Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XX (pankrotis) ja Pirita Moto Osaühingu vastu nõuete tunnustamiseks XX pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja Pirita Moto Osaühingu apellatsioonkaebused
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant I ja vastustaja III): Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), tehinguline esindaja töötaja JP Kostja I (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
I):
XX
(isikukood
Kostja II (vastustaja II ja apellant II): Pirita Moto OÜ (registrikood 11456909) Kostjate ühine tehinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kohtuistungi toimumise aeg
14.11.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja töötaja JP ja kostjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10849
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.14.07.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, täiendades seda 28.08.2018.a ja 18.10.2018.a, milles palus tunnustada kostja I pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-10-44912 tehtud 18.08.2011.a otsusest tulenevat nõuet kostja I vastu teise järgu nõudena summas 12 366,87 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 06.10.2016.a määrusega välja kostja I pankrot. 01.03.2017.a nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväited, mistõttu jättis haldur hageja nõude tunnustamata. Võlgnik põhjendas oma vastuväidet asjaoluga, et nõudeavaldusele lisatud kohtuotsus oli ebaõige. Pankrotihaldurile on nõude aluseks olev dokumentatsioon (sh jõustunud lahend) edastatud. Haldur on nõuet tunnustamata jättes rikkunud seadust, kuivõrd hageja nõude alus on kohtuotsus, mistõttu see nõue pidanuks olema kaitsmiseta tunnustatud. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga moodustavad võlgniku kohustused kohtumääruse järgi kokku 36 226,07 eurot. Hageja esitas hea usu põhimõttest tulenevalt pankrotihaldurile tunnustamiseks nõude summas 12 366,87 eurot, mis koosneb põhinõudest 5863,88 eurot, kõrvalnõuetest 5863,88 eurot ja menetluskuludest 639,11 eurot. Hageja tugines hagi esitamisel PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3. Hageja esitas 22.05.2017.a pankrotihaldurile taotluse kohtulahendist tuleneva nõude kohta uue nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks. Hageja esitas hagi kohtulahendist tuleneva nõude tunnustamiseks kostjate vastu Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-4793, milles maakohus jättis hagid läbi vaatamata. Võlausaldaja jaoks on olnud ebaselge, millist õiguskaitsevahendit kasutada. Hageja nõudis pankrotihaldurilt uue koosoleku läbiviimist. 10.10.2017.a toimus sama nõude osas uus nõude tunnustamise koosolek, kus pankrotihaldur sarnaselt eelmisele koosolekule võttis õigustamatult arvesse võlausaldaja vastuväidet.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle läbi vaatamata. Hageja on hagi esitanud hilinemisega ning ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Juhul kui kohus menetleb hagi, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda, kuna kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust sellise hagi esitamiseks. Võlausaldajate 10.10.2017.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt kostja I ei esitanud vastuväidet hageja nõudele. Kostja II esitas vastuväite hageja nõudele osas, mis ületas 12 007,38 eurot.
3.Harju Maakohus tegi 15.06.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, jättes hagi kostja I osas rahuldamata ja tunnustades hageja nõuet summas 12 366,87 eurot kostja I pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. Kohus jättis kostja I menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskuludest (riigilõiv) pool kostja II kanda. Ülejäänud menetluskulud jätis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt leidis kohus, et hagi esitati tähtaegselt, arvestades, et nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.10.2017.a, mille alusel esitas hageja hagi täpsustuse 18.10.2017.a. Nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10849 lahendiga rahuldatud. Kuna antud juhul hageja nõuet nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise kohus. Arvestades, et 10.10.2017.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas vastuväite kostja II ja kostja I ise enam vastuväiteid ei esitanud, tuleb kostja I osas jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi ei kuulu rahuldamisele kostja I osas, jättis kohus tema menetluskulud hageja kanda. Hageja kuludest poole jättis kohus kostja II kanda. Hageja kanda jäi pool tema enda menetluskuludest, kuna hagi rahuldati osaliselt ning ka seetõttu, et hageja ei nõustunud 22.05.2018.a toimunud kohtuistungil pakutud kompromissiga, mille kohaselt kostjad tunnustavad hageja nõuet praegusel kujul ja hageja maksab kohtukulud.
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning menetluskulude jaotuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ning jäetakse kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja palus ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja ei nõustu, et hagi tuleks jätta kostja I suhtes rahuldamata. Kostja I on esitanud nõudele vastuväite täies ulatuses 01.03.2017.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega oli hageja sunnitud kostja I vastu hagi esitama. Asjaolu, et kostja I ei esitanud 10.10.2017.a toimunud koosolekul vastuväidet, ei muuda asjaolu, et vastuväide sai võlgniku poolt eelnevalt esitatud. Teine nõuete kaitsmise koosolek ei võtnud ära võlgniku esimesel koosolekul esitatud vastuväite mõju, sest nõue jäi kaitsmata täies ulatuses ka teisel koosolekul. Hageja ei nõustunud, et ta peaks asjas kostja I menetluskulud kandma. Vaidluse on tekitanud pankrotihaldur koosmõjus kostjate tegevusega. Võlgniku käitumine oli vastuväite esitamisel pahatahtlik. Võlgnik oli teadlik, et hagejal on pankrotimenetluses kaitsmist mittevajav nõue. Haldur oleks enne nõuete kaitsmist saanud jõustunud kohtulahendi olemasolu kohta küsida nii võlausaldajalt kui ka kohtult. Hageja esitas nõudeavalduse juba 28.10.2016.a. Hageja ei nõustunud, et ta peaks asjas enda menetluskuludest kandma poole.
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja II apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja hageja nõuet tunnustati ja menetluskulud jäeti kostja II kanda. Kostja II palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 punkti 2 alusel. Hageja nõue peaks olema kaitsmiseta tunnustatud. Seega ei ole nõude tunnustamise hagi kohane õiguskaitsevahend. Sellele lisaks esitati hagi hilinenult. Hageja kui professionaalne menetlusosaline ei rakendanud asjaajamisel vajalikku hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt eeldatakse. Hageja jättis kasutamata oma kaebeõiguse tsiviilasjas nr 2-17-4793. Kuna hageja oma kaebeõigust ei kasutanud, puudus mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Vastustajana vaidlesid menetlusosalised vastaspoole apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta kaebused rahuldamata. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagid tuleb jätta läbi vaatamata. Harju Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse, millega rahuldas hagi kostja II suhtes ja kostja I osas jättis hagi rahuldamata. Selle otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja II, kes vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Asjas esitas apellatsioonkaebuse ka hageja, kes vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10849 kostja I suhtes rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida mõlema kostja suhtes esitatud hagi.
8.Käesolevas tsiviilasjas tõi hageja asjaoluna kohtu ette, et ta esitas kostja I pankrotimenetluses tähtaegselt vaidlusaluse nõude, mille palus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, sest nõue tulenes jõustunud kohtuotsusest, ning nõude osas tehti otsus, millega jäeti nõue tunnustamata, sest sellele esitati vastuväide. Kostjad võtsid need faktiväited omaks.
9.Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagi kostja I ja kostja II suhtes. Hagi oli pealkirjastatud kui „Tuvastushagi pankrotimenetluses“ ja haginõudena määratles hageja järgmise nõude: „tunnustada Swedbank Liising AS-i kohtulahendist tulenevat nõuet XX (pankrotis) vastu II järgu nõudena summas 12 366, 87 eurot“.
10.Eespool toodust tulenevalt tuleb lahendada küsimus, millist õiguskaitsevahendit saab võlausaldaja kasutada pankrotimenetluses juhul, kui ta esitab tähtaegselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ja selle nõude osas tehakse pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul otsus, millega jäetakse nõue tunnustamata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kirjeldatud olukorras saaks hageja esitada nõudele vastu vaielnud isikute suhtes tunnustamisnõude PankrS § 106 tähenduses. PankrS § 106 lg 1 kohaselt saab selles normis reguleeritud hagi esitada üksnes olukorras, kus selline nõue, mille saab tunnustatuks lugeda üksnes nõuete kaitsmise koosolekul, jääb tunnustamata. PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud hagi muudel juhtudel esitada ei saa. Pankrotiseaduses on nõuete tunnustamise osas kindlad reeglid. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse jõustunud kohtulahendist tulenev nõue ilma kaitsmiseta tunnustatuks. Muud nõuded loetakse tunnustatuks üksnes juhul, kui nõuetele keegi kaitsmise koosolekul vastu ei vaidle või kui vastuväited saanud nõude võlausaldaja poolt esitatud hagi alusel esitatud nõude tunnustamise hagi rahuldatakse (PankrS § 103 lg 2 ja § 106 lg 1). Jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude tunnustatuks lugemine tuleneb õigusliku tagajärjena seadusest ja seda ei saa mõjutada see, kas keegi sellise nõude tunnustamisele vastu vaidleb ega ka see, kas selle nõude tunnustamiseks hagi esitatakse või kas selline hagi rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kuna kohtulahendist tuleneva nõude tunnustatus tunnustamishagi rahuldamisest ei sõltu, puudub võlausaldajal sellise hagi puhul õiguskaitsevajadus ning selline hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenevalt jätta läbi vaatamata.
11.Käesoleval juhul ei ole määrav mitte üksnes see, kas hagejal on õigus kostjate, kohtu ja iseenda ressursse tunnustamisnõude esitamisel kulutada olukorras, kus soovitud tagajärg loetakse seadusest tulenevalt saabunuks. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et nõue pankrotimenetluses tähtaegselt esitati. Küsimus on ka selles, milline tagajärg saaks käesoleval juhul nõude tunnustamise hagi esitamisel olla. Nõude tunnustamise hagi puhul on täpselt määratletud õiguslikud tagajärjed. Tunnustamisele kuuluva nõude tunnustamata jäämisel, kui hagi ei esitata või kui see jäetakse rahuldamata, jääb nõue tunnustamata. Juhul, kui seaduse alusel tunnustatuks loetud nõude puhul peaks kohus siiski sellist hagi menetlema ja sellise nõude tunnustamise hagi jätma rahuldamata, ei saaks selline otsus siiski mõjutada nõude tunnustatuks lugemist, sest nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks. Seega ei ole käesolev kohtumenetlus mitte ebaökonoomne, vaid eksitav ja õigusvastane, sest käesolev kohtumenetlus ei saa mõjutada nõude tunnustatuks lugemist.
12.Hagejale ei anna õiguskaitsevajadust ka see, et välistatud ei ole, et pankrotimenetluses hagejat tunnustatud nõude võlausaldajana võib-olla ei käsitleta. Olukorras, kus hageja nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks, saab hageja tegutseda tunnustatud nõude võlausaldajana ning juhul, kui tal ei võimaldata pankrotimenetluses oma õigusi tunnustatud nõude
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10849 võlausaldajana realiseerida, on hagejal võimalik kasutada samu protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada ka need võlausaldajad, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati. Samamoodi ei pea ja ei saa võlausaldaja, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude osas tunnustamise hagi rahuldati, esitada uut nõude tunnustamise hagi juhul, kui peale nõude tunnustamist pankrotihaldur või keegi muu isik pankrotimenetluse hilisemas etapis asub toimima viisil nagu nõuet ei oleks tunnustatud. Näiteks kui tunnustatud nõude võlausaldajale ei määrata hääli või tema nõue jäetakse jaotusettepanekust välja, on kohane õiguskaitsevahend asjakohase kaebuse esitamine, mitte uue nõude tunnustamise hagi esitamine. Nõude tunnustamise hagi esitamise õiguskaitsevajadus ei saa tuleneda sellest, kas mõni pankrotimenetlusega seotud isik nõude olemasolu subjektiivselt tunnustab või mitte.
13.Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta kostjate suhtes esitatud hagid läbi vaatamata. Kui esimese astme kohus teeb otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse (TsMS § 657 lg 3). Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 168 lg-st 2 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.