja tema abikaasa vahel sõlmitud leping, millega seati ühishüpoteek kostjale I ja tema abikaasale kuuluvatele kinnistutele. Ühishüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded Uvici vastu, mis olid hõlmatud maksuvõla ajatamise otsusega; kostja I pankrotimenetluses 12. märtsil 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad kõnealusele nõudele täies ulatuses vastuväited.
4.2.Maakohus tugines PankrS § 106 lg-le 1 ja leidis, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12. märtsil 2018, hageja esitas hagiavalduse
10.aprillil 2018, st ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja sõnastas 30. novembri 2018 menetlusdokumendis nõude ümber, kuid selle sisu on sama nagu algses hagiavalduses. Hagi muutmine ei ole käsitletav uue haginõudega kohtusse pöördumisena.
4.3.Lepingu p-d 4.2 ja 4.2.1 näevad ette hüpoteegipidaja (hageja) nende nõuete tagamist Uvici vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse. Seega tuleneb lepingust üheselt, et ühishüpoteegiga olid kostja I ja tema abikaasa nõus tagama üksnes viie tööpäeva jooksul pärast hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist Uvici suhtes kinnitatud maksuvõla ajatamise otsused. Ühishüpoteek kanti kinnistusraamatusse 21. novembril 2015. Seega peaks maksuvõla ajatamise otsus ja selle võimalikud muudatused olema kinnitanud 21. - 26. november 2015. Ajatamisotsus tehtud varem. Seega ei ole põhjendatud tunnustada kostja I pankrotimenetluses hageja pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid samas summas. Lepingut ei saa tõlgendada erinevalt selle sõnastusest. Kui lepinguosalised oleks soovinud ajatamisotsuse tegemise ajavahemikuna määratleda 12. – 26. november 2015, saanuks nad kokkuleppe nii ka sõnastada. Hageja kui suure juristkonnaga riigiasutus pidi hüpoteeke seades aru saama poolte tegeliku tahte täpse sõnastamise olulisusest.
4.4.Kuna hagi jäi rahuldamata põhjusel, et ajatamisotsuses märgitud maksuvõlg ei ole tagatiskokkuleppega hõlmatud, siis polnud vaja käsitleda kostjate ülejäänud vastuväiteid. 3 (8)
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Lepingu p 4.2.1 sõnastust „hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul kinnitavasse maksuvõla ajatamise otsusse“ tuleb tõlgendada selliselt, et ühishüpoteek tagab neid Uvici maksukohustusi, mis on kaasatud vahemikus lepingu sõlmimisest (12. november 2015) kuni viis päev pärast hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse (26. november 2015) tehtud maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse. Vastava sõnastusega piirati aega, mille raames pidi hageja hiljemalt tegema ajatamisotsuse, et hüpoteek hakkaks tagama sellesse kaasatavaid nõudeid. Kostja I ja tema abikaasa ühine tahe seada kinnistutele ühishüpoteek Uvici maksuvõlgade tasumise ajatamiseks tuleneb lepingu sõlmimise asjaoludest, sh lepingueelsetest läbirääkimistest ning lepingu olemusest ja eesmärgist. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks pidanuks kostja I ja tema abikaasa tahe seada oma kinnistule hüpoteek Uvici maksuvõlgade tagamiseks olema sõltuvuses sellest, kas ajatamise otsus tehakse enne hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kõikides hilisemates maksuvõla tasumise ajatamise otsustes on kirjas, et Uvici maksuvõlgade tasumise tagamiseks on seatud ühishüpoteek kostja I ja tema abikaasa kinnistutele. Sellest lähtusid ka maksuvõla tasumise ajatamise taotlused. Kostjale I kui Uvici juhatuse liikmele olid teada kõik Uvici maksuvõla tasumisega seotud asjaolud. Need asjaolud olid teada ka kostja I abikaasale kui Uvici nõukogu liikmele. Kostja I ega tema abikaasa ei ole kordagi enne kostja I pankroti väljakuulutamist nõudnud ühishüpoteegi kustutamist ega esitanud vastuväiteid sellele, et nende kinnistuid koormav ühishüpoteek on alusetu. Ka kohtumenetluses ei ole kostja I esitanud ühtegi seisukohta.
6.Kostjad II–IV vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, kostja I kaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse hagi rahuldamise kohta. Hagi ja apellatsioonkaebus on kokkuvõttes edukad, aga menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad iga poole enda kanda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole nõuet sisuliselt muutunud ja nõue ei ole aegunud (järgnevas p 10). Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga lepingu tõlgendamise osas (p 11) ja kontrollib seetõttu kostjate ülejäänud vastuväiteid (p 12).
9.Enne kaebuse ja hagi sisulist lahendamist märgib ringkonnakohus, et hageja esitas koos hagiavalduse terviktekstiga 9. aprillil 2019 uuesti hagiavalduse lisad ja maakohus võttis need põhjendamatult tsiviilasja toimikusse. TsMS § 376 lg 5 ei nõua ega eelda, et koos hagiavalduse terviktekstiga esitatakse uuesti senised tõendid jm taotlused. TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt peaks kohus keelduma sama tõendi uuesti vastuvõtmisest. Ringkonnakohus jätab korduvalt esitatud tõendid (I kd tl 173 jj) tähelepanuta ja lähtub vaidluse lahendamisel algse hagiavalduse lisadest (I kd tl 7 jj).
10.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostjate vastuväiteid hagi muutmise, ulatuse ja võimaliku aegumise kohta.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõuet pidada käesolevas asjas tervikuna lubatavaks. Kuigi hageja soovib realiseerida kinnispandiõigust, siis on olukord õiguslikult piisavalt sarnane Riigikohtu
28.märtsi 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-60590 käsitletuga (vt p 17 jj). 4 (8)
10.2.Pandist kui asjaõigusest tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1 järgi asjaõiguslik nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Täpsemalt näeb AÕS § 325 lg 1 ette kinnisasja hüpoteegiga koormamise korral on isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. PankrS nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud sellele, et pankrotivõlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu (ka) isiklik nõue, st PankrS ei reguleeri asjaõiguslike realiseerimisnõuete esitamist ja tunnustamist pankrotimenetluses. Siiski peab ka hüpoteegipidajal olema tõhus võimalus oma pandiõigus realiseerida. Seetõttu on lubatav esitatud pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõue kõrvuti isiklike nõuetega. Nõude sisuks on õiguse tunnustamine osaleda pandiga koormatud vara võõrandamisest saadava tulemi jaotamisel tagatud kohustuste katteks. Sellist eesmärki järgib hageja algusest peale nõuet esitades ja kohtus selle tunnustamist nõudes.
10.3.Sisuliselt tuleb tunnustada nii pandiõigust kui ka tagatavat nõuet, sest võlausaldajatel peab olema võimalus esitada tagatavale nõudele samu vastuväiteid nagu võlgnikuks mitteoleval pantijal (AÕS § 279 lg 7). Pandist ei tulene abstraktset realiseerimisõigust, vaid pandieseme saab realiseerida üksnes pandiga tagatud nõude katteks. Tagatud nõude tunnustamisest tekib õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel, mitte õigus rahuldada nõue isiklikuks võlgnikuks mitteoleva pankrotivõlgniku muu vara arvel (vt ka PankrS § 153 lg 4 teine lause).
10.4.Hageja esitas kostja I pankrotimenetluses 25. oktoobril 2017 nõudeavalduse, mille resolutsiooni p-s 3 palus tunnustada tema „pandiõiguse nõuet summas 400 000 eurot“ ja p-s 4 palus „tunnustada pandiõigust I järgu nõudena“ (I kd tl 19–21). Pankrotihaldur (kostja II) kandis 12. märtsi 2018 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude ette kui „pandiõigusega võlanõude summas 400 000 eurot[, mille] tagamiseks on seatud hüpoteek summas 400 000 eurot“ kostja I ja tema abikaasa kinnistutele (I kd tl 22–25). Koosoleku protokolli järgi esitasid kõik kostjad nõudele täies ulatuses vastuväite. Seega ei eristanud hageja kostja I pankrotimenetluses nõude esitamisel ega ka kostjad sellele vastu vaieldes maksunõuet võlgniku vastu ja asjaõiguslikku tagatist. Ühtlasi pole põhjendatud kostja II vastuväide, et hageja pandiõigust ei vaidlustatud, sest kostjad vaidlesid vastu hageja nõudele tervikuna.
10.5.Hagiavalduses palus hageja esimese võimalusena lugeda tema pandiõigus summas 400 000 eurot kaitsmiseta tunnustatuks või teise võimalusena tunnustada pandiõigust samas summas. Hagiavalduses tõi hageja mh esile eelmises alapunktis refereeritud asjaolud, st tugines nõude esitamisele kostja I pankrotimenetluses ja kostjate vastuväidetele. Kui hageja esitas
30.novembril 2018 hagiavalduse täpsustuse, siis sõnastas ta oma nõude varasemast erinevalt ning palus tunnustada pandiõigust summas 400 000 eurot ja sellega tagatavaid nõudeid samas summas esimeses rahuldamisjärgus. Sama sõnastust järgis hageja ka 9. aprilli 2019 hagiavalduse terviktekstis. Kuigi hageja kasutas nüüd nõude sõnastamiseks senisest erinevat viisi, siis on algusest peale üheselt arusaadav, mida hageja nii kostja I pankrotimenetluses nõude esitamise kui ka kohtusse pöördumisega taotles, hageja nõue vastab PankrS § 107 tingimustele. Sellisel juhul ei saa nõude sõnastuse muutumist käsitleda hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses (vrd Riigikohtu 10. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 neljas lõik;
19.detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 23 teine lõik). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hagejal oli TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi õigus täiendada ja parandada oma õiguslikke väiteid.
10.6.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja hagi lubamatult muutnud ega esitanud uusi nõudeid. Järelikult pöördus hageja kohtusse tähtaegselt nii kostja I vastu PankrS § 104 lg 2 alusel kui ka kostjate II–IV vastu PankrS § 106 lg 1 alusel. Neist sätetest viimane ei näe ette aegumistähtaega, vaid ennistatava menetlustähtaja (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10). PankrS § 104 lg 2 sisaldab aegumistähtaega, aga kostja I pole esitanud aegumise vastuväidet. 5 (8)
11.Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus apellatsioonimenetluse põhiküsimust, nimelt, kuidas tuleb tõlgendada lepingu p-des 4.2 ja 4.2.1 sisalduvat tagatiskokkulepet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega ja põhjendab seda järgmiselt.
11.1.Lepingu p-de 4.2 ja 4.2.1 kohaselt on ühishüpoteegiga summas 400 000 eurot tagatud kõik hüpoteegipidaja (hageja) nõuded Uvici vastu, mis on hõlmatud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest viie tööpäeva jooksul kinnitatavasse maksuvõla tasumise ajatamise otsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse (I kd tl 12–15). Uvic taotles maksuvõla ajatamist
14.septembril 2015 (I kd tl 97). Maksuhaldur nõudis ajatamiseks tagatist ja Uvic soovis esitada tagatiseks vaidlusaluse ühishüpoteegi (I kd tl 94–96).
11.2.Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe ehk leping (Riigikohtu 4. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 13 neljas lõik). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla mh ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi (p 1), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Tõlgendamisel saab vajadusel arvesse võtta ka lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaama (VÕS § 29 lg 4).
11.3.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 lg 1 annab (nii praegu kehtivas kui ka ajatamisotsuse tegemise ajal 2015. aastal kehtinud redaktsioonis) maksuhaldurile õiguse makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. MKS § 112 lg 1 sätestab, et maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Maksuhalduril on MKS § 112 lg 3 esimese lause ja sama seaduse § 120 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. MKS § 112 lg 3 kolmanda lause kohaselt tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus sel juhul viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. MKS § 122 p 3 järgi võib tagatise anda mh riigi kasuks seatud hüpoteegina. MKS ei reguleeri täpsemalt, millal loetakse tagatis esitatuks, st millal hakkab kulgema MKS § 112 lg 3 kolmanda lause tähtaeg.
11.4.Tagatiskokkulepe sõlmiti olukorras, kus kostja I ja tema abikaasa soovisid tagada Uvici maksukohustuse täitmist. Maksukohustuse ulatus oli vähemalt maksukohustuslasele teada ja enne tagatiskokkuleppe sõlmimist tegid koormatavate kinnistute omanikud kokkuleppe sõlmimiseks samuti ettevalmistusi (I kd tl 33). Tuleb eeldada, et mõistlik isik kontrollib enne oma kinnisasja hüpoteegiga koormamist, millist kohustust ta oma varaga tagab. Kuigi kostja I ja tema abikaasa ei osalenud hilisemate ajatamisotsuste menetluses, siis ei tähenda see veel, et nende vaikimisi nõustumist ühishüpoteegi püsimisega ei saa võtta arvesse käitumisena pärast lepingu sõlmimist. Tagatiskokkuleppe ja lepingu kui terviku eesmärk oli anda MKS § 112 lg-s 3, § 120 lg 1 p-s 1 ja § 122 p-s 3 ette nähtud tagatis. Ühtlasi nähtub lepingu p-st 4.2.1 selgelt tahe määrata sama tähtaeg, mille sätestab MKS § 112 lg 3 kolmas lause.
11.5.Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt hagejaga, et kirjeldatud viisil sõnastatud kokkulepet tuleb osaliste läbirääkimistest ja käitumisest, aga ka lepingu eesmärgist lähtudes tõlgendada ajatamisotsuse hiliseima võimaliku kuupäeva ehk selle otsuse tegemise tähtpäeva kokkuleppena. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks pidanuks lepingu sõlmimisel osalenud isikud soovima leppida kokku tagatise andmises üksnes maksuvõla kohta, mida kajastab alles pärast ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise järel täpselt viie tööpäeva jooksul koostatud ajatamisotsus. Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi ei hõlma tagatiskokkulepe määratlemata maksuvõlga ega tulevasi nõudeid. Vaidlust ei ole selles, et ajatamisotsus tehti enne, kui möödus viis tööpäeva ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest. Seega ei saanud hagi jätta rahuldamata maakohtu esitatud põhjendustel. 6 (8)
12.Hageja nõude lahendamiseks tuleb lõpuks hinnata kostjate II–IV ülejäänud vastuväiteid.
12.1.Kostjate II–IV arusaama kohaselt puudub tagatiskokkuleppega hõlmatud kohustus mh põhjusel, et ajatamisotsus on tunnistatud kehtetuks. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. MKS § 113 näeb ette erinevad alused, mille esinemisel tunnistatakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks. Esiteks on need olukorrad, kus maksukohustuslane rikub oma kohustusi (lg 1 p 1), teiseks kompromissi tühistamise korral pankrotiseaduse alusel (lg 2) ja kolmandaks saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel (lg 3). MKS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene, et maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamisega lõppeks maksuvõlg või selle kohta antud tagatis. Käesoleval juhul on tagatiskokkulepe sõnastatud nii, et ühishüpoteegiga on tagatud maksunõuded Uvici vastu, mis on hõlmatud ajatamisotsusesse ja selle võimalikesse muudatustesse. Seega ei ole tagatud pelgalt ajatamisotsuse täitmine, vaid selles kajastatud maksuvõla tasumine.
12.2.Asjakohane pole kostjate II–VI väide, et Uvici saneerimismenetluse tõttu ei saa hageja praegu panti realiseerida, sest maksuvõlg ei ole sissenõutav. Isegi kui hageja ei saa praegu nõuda pandi arvel endale väljamakse tegemist, siis saab käsitleda hageja nõuet tingimuslikuna PankrS § 152 lg 1 tähenduses ja ühishüpoteegi alusel võlgnetava summa hoiustada.
12.3.Vaidlust ei ole ühishüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise üle (I kd tl 26, 27). Eespool p-s 11 märgitu kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud ajatamisotsusesse hõlmatud maksuvõlg. Hagi rahuldamiseks pidi hageja täiendavalt tõendama, et tal on Uvici vastu vähemalt 400 000 euro suurune maksunõue, mis on hõlmatud tagatiskokkuleppega. Hageja tõi esile, et tagatiskokkuleppe sõlmimisel lähtuti Uvici maksuvõlast nii nagu seda kajastavad
12.novembril 2015 sisestatud andmed 6. veebruari 2018 väljavõttel (I kd tl 30). Lisaks tõi ta esile, et kostja I pankrotimenetluses esitas ta pandiõigusest tuleneva nõude lähtudes maksuvõlast, mida kajastab 9. aprilli 2018 saldopäring (I kd tl 34). Kostjad ei esitanud vastuväiteid, et viidatud väljavõtted kajastavad vastava aja seisuga Uvici maksuvõlga. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema arvutuste kohaselt sisaldab praegune võlg enam kui 400 000 euro ulatuses algselt ajatatud võlga. Eelnevas kokku võetud väite kontrollimiseks tuleb seega võrrelda mõlemas väljavõttes kajastatud võlasummasid maksuliikide ja perioodide kaupa. Ringkonnakohus viis asjaomase kontrolli läbi nii, et kõrvutas 9. aprilli 2018 väljavõtte summasid 12. novembril 2015 sisestatud summadega ja kontrollis, kas samasisuline kirje on kostja I pankrotimenetluses pandiõigusel rajaneva nõude esitamisel vähemalt sama suur kui sisaldub ajatamisotsusega hõlmatud maksuvõlas. Kontrolli tulemus on võimalik esitada tabelina järgmiselt. Maksu liik Kinnipeetud tulumaks
Tabelist nähtub, et hilisemas väljavõttes kajastatud maksuvõlast sisaldus kogu summa 430 080,65 eurot 2015. aastal ajatatud maksusummas, seega ka 12. novembri 2015 tagatiskokkuleppes. Kuna ühishüpoteek seati väiksemas summas 400 000 eurot ja hageja nõuet on piiratud selle summaga, siis on piisav tuvastada, et ajatamisotsusesse oli hõlmatud Uvici maksuvõlg vähemalt summas 400 000 eurot ja kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise seisuga oli samal alusel maksuvõlg märgitud ulatuses endiselt tasumata.
12.4.Hageja on seega toonud esile ja vaidlusaluses osas tõendanud, et kostja I ja tema abikaasa kinnistud koormati ühishüpoteegiga summas 400 000 eurot hageja kasuks, kusjuures hüpoteegiga tagati Uvici maksuvõlga, mis oli hõlmatud ajatamisotsusesse. Uvici asjaomane maksuvõlg nii ajatamisotsuse järgi kui ka kostja I pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamisel oli vähemalt 400 000 eurot. Järelikult on hagejal õigus AÕS § 325 lg 1, § 359 lg 1 ja § 360 lg 1 alusel nõuda panditud kinnisasjade arvel nõude rahuldamist ja ühtlasi esitada oma vastav nõue kostja I pankrotimenetluses. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt kuulub hageja nõue esimesse rahuldamisjärku. Kuna kostjate vastuväited nõudele pole põhjendatud, siis tuleb hageja pandiõigust ja nõuet tunnustada ning hagi rahuldada.
13.Hagi rahuldamise tõttu tuleb mõlema senise kohtuastme menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 eelduse järgi vastatavad kostjad kulude kandmise eest küll võrdsetes osades, aga TsMS § 165 lg 2 mõtte kohaselt ei vastuta nad üksteise kulude kandmise eest. Seega jäävad kokkuvõtvalt hageja kulud võrdsetes osades kostjate kanda ja iga kostja kulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ja tõsiasjast, et hagejale hüvitatavad menetlusulud puuduvad, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Peeter Pällin
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.