Swedbank Liising Aktsiaselts hagi H.L(pankrotis) ja Pirita Moto Osaühing vastu nõude tunnustamiseks H.L(pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Kostja I H.L(pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx ) Kostja II Pirita Moto Osaühing (registrikood 11456909) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Menetluse liik
02.12.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi liisingulepinguga nr 0172583L seotud nõude summas 9008,24 eurot, liisingulepinguga nr 0195104L seotud nõude summas 9778,22 eurot ja liisingulepinguga nr 0195112L seotud nõude summas 9529,03 eurot tunnustamiseks H.L (pankrotis) pankrotimenetluses. Samuti tühistada Harju Maakohtu 27.03.2019 otsus menetluskulude jaotuse osas. Saata tühistatud osas tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.03.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 27.03.2017 Harju Maakohtule hagi H.L (pankrotis, kostja I) ja Pirita Moto Osaühing (kostja II) vastu ja palus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks hageja 18.08.2011 kohtuotsusest tulenev nõue kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena summas 12 366,87 eurot ning tunnustada hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena summas 121 125,51 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 06.10.2016 määrusega välja kostja I pankrot. 01.03.2017 nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväited, mistõttu jättis haldur hageja nõude tunnustamata. Hageja esimene nõue summas 12 366,87 eurot tuleneb 18.08.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-44912.
3.Hageja teise nõude kohaselt on kostja I tekitanud hagejale kahju summas 121 125,51 eurot. Kostja I mõisteti Pärnu Maakohtu 13.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1439 (jõustus 30.03.2016) süüdi hagejale kahju tekitamises. 06.03.2017 jättis kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, sest välja oli kuulutatud kostja I pankrot. Hageja ja Osaühingu H.L (äriregistrist kustutatud 25.09.2017) vahel oli sõlmitud liisingulepingud, mille alusel andis hageja varad liisinguvõtja kasutusse. Kostja I, olles Osaühingu H.L juhatuse liige ajavahemikul 30.01.2004 – 16.08.2009, pööras liisingulepingute nr 0195116L, 0138023L, 0151299L, 0157592L, 0195121L, 0185854L, 0185847L alusel liisitud varad enda kasuks, müües perioodil 20.03.2008 – 05.09.2008 varad hageja nõusolekuta.
4.Samuti sõlmis H.L Osaühingu H.L esindajana 18.03.2008 hagejaga müügilepingu, mille alusel müüs hagejale kaatri tehasetähisega xxx. Müügilepingus märkis aga kaatri tehasetähiseks xxx. Sellest tulenevalt omandas hageja kaatri, mille oli Osaühing H.L müünud hagejale juba 06.08.2007. Kaatri oli saanud Osaühing H.L enda valdusesse hagejaga 06.08.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 0172583L alusel. Seega ostis hageja kaatri, mis temale juba kuulus, mistõttu tekitati hagejale kahju.
5.Samuti müüs H.L Osaühingu H.L esindajana hagejale 28.03.2008 sõlmitud müügilepingute alusel kaks kaatrit. Nimetatud kaatrid tellis H.L Marine-Center Diebold GMBH-lt, kes pidi
need tarnima Eestisse. Lisaks sõlmiti 28.03.2008 hageja ja Osaühingu H.L vahel liisingulepingud nr 0195104L ja nr 0195112L, mille alusel andis hageja need kaatrid Osaühingule H.L liisingusse. Kaatrite omanikuks hageja aga ei saanud, kuna H.L tühistas kaatrite tellimuse. Samuti ei tagastatud hagejale müügilepingute alusel saadud rahasummasid. Seega tekitati hagejale kahju.
6.Kostja I vastutab hagejale tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ning § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi. Liisingulepingud ütles hageja üles 2009. a märtsis, misjärel oleks liisinguesemed pidanud tagastatama ning hageja oleks need võõrandanud. Võõrandamisest saadud raha eest oleks hageja katnud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi. Seega tuleb hagejal tõendada liisinguesemete väärtust vahemikus 2009. a märts – mai. Selle ajavahemiku jooksul oleks toimunud varade müük, kui pärast lepingute ülesütlemist oleks liisinguesemed tagastatud. Kahjusumma arvutamisel tugineb hageja müügiportaalide kuulutustele ning OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS arvamusele. Kui liisingueseme väärtus on vastavast liisingulepingust tulenevast kohustusest suurem, kuulub kahjuna hüvitamisele liisingulepingust tulenev kohustus, kuna liisingueseme tagastamisel oleks hageja saanud liisingueseme müügist saadud rahast selle kohustuse tasutud. Kui liisingulepingust tulenev kohustus on suurem, tuleb kahjuna arvestada liisingueseme väärtust, kuna hageja oleks saanud liisingulepingust tuleneva kohustuse tasutud ainult liisingueseme väärtuse ulatuses.
7.Hageja kahjunõue liisingulepingute kaupa on järgmine: liisingulepingust nr 0172583L 9008,24 eurot, liisingulepingust nr 0195116L 13 507,60 eurot, liisingulepingust nr 0138023L 19 012 eurot, liisingulepingust nr 0151299L 3204,14 eurot, liisingulepingust nr 0157592L 2275,38 eurot, liisingulepingust nr 0195121L 29 058,85 eurot, liisingulepingust nr 0185854L 12 875,49 eurot, liisingulepingust nr 0185847L 12 876,56 eurot, liisingulepingust nr 0195104L 9778,22 eurot ja liisingulepingust nr 0195112L 9529,03 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata, kohaldada hageja nõude suhtes aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja ütles liisingulepingud üles 25.03.2009. Kostjate hinnangul oli see päev, mil hageja sai teada oma kahjust ja selle suurusest. Osaühingu Credit Expert (hageja koostööpartner vara tagastamise osas) 18.05.2009 teatisest nähtub, et hageja teadis või pidi teadma juba 18.05.2009, et kõik hagi aluseks olevate liisingulepingute esemeteks olnud varad on võõrandatud kolmandatele isikutele ja nende tagastamine ei ole võimalik. 20.05.2009 pankrotiavalduses avaldab hageja, et temale teadaolevalt ei ole võlgnikul enam liisinguesemeid tagastada. Tsiviilhagi esitati hageja poolt 05.10.2012, kuid selles ei ole märgitud isikut, kelle vastu nõue on suunatud, mistõttu aegumistähtaeg selle kuupäevaga ei peatunud ning nõue on aegunud. Menetluse edasine käik
10.12.05.2017 ja 23.05.2017 määrustega keeldus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast hageja nõuet tuvastamaks, et hageja nõue kostja pankrotimenetluses summas 12 366,87 eurot on teise järgu nõudena kaitsmiseta tunnustatud, kuna hageja nõue on kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lõikega 4 kaitsmiseta tunnustatuks loetav ja sellele esitatud vastuväiteid ei võeta arvesse.
11.Harju Maakohtu 12.12.2017 vaheotsusega jäeti rahuldamata kostjate taotlused aegumise kohaldamiseks. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.05.2018 otsusega maakohtu 12.12.2017 vaheotsuse ja saatis tsiviilasja aegumise kohaldamise taotluse osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 27.03.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi menetluses pärast otsuse jõustumist.
13.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hagejal võib nõue olla kostja I vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ei välista nõude esitamist asjaolu, et liisinguesemete võõrandjaks oli osaühing, mitte kostja I. Osade liisinguesemete puhul on õigusvastaseks teoks asjaolu, et kostja I, olles Osaühingu H.L juhatuse liige ajavahemikul 30.01.2004 – 16.08.2009, pööras tema valduses olnud liisitud vara enda kasuks, müües vara omaniku nõusolekuta. Teiseks õigusvastaseks teoks on, et kostja I moonutas asjaolusid, mille tagajärjel sattus kannatanu esindaja eksimusse, arvates et kostja I tegevuse tagajärjel, müügilepingu nr 0194128L-OM alusel, omandab kannatanu talle mittekuuluva kaatri. Viimasel juhul ei ole vara vähenemiseks mitte omandi kaotus, vaid rahakäsutus, mille hageja tegi Osaühingule H.L.
14.Aegumise kohaldamiseks hindas maakohus, millal sai hageja teada, et hageja omandis olnud ja Osaühingule H.L liisitud sõidukid on võõrandatud kolmandatele isikutele ning sõidukite valdus on üle antud selliselt, et Osaühingul H.L ega hagejal ei ole võimalik sõidukeid enda valdusse saada. Kohus hindas, millal sai hageja teada või pidi teada saama, et sõidukite üleandmise korraldas kostja I.
15.Maakohus leidis, et Osaühingu Credit Expert 18.05.2009 teatise, hageja 20.05.2009 pankrotiavalduse ning hageja töötajate O.T ja M.K ütluste alusel saab selgelt järeldada, et hageja teadis hiljemalt 18.05.2009, et liisingulepingute esemeteks olnud asjad on võõrandatud. Maakohus leidis, et VÕS § 15 lg 4 tähenduses pidi hageja aru saama, et liisinguesemete võõrandamise on korraldanud kostja I. Kostja I oli liisinguvõtja Osaühingu H.L ainuosanik ja juhatuse liige ning isik, kes faktiliselt korraldas sõidukite valdamist. VÕS § 15 lg 4 tähenduses pidi hageja tavapärase hoolsuse korral, kui ta sai teada, et liisinguesemed on võõrandatud, astuma samme, et välja uurida kes ja mis alustel on esemed võõrandanud. Hageja oli selle toimingu teinud ülesandeks Osaühingule Credit Expert, kes andiski oma teatises hagejale infot, et kostjal I on esindaja Veiko Väli, et kostja I ise asju taga otsiva ettevõttega ei suhtle ja et V. Väli hinnangul sõidukite valdust taastada ei ole võimalik. Teatisest pidi hageja aru saama, et sõidukite valdust ei hõivanud keegi kolmas isik kostja I ja Osaühingu H.L tahte vastaselt ja seega võis ta järeldada, et sõidukite valduse üleandmise korraldas kostja I tahtlikult. Selle info alusel oleks hagejal olnud võimalik esitada deliktilise kahju hagi kostja I vastu. Hagi esitamiseks ei oleks hagejal olnud vaja rohkem andmeid, sealhulgas andmeid selle kohta, millal ja kuidas täpselt hageja liisinguesemed võõrandati. Viimase asjaolu kohta ei ole hageja ka praeguses hagis infot esitanud.
16.Eeltoodu alusel oli maakohus seisukohal, et deliktilise nõude aegumine kostja I vastu hakkas kulgema 18.05.2009. Seega pidi hageja nõude aegumise vältimiseks järgima aegumistähtaega hiljemalt 18.05.2012. Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi kahju
hüvitamiseks 05.10.2012 ehk enam kui 4 kuud pärast aegumistähtaja lõppu. Seejuures ei oleks tsiviilhagi esitamine aegumistähaja jooksul peatanud aegumist kostja I suhtes, sest hagist ei nähtunud kahju hüvitamiseks kohustatud isik. TsÜS § 160 lg 1 on sätestatud, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-16 tehtud lahendis leidnud, et selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi (vt RKKKo nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47). Tsiviilhagi esitati kannatanu poolt 05.10.2012, kuid selles ei ole märgitud isikut, kelle vastu nõue on suunatud. Seega ei ole võimalik määratleda, kas hageja pidas kahju hüvitamise eest vastutavaks liisinguvõtjat Osaühingut H.L või kostjat I. Selline nõudeavaldus ei vasta Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-16 toodud tingimustele, mis on vajalikud aegumise peatumiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.24.04.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
18.Apellatsioonikaebuse kohaselt on asja lahendamisel tuginetud vaid kostjate esitatud tõenditele, millest maakohus on teinud ebaõiged järeldused. Maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud kohtuotsuses (hagi lisad 4 ja 5) tuvastatud asjaolusid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks pidi kannatanu olema teadlik kahju tekitanud isikust. Asjaolust, et varad olid võõrandatud, ei saa teha järeldusi kahju tekitaja isikust. O. T ütlustest nähtub, et ta oli 22.02.2011 teadlik ühe liisingueseme võõrandamisest pankrotimenetlusest saadud infost lähtuvalt ning asjaolust, et oli olemas tõend ühe liisingueseme suhtes kuriteo toimepanemise kohta. Nendest ütlustest ei saa eeldada kahjust ning kahju tekitaja isikust teadmist või teadma pidamist. Maakohus leidis, et aegumine algas 18.05.2009, kuid O. T ütlused on antud 22.02.2011. Samuti ei tõenda M. K ütlused aegumise kulgemise algust. Ütlustest selgub, et liisinguesemed on müüdud, kuid, kes või kuidas seda teinud on, ütlustest ei selgu. Seejuures on ütlused antud 20.07.2010.
19.Maakohus on aegumistähtaja alguseks määranud 18.05.2009 ehk sisuliselt on maakohus leidnud, et aegumistähtaja algust (teadmist isikust ja kahjust) tõendab Osaühingu Credit Expert arvamus. Hageja hinnangul on tegemist arvamusega liisinguesemete tagastamise võimatuse kohta ja selle alusel oleks ennatlik kellelegi konkreetsete õigusvastaste tegude toimepanemist süüks arvata või kellegi vastu hagi esitada, eelkõige ettevõtte juhatuse liikme vastu. Maakohtu hinnang, mille kohaselt VÕS § 15 lg 4 tähenduses pidi hageja aru saama, et liisinguesemete võõrandamise on korraldanud kostja I, on põhjendamata. Maakohus on andnud hageja teadmisele hinnangu kahju tekitaja isikust lähtuvalt asjaoludest, mis said kannatanule teatavaks kriminaalmenetluses. Maakohtu tõlgendus tingib olukorra, milles hagejal tuleks liisinguesemete tagastamata jätmisel ning saades teada nende müümisest koheselt hageda äriühingu juhatuse liiget. Seejuures võinuks asjad võõrandada ka äriühingu poolt volitatud isik või kolmas isik, kellele on antud liisingueseme valdus. Maakohtule esitatud kriminaalasjas tehtud lahendist nähtub, et tegelikult oli ettevõttega seotud faktiline võim ka V. V. Ebaselgeks jääb maakohtu seisukoht, et kostja I oli liisinguvõtja Osaühingu H.L ainuosanik ja juhatuse liige ning isik, kes faktiliselt korraldas sõidukite valdamist.
Juhatuse liikme positsioonist ei saa eeldada, et ta korraldab iga äriühingule kuuluva sõiduki valdamist.
20.Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, mille kohaselt pidi hageja teatisest aru saama, et sõidukite valdust ei hõivanud keegi kolmas isik kostja I ja Osaühingu H.L tahte vastaselt ja seega võis hageja järeldada, et sõidukite valduse üleandmise korraldas kostja I tahtlikult. Maakohus on omistanud hageja teadmise hindamisel asjaolusid, mida tõenditest ei nähtu. Samuti nähtub maakohtule esitatud kriminaalasjas tehtud lahendist, et osadest esemetest saadud raha tasus kostja I hagejale kohustuste täitmiseks. Seega ei saanud hageja eeldada koheselt pärast lepingute ülesütlemist 20.03.2009, et lepingulisi kohustusi ei täideta ja hagejale on tekkinud kahju.
21.Hageja hinnangul viitab see, et esimeses kriminaalmenetluses esitatud hagis ei märgitud nõude adressaati, sellele et kannatanu ei teadnud kahju tekitaja isikust. Kannatanu teadmatus nõude võimalikust adressaadist tähendab seda, et nõude aegumine pole alanud. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend 3-1-1-106-12 ei käsitle maakohtu tehtud järeldust. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi liisingulepinguga nr 0172583L seotud nõude summas 9008,24 eurot, liisingulepinguga nr 0195104L seotud nõude summas 9778,22 eurot ja liisingulepinguga nr 0195112L seotud nõude summas 9529,03 eurot tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 18.05.2019, ning leiab, et kahju hüvitise nõue ei ole aegunud.
25.Seonduvalt liisingulepingutega nr 0195116L, 0138023L, 0151299L, 0157592L, 0195121L, 0185854L ja 0185847L on hageja tuginenud asjaolule, et H.L, olles Osaühingu H.L juhatuse liige, müüs liisingulepingute esemeks olnud varad hageja nõusolekuta.
26.TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on 22.02.2013 otsuses nr 3-11-106-12 (p 39) selgitanud, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. Sama otsuse p-s 40 on Riigikohus märkinud, et TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust ei teadnud, kuid oleks pidanud teadma. Otsustamaks, kas isik konkreetsel
juhul pidi kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb lähtuda VÕS § 15 lgst 4, mis sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma.
27.18.05.2009 esitas OÜ Credit Expert hagejale teate, et H.L esindaja Veiko Väli sõnul tagastatakse lähemal ajal mootorkelk Ski-DOO ja Pärnu ligidal H.L le kuuluvas laos seisev kaater. Samuti on H.L esindajalt saadud info, et sõiduauto Audi A8 asub Soomes kolmandate isikute käes ning nimetatud auto otsimisega tegeletakse. H.L esindaja Veiko Väli sõnul ei pea ta tõenäoliseks ülejäänud vara tagastamist hagejale, kuna need on lihtsalt võõrandatud kolmandatele isikutele (I kd tl 154). 26.05.2009 esitas hageja Osaühingu H.L suhtes pankrotiavalduse, milles avaldas, et Osaühing H.L tagastas üksnes osad liisinguesemed ning ülejäänud liisinguesemeid ei olegi võlgnikul enam võimalik tagastada, kuna liisinguesemeid ei ole enam võlgniku valduses, vaid võlausaldaja teadmata kolmandatele isikutele võõrandatud (I kd tl 155-156). 01.02.2010 esitas hageja kuriteoteate seoses sõiduauto Audi A8 suhtes sõlmitud liisingulepinguga nr 0138023L. Hageja avaldas, et liisinguvõtja Osaühing H.L on liisinguvõtja juhatuse liikme isikus pööranud liisingulepingu alusel liisinguvõtja valduses olnud, kuid hagejale kuulunud vara enda kasuks, kuna on sõiduki võõrandanud. Avaldusele lisati ka müügileping (I kd tl 11-12). 15.04.2010 on hageja esitanud politseile lisamaterjalid, milles viitas ka liisingulepingutele nr 0195116L, 0151299L, 0157592L, 0195121L, 0185854L, 0185847L ning märkis, et H.L on Osaühingu H.L pankrotihaldurile tunnistanud, et nimetatud liisinguesemed on edasi müüdud. Hageja märkis, et varade võõrandamist tõendavad arved, mis on ostjatele esitatud (II kd tl 13 pöördel – 14). Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on enamikul sularahaarvetel H.L allkiri (I kd 87-99). 20.02.2011 tunnistajana ülekuulamise protokollis on Swebank AS-i töötaja O.T andnud ütlusi, et liisinguvõtja pankrotimenetluses tunnistas juhatuse liige pankrotihaldurile, et võõrandas auto Soome ja esitas ka müügilepingu, mille alusel oli liisingufirmal olemas selge tõend, et toime on pandud kuritegu (I kd tl 138-139). 20.07.2010 tunnistajana ülekuulamise protokollis on Swebank AS-i töötaja M.K andnud ütlusi, et H.L esindaja Veiko Väli andis mõista, et muid varasid ei ole Osaühingul H.L olemas, et need on müüdud. H.L andis osaühingu pankrotihaldurile seletused varade kohta, et need on müüdud. Jõudsime järeldusele, et toimunud on omastamine ning seejärel esitasime avalduse prokuratuuri (I kd tl 140-141).
28.Kolleegiumi hinnangul ei saa üksnes 18.05.2009 OÜ Credit Expert teatest teha järeldust, et sõidukid võõrandas Osaühingu H.L esindajana H.L. Teates ei ole viidatud, et tehingud tegi H.L. Ainuüksi asjaolust, et H.L ainus juhatuse liige, ei saa teha järeldust, et keegi teine ei saanud tehinguid teha. Küll nähtub ülalmärgitud tõenditest, et liisingulepingu nr 0138023L puhul oli hagejal hiljemalt 01.02.2010 teada, et H.L on Osaühingu H.L esindajana liisingueseme võõrandanud ning hagejal oli selle kohta ka müügileping. Liisingulepingute nr 0195116L, 0151299L, 0157592L, 0195121L, 0185854L ja 0185847L puhul pidi hagejal olema aga hiljemalt 15.04.2010 teada, et H.L on Osaühingu H.L esindajana liisinguesemed võõrandanud. Selleks ajaks oli hagejale teada, et H.L oli pankrotihaldurile tunnistanud, et nimetatud liisinguesemed on edasi müüdud ning hageja valduses oli ka enamus arveid. Seega ei alanud ringkonnakohtu hinnangul aegumistähtaeg nende liisingulepingute puhul mitte 18.05.2009, vaid vastavalt 01.02.2010 ja 15.04.2010.
29.Riigikohus on 22.02.2013 otsuses nr 3-1-1-106-12 (p 43) selgitanud, et kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagil saab olla nõude aegumist peatav toime vaid juhul ja alles hetkest, kui see tsiviilhagi - kas iseseisvalt või koostoimes süüdistusaktiga võimaldab lisaks hagi alusele ja esemele ühemõtteliselt määratleda ka isiku(d), kelle vastu
hagis toodud nõue on esitatud. Ringkonnakohtu 02.12.2019 istungil nõustus hageja esindaja, et selline hagi esitati 04.05.2015. Seega esitati hagi, milles oli kostjana ühemõtteliselt määratletud H.L 04.05.2015, s.o peale aegumistähtaja möödumist.
30.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus liisingulepingute nr 0195116L, 0138023L, 0151299L, 0157592L, 0195121L, 0185854L ja 0185847L puhul lõppjärelduses õigesti leidnud, et kahjunõue on aegunud ja hageja hagi on selles osas jäetud õigesti rahuldamata.
31.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud sisuliselt käsitlemata liisingulepingutega nr 0172583L, 0195104L ja 0195112L seotud nõuded. Nende puhul ei ole hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et H.L on Osaühingu H.L esindajana liisinguesemed võõrandanud.
32.Liisingulepingu nr 0172583L puhul tugines hageja asjaolule, et H.L müüs Osaühingu H.L esindajana hagejale kaatri, mis oli juba hageja omandis ja oli eelnevalt nimetatud liisingulepingu alusel Osaühingule H.L liisitud. Ostuhinna maksmise tõttu tekkis hagejale kahju, kuna kaater juba kuulus hagejale. Samas on menetluses hageja märkinud, et kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on kuriteoga tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue.
33.Liisingulepingute nr 0195104L ja 0195112L puhul tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et H.L müüs Osaühingu H.L esindajana hagejale kaks kaatrit, mille hageja pidi liisingulepingute alusel andma Osaühingu H.L kasutusse, kuid H.L tegevuse tõttu hageja kaatreid tegelikult ei omandanud. Hageja tasus aga kaatrite ostuhinna, mille tõttu kandis hageja kahju. Samas on hageja kahju suurust põhjendanud väitega, et kuna liisinguesemete väärtus ületas liisingulepingutest tulenevat nõuet, on kuriteoga tekitatud kahju liisingulepingutest tulenev nõue.
34.Esmalt märgib kolleegium, et nende liisingulepingute puhul ei ole üheselt arusaadav, kuidas täpselt hageja oma kahjunõuet põhjendab. Ühest küljest tugineb hageja asjaolule, et ta on tasunud ühe liisingueseme eest teistkordselt ning kahe teise liisingueseme omanikuks ta ei saanud, kuigi tasus nende eest. Teisalt põhjendab hageja kahjunõude suurust selliselt, et kuna liisinguesemete väärtus ületas liisingulepingutest tulenevat nõuet, on kuriteoga tekitatud kahju liisingulepingutest tulenev nõue. Maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud.
35.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et nende kolme liisingulepinguga seotud kahjunõude puhul hakkas kahjunõude aegumine kulgema 18.05.2009. Riigikohus on 22.02.2013 otsuses nr 3-1-1-106-12 (p 39) selgitanud, et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja, selleks et kahjunõude aegumine algaks, teada saama sellest, et ta H.L tegevuse tõttu maksis ühe liisingueseme eest raha teistkordselt, ning et ta kahe teise liisingueseme omanikuks ei saanudki. Asja materjalides ei ole tõendeid, et hageja oleks enne 23.02.2015 süüdistusaktiga tutvumist saanud teada, et H.L tegevuse tõttu ostis hageja liisingulepingu nr 0172583L esemeks oleva kaatri teistkordselt, ning et ta liisingulepingute nr 0195104L ja 0195112L esemeteks olevaid kaatreid tegelikult ei omandanud. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema süüdistusaktiga tutvumisest. Kuna hageja esitas kriminaalasjas hagi, milles oli H.L märgitud kostjaks 04.05.2015, siis esitatud asjaoludel ei ole hageja kahjunõue selles osas aegunud.
36.Arvestades, et maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas täpselt hageja oma kahjunõuet nende kolme liisingulepinguga seonduvalt põhjendab (TsMS § 392 lg 1 p 3) ning on jätnud hageja kahjunõude sisuliselt analüüsimata ja kahjunõudega seonduvad tõendid hindamata (TsMS § 442 lg 8), siis tuleb tsiviilasi saata selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja selles osas uueks arutamiseks saatmine maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus nimetatud küsimusi üldse ei käsitlenud. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus
37.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.