Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-45703
Tsiviilasi
XX (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Menetlusosalised ja nende Võlgnik lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja esindajad ringkonnakohtus Magnus Braun Usaldusisik YY Võlausaldajad Aktsiaselts Intrum Estonia, lepinguline esindaja Anatoli Jort AS SEB Pank, lepinguline esindaja Piret Kangur DD, lepinguline esindaja Sergei Berin Imatra Elekter Aktsiaselts, lepinguline esindaja Andrus Post Bigbank AS, lepinguline esindaja Elari Arjakas Maksu- ja Tolliamet, lepinguline esindaja Kaire Jurjev Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta dokumentaalsete tõenditena asja juurde määruskaebuse lisad 1-4 ja
4.detsembri 2019 menetlusdokumendi lisad 1-3.
2.Jätta Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.Harju Maakohus lõpetas 4. oktoobri 2012. a määrusega XX (võlgniku) pankrotimenetluse, algatas 9. mai 2013. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks YY. Pankrotimenetluses on seitse võlausaldajat, kelle tunnustatud nõuete eest on jäänud raha saamata.
2.Võlgnik esitas 17. aprillil 2019 maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Samal päeval esitatud usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik menetluse ajal käinud tööl ja töötamise vahepeal on olnud töötukassas arvel. Hetkel saab võlgnik vanemahüvitist. Võlausaldajatele on välja makstud 16. aprilli 2019 seisuga kokku 2160,20 eurot.
3.Maakohus tegi järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile (MTA). Võlgnikul on panagakontod AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank, millest esimesele on laekunud toimetulekutoetused, töötasu ja erinevate selgitustega laekumised UNICLEAN OÜ-lt. MTA andmetel on võlgnik ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 28. veebruarini 2019 saanud äriühingutelt brutotulu kokku 41 319,87 eurot.
4.Võlausaldajad Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu), AS SEB Pank, DD, Imatra Elekter Aktsiaselts ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts palusid menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega ega oma kohustuste katteks midagi tasunud. Lisaks märkis Danske Bank A/S, et võlgnik on eelistanud ühte võlausaldajat teistele, kuna tasus Bigbank ASile menetluse kestel 2285,88 eurot. Bigbank AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ei oleks põhjendatud. MTA-l vastuväiteid ei olnud.
5.Aktsiaselts Intrum Estonia teavitas 5. septembril 2019 maakohut, et omandas Danske Bank A/S-lt võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude.
6.Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on teinud kõik mis võimalik võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik oli mitu aastat töötuskassas arvel. Töö saamist takistas kriminaalmenetlus. Võlgnikul on kõrgharidus. Praegu on võlgnik lapsega kodus, tööl ei käi. Võlgnik kasutab tööandja autot, kes annab raha ka kütuse jaoks. Võlausaldaja DD vaidles võlgniku avaldusele vastu. Ülejäänud võlausaldajad ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Usaldusisik toetas võlgniku kohustustest vabastamist. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus lõpetas 27. septembri 2019. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus leidis, et võlgnik rikkus kohustustest vabastamise menetluses süüliselt oma kohustusi (oli vähemalt raskelt hooletu), kuna ei tegelenud menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja varjas oma sissetulekuid ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest 2 (6)
pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 ja § 173-te 1, 2 alusel vabastamata. Usaldusisik tuleb tema kohustustest vabastada. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik valdava osa menetluse ajast tegelenud tulutoova tegevusega. Menetluse alguses oli võlgnik töötukassas arvel ning sai toimetulekutoetust ja peretoetust, 2014. a jaanuarist augustini sai võlgnik töötasu osaühingust Unicorn keskmiselt 156,70 eurot kuus. 2015. aastal oli võlgnik töötukassas arvel ning sai toimetulekutoetust Tallinna linnakantseleist ja peretoetust. Kuni 2016. a maini oli võlgnik töötukassas arvel, peale seda sai võlgnik töötasu UNICLEAN OÜ-lt keskmiselt 409,66 eurot kuus. 2017. aastal oli võlgniku keskmine töötasu 1560 eurot kuus, 2018. aasta alguses 773 eurot kuus. Pärast seda jäi võlgnik lapsega koju. Ei ole usutav, et kõrgharidusega töövõimelisel inimesel ei ole võimalik teenida vähemalt keskmist töötasu. Võlgniku väitel takistas töö saamist tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Võlgnik ei ole tõendeid töö otsimise kohta esitanud. Võlgnikul võib olla varjatud tulusid, millele viitavad erinevate selgitustega laekumised UNICLEAN OÜ-lt ning võlgniku elustiil. UNICLEAN OÜ-lt on võlgnikule ajavahemikul 2017. a maist kuni 2019. a märtsini laekunud kokku 41 783 eurot, s.o. keskmiselt 1816,65 eurot kuus. Võlgnik on ajavahemikul 2017. a märtsist kuni 2018. a septembrini teinud makseid Reisiosakond OÜ-le kokku 7045 eurot ning võlgniku pangakaarti on kasutatud 2017. a augustis Türgis. Võlgnikul on ka keskmisest suuremad kulud meelelahutusasutustes (restoranid, kino, spordiklubid jms.) Arvestades võlgniku sissetulekute suurust menetluse jooksul ja kohustusi võlausaldajate ees, ei ole sellises ulatuses kulud põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on usutav, et võlgnikul on varjatud tulusid ja seetõttu oleks olnud ka võimalus tasuda võlausaldajatele suuremas ulatuses. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebuse kohaselt heitis maakohus võlgnikule põhjendamatult ette seda, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja varjas oma tulu võlausaldajate ees. Maakohus ei täitnud ka selgitamis- ega põhjendamiskohustust, sh jättis asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tõendid kogumata. Maakohtu rikkumised viisid materiaalõiguse vale kohaldamiseni. Maakohus ei arvestanud, et võlgniku suhtes 2010. aastal alusetult alustatud kriminaalmenetlus mõjutas oluliselt tema väljavaateid tööjõurutul ja tema vaimset tervist ega küsinud võlgnikult sellekohaseid selgitusi. Isegi menetluse jooksul keskmist töötasu teenides ei oleks võlgnik olnud võimeline tasuma võlgade katteks rohkem kui 12 085,09 eurot (s.o 3,16 % võlgniku kohustustest). Võlausaldajatele maksti välja 2150,55 eurot. Perioodil, mil võlgnikul tööd ei olnud, oli ta töötuskassas arvel. Maakohus ei küsinud võlgnikult selgitusi ega tõendeid eluliselt ebausutavate asjaolude kohta seoses tema tulu ja väljaminekutega. Samuti ei asunud maakohus ise asjaolusid välja selgitama ja nende kohta tõendeid koguma. Võlgnik ei näinud ette vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus ei põhjendanud, miks ta peab võlgniku kulutusi keskmistest suuremateks. Võlgnik võib säästude arvel võimaldada oma lastele aeg-ajalt meelelahutust ja viia nad korra kaheksa aasta jooksul puhkusereisile Türki. Soojamaareis ei olnud ebamõistlikult kallis, selle eest tasuti 18 kuu jooksul võrdsete osamaksetena ca 391 eurot kuus ja suuremas osas võlgniku emalt saadud raha eest. Maakohus ei kaalunud kohustustest vabastamata jätmise asemel võlgnikku vähemkoormavate abinõude kohaldamist.
9.AS SEB Pank, Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, Aktsiaselts Intrum Estonia, Imatra Elekter Aktsiaselts vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Teised võlausaldajad oma seisukohta ei avaldanud.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 3 (6)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus TsMS §-ga 659).
12.Võlgnik on määruskaebusega ja 4. detsembri 2019. a menetlusdokumendiga esitanud dokumentaalseid tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Arvestades määruskaebuse sisu on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
13.Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
14.Kolleegium selgitab, et füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175 lg 1, mille järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega, kui esineb mõni PankrS §-s 173 sätestatud alus, siis ei pea kohus kaaluma võlgniku ja võlausaldajate huve, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
15.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg-te 1, 2 alusel seetõttu, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud seda ning võlgnikul võis olla varjatud tulusid. Maakohus tuvastas, et usaldusisiku aruandes esitatud andmed ei olnud õiged, st ei kajastanud kogu võlgniku sissetulekut. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et nimetatud asjaolude tuvastamisel rikkus maakohus menetlusõiguse normi ja kohaldas materiaalõigust osaliselt ebaõigesti, kuid need eksimused ei mõjuta siiski asja lõpptulemust.
16.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et võlgnik ei rikkunud menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Maakohus rikkus selle asjaolu tuvastamisel oluliselt selgitamis- ja põhjendamiskohustust, mis viis PankrS § 173 lg 1 ebaõige kohaldamiseni. Riigikohus on selgitanud, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (Riigikohtu 30. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 21124696, p 18). Maakohus seda teinud ei ole, vaid keskendus määruses üksnes võlgniku haridusele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik väikelaste ema ja tema suhtes viidi läbi kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a määrusega võlgniku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati seoses mõistliku aja möödumisega. Määruskaebuses tõi võlgnik esile, et alusetu kriminaalmenetluse tõttu kannatas tema vaimne tervis. Kolleegiumi hinnangul on neil asjaoludel piisavalt alust arvata, et võlgnikul võis vähemalt keskmist töötasu makstava töökoha leidmine olla keeruline, kui mitte võimatu. Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid, millistele töökohtadele ta on menetluse ajal kandideerinud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnikule 4 (6)
oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta.
17.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus tuvastas võlgniku tulude süülise varjamise ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamise PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi valesti. Võlgnik on saanud ringkonnakohtus esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, miks ei pea võlgnik pangakontole laekunud raha enda varaks. Ringkonnakohus peab vajalikuks PankrS § 173 lg 2 kohaldamise osas maakohtu määruse põhjendusi muuta. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi ta omas sissetulekut, mis väljamaksete tegemist võimaldas. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. UNICLEAN OÜ (äriühing) on võlgniku pangakontole ajavahemikul 2017. a maist kuni 2019. a märtsini kandnud üle 41 783 eurot, s.o. keskmiselt 1816,65 eurot kuus. Ringkonnakohus andis võlgnikule võimaluse selgitada, kas tegemist on tuluga, millest tulnuks seaduse kohaselt teha võlausaldajatele väljamakseid (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-31-16, p 16).
18.Võlgnik esitas 4. detsembril 2019 seisukoha koos dokumentaalsete tõenditega (UNICLEAN OÜ äriregistri üld- ja isikuandmed, YY ja Reisiosakond OÜ selgitused koos tõlkega). YY (võlgniku ema) kinnitab oma kirjalikus seletustes väljamakseid teinud äriühingu juhatuse liikme ja ainuosanikuna, et vaidlusalune summa koosnes osaliselt võlgnikule väljamakstud preemiatest ja osaliselt võlgnikule antud laenudest (IV kd, tl-d 45 ja pöördel). Kolleegiumi hinnangul on võlgnikule väljamakstud preemiad PankrS § 173 lg 3 mõttes tuluks, mida tuli kasutada võlausaldajate nõuete täitmiseks. Seda arvestades tuleb ajavahemikus 2017. a maist kuni 2019. a märtsini äriühingu poolt võlgnikule väljamakstud preemiaid ja selgitusteta ülekandeid käsitleda võlgniku tuluna. Nt kanti ajavahemikul 2017. a maist kuni oktoobrini äriühingu poolt võlgniku pangakontole raha järgmiste selgitustega: „töötasu“ 2810,38 eurot, „preemia“ 1328,46 eurot, „laen“ 3450 eurot ja „ülekanne“ 3590 eurot (III kd, tld 28–34 pöördel). Võlgnikul oli võimalus eeltoodud rahaülekannete sisu selgitada ning tõendada, et tegemist ei ole temale kuuluva rahaga PankrS § 173 lg-te 3 ja 5 mõttes või miks ei kuulu see võlausaldajatele väljamaksmisele. Kolleegium märgib, et rahaülekannete kohta saab selgitusi ja tõendeid esitada võlgnik, sest nende asjaolude esinemine on võlgniku kontrolli all. Võlgniku selgitus tema pangakontole üle kantud raha kohta on jäänud üldsõnaliseks ning seega on põhjendatud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine. Võlgnik on praegusel juhul oma sissetulekuid varjanud.
19.Maakohus tugines PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamisel ka võlgniku elustiilile, millest maakohtu arvates saab järeldada, et võlgnikul võib olla varjatud tulusid. See seisukoht tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta. Praeguses asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et lisaks töötasule sai võlgnik muud tulu.
20.Maakohus leidis, et võlgnik oli tulude varjamisel raskelt hooletu. Kolleegium peab vajalikuks selles osas maakohtu määruse põhjendusi muuta. Tuvastades, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid varjanud, tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult (vt eespool viidatud Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus, p 17). Vara saab põhimõtteliselt varjata ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 mõttes. Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi.
21.Kuna maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks esineb PankrS §s 173 sätestatud alus, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud ja maakohus ei pidanud kaaluma võlgnikult vande all seletuse võtmist ega menetluse pikendamist.
5 (6)
22.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
24.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.