C.P ja A.W avaldus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuste, 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides sisalduvate otsuste ning 15. juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktides 1 – 4 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks
1.Rahuldada osaliselt C.P ja A.W avaldus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuste, 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides sisalduvate otsuste ning 15. juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktides 1 – 4 sisalduvate otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.
2.Tuvastada XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punkdides 3 ja 5 nimetatud otsuste tühisus.
3.Jätta rahuldamata C.P ja A.W taotlus XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktides 1 ja 2 nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
4.Tuvastada XXX korteriühistu 17. juuli 2019. a „korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx otsaseinte soojustamise hääletamisprotokollis“ ja „korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise hääletusprotokollis“ nimetatud otsuste tühisus.
5.Jätta rahuldamata C.P ja A.W taotlus tuvastada XXX korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1 – 4 nimetatud otsuste tühisus ja taotlus tunnistada need otsused kehtetuks.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
7.Rahuldada A.W ja L. A.W 20. novembri 2019. a taotlus katta kohtulahendis kinni avaldaja ja volitatud esindaja nimed, isikukoodid ja aadressid.
8.Asendada käesoleva määruse jõustumisel selle arvutivõrgus avalikustamisel A.W ja L. A.W nimi tähemärkidega „xxx“. Jätta jätta A.W ja L. A.W isikukood ja aadress arvutivõrgus avalikustamata.
9.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta avaldajate poolt tasutud riigilõiv XXX korteriühistu kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
11.Mõista XXX korteriühistult C.P kasuks välja riigilõiv 50 eurot.
12.Mõista XXX korteriühistult A.W kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.C.P ja A.W esitasid 30. juulil 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse, milles taotlevad 1) tuvastada 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks, 2) tuvastada 17. juuli 2019. a “hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja maja otsaseinte soojustamise teostamise otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks, 3) tuvastada 15. juuli 2019. a juhatuse protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja kuulutada need kehtetuks koos tööde teostamiseks sõlmitud lepingutega. Avaldajad palusid lisaks keelata korteriühistul samasisuliste otsuste vastuvõtmine ja peatada otsuste kehtivus menetluse ajaks. Avaldajate postkastis oli kutse korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx üldkoosolekule algusega 3. juunil kell 19.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxśxxxxxxx ruumides, xxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldajad koosolekul ei osalenud ning koosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Uus kutse kordusüldkoosolekule saadeti samuti postkasti, koosolek toimus 17. juunil 2019. a kell 19.00 samas kohas. Avaldajad ei osalenud ka korduskoosolekul. Mõlemal koosoleku kutsel oli üks ja sama päevakord: 2018. aasta majandusaruanne ja selle kinnitamine, revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine, 2019. aasta majanduskava tutvustus ja selle kinnitamine, korteriühistu juhatuse liikmete arvu muutmine ning jooksvad küsimused. Avaldajatele saadeti 17. juunil 2019. a korduskoosoleku protokoll, mis avaldajate hinnangul ei vasta seaduse nõuetele. Protokollis puudub koosolekul esindatud korteriomanike arv, koosoleku päevakord ja toimumise koht. Protokolli lugedes selgus, et üldkoosolekul oli vastu võetud rida otsuseid, mille otsustamise kohta polnud üldkoosoleku päevakorras mitte ühtegi sõna. Otsuste vastuvõtmiseks puudus ka vajalik häälteenamus. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid, on 17. juuni 2019.a. üldkoosoleku otsused tühised.
2.Korteriühistu juhatus on 17. juulil 2019. a koostatud hääletusprotokollid maja otste soojustamise ja koristamisteenuse tellimise kohta. Protokollide kohaselt on vastu võetud järgmised otsused: osta trepikodade sisekoristuse teenus, väidetavalt poolt 62 korteriomanikku, ja teostada maja otsaseinte soojustamine, väidetavalt poolt 65 korteriomanikku. Korteriühistu juhatus ei ole enne otsuste vastuvõtmist saatnud ühelegi korteriomanikule otsuste eelnõud koos tingimuste ja tööde maksumusega, mille alusel oleks korteriomanikul võimalik võtta seisukoht ning ette antud kuupäevaks vastata. Eelnõu saatmise asemel korjas korteriühistu juhatus allkirju. Vastavalt hääletusprotokollile olevat otsustega suuliselt või kirjalikult nõus olnud 62-65 korteriomanikku. Korteriühistu põhikirja järgi loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosoleku poolt üldkoosolekut kokku kutsumata vastuvõetuks, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Otsuste vastuvõtmiseks puudus seega häälteenamus. Hääletusprotokollidele ei ole lisaks lisatud ka korteriomanike seisukohti.
3.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamta. Korteriühistu üldkoosolek oli planeeritud toimuma 3. juunil 2019. a kell 19. Juhatus saatis vastavalt põhikirja ja seaduse nõuetele välja kutse. Üldkoosoleku päevakorras oli majanduskava kinnitamine. Majanduskava kinnitamise raames oli ette nähtud väiksemate otsuste, nagu käsipuude paigaldamine, sisekoristuse korraldamine ja otsaseinte soojustamise, vastuvõtmine. Kuna majanduskava kinnitamine oli päevakorras nimetatud ja väiksemad otsused võeti vastu majanduskava raames, siis on tegemist päevakorras olnud otsuste vastuvõtmisega. Lisaks esimesel leheküljel toodud päevakorrale on kutse järgnevatel lehekülgedel välja toodud kõik küsimused, mis üldkoosolekul otsustamisele tulevad. Kuivõrd kõik punktid on välja toodud ühes dokumendis ja koos kutsega liikmetele edastatud, siis on liikmeid korrektselt teavitatud otsustamisele tulevatest küsimustest. Kuna viidatud koosolekul oli esindatud ainult 22 korterit, siis koosolekut läbi viia ei saanud. Kokku kutsuti korduskoosolek. Juhatuse liige saatis ka täiendava meeldetuletuse, kus on veelkord välja toodud otsustamisele tulevad küsimused. Juhatus kutsus korduskoosoleku kokku 17. juunil 2019.a. Korduskoosolekul oli esindatud 30 korterit. Majanduskava kinnitati korduskoosolekul, poolt hääletasid kõik 30 korteriomanikku. Maja otsaseinte sojustamine on tavapärane valitsemine, mitte kaasomandi ajakohastamine. Korteriühistu on lisaks esitanud ka kirjalikud hääletusprotokollid. Hääletusprotokollidest nähtub, et korteriühistul on vähemalt 70% toetus otsaseine soojustamiseks. Korduskoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine vastas seega seaduse nõuetele. Otsused on fikseeritud korduskoosoleku protokollis. Puuduvad alused korduskoosoleku otsuste tühistamiseks. Pärast otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul, on kirjalikult otsuste vastuvõtmist ning nende poolt olemist kinnitanud veel mitmed korteriomanikud. Kokku on otsaseinte soojustamise otsusega nõustunud 65 korteriomanikku, mis teeb 72,2%. Trepikodade sisekoristuse teenusega on nõustunud 62 korteriomanikku, mis teeb 68,8 %. Kohus on menetlusosalised 19. novembril 2019. a istungil ära kuulanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldajad on avalduses esitanud ja kohus on menetlusse võtnud alljärgnevad taotlused: 1) tuvastada 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks; 2) tuvastada 17. juuli 2019. a “hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja maja otsaseinte soojustamise teostamise otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks;
3) tuvastada 15. juuli 2019. a juhatuse koosoleku protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja kuulutada need kehtetuks. Avaldajad on istungil märkinud, et nad vaidlustavad päevakorraväliseid otsuseid. Avaldajad on samas aga märkinud, et jäävad enda poolt avalduses esitatud taotluste juurde. Kuna avaldajad ei ole selgelt oma taotlustest loobunud, lahendab kohus avaldajate taotlused nii nagu avaldajad on need avalduses esitanud ja kohus on menetlusse võtnud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldajad on XXX korteriühistu liikmed (I kd, tl 2; 117 – 122), seega on nad isikud, kellel on õigustatud huvi korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldajad saavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi avalduse esitada.
5.Avaldajad on esiteks palunud tuvastada XXX korteriühistu 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Avaldajad on tuginenud asjaolule, et 17. juuni 2019. a korduskoosolekul on vastu võetud otsused, mis ei ole nimetatud üldkoosoleku kutsel märgitud päevakorras ning otsuste vastuvõtmiseks puudus vajalik häälteenamust. Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek KrtS § 29 lg 1 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 ja 6 järgi enne üldkoosoleku toimumist saata liikmetele teade (kutse), milles tuleb mh märkida üldkoosoleku päevakord (vt ka korteriühistu põhikirja p 7.6.3). Päevakorras tuleb KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 1 lg 6 järgi nimetada kõik küsimused, mille kohta üldkoosolekul otsuseid vastu võetakse. Eeltoodust nähtub, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb teha korteriomanikele enne koosoleku toimumist teatavaks koosoleku päevakord, so need küsimused, mille kohta hakatakse koosolekul otsuseid vastu võtma. Kohus leiab, et olukorras, kus päevakorda ei ole eelnevalt teatavaks tehtud või see on teatavaks tehtud üksnes osaliselt, on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.
6.Käesolevas asjas oli mõlemal koosoleku kutsel märgitud järgmine päevakord: 2018. aasta majandusaruanne ja selle kinnitamine, revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine, 2019. aasta majanduskava tutvustus ja selle kinnitamine, korteriühistu juhatuse liikmete arvu muutmine ning jooksvad küsimused (I kd, tl 18 – 19). 17. juunil 2019. a korduskoosoleku protokolli kohaselt on korduskoosolekul võetud vastu järgmised otsused: häälte lugeja, koosoleku juhataja ja protokollija valimine, kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamine, revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine, maja otsaseinte soojustamine, liikumisanduritega valgustite paigaldamine, käsipuude paigaldamine esimese trepi kõrvale ja keldritesse, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamine, trepikodade sisekoristuse teenuse ostmine, jalgtee kividega katmine, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamine ning C.P vastu nõuete esitamine (I kd, tl 11 – 12). Mõlemal koosoleku kutsel märgitud päevakorra loetelus on seega märgitud kaks korduskoosolekul vastu võetud otsust – revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine. Ülejäänud korduskoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole kutsetel märgitud päevakorra punktide all nimetatud.
7.Puudutatud isiku väitel oli tegemist otsustega, mis võeti vastu päevakorras märgitud 2019. a majanduskava kinnitamise raames. Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a majandustegevuse aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaate kohaselt on 2019. a majandustegevuse kava esitatud eraldi lehel (LISA 2) (I kd, tl 111). Puudutatud isik on ärakuulamisel ka märkinud, et 2019. a majanduskava on lisa 2. KÜ xxxxxxxxxxxxxx 2019. a põhihooldustasu kulutamise jaotusest, so lisast 2, ei nähtu aga, et see hõlmaks maja otsaseinte soojustamise, liikumisanduritega valgustite paigaldamise, käsipuude paigaldamise, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamise ja teenusepakkuja valimise, jalgtee kividega katmise, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise ning C.P vastu nõuete esitamise küsimusi (I kd, tl 113). Korduskoosolekul nimetatud otsuste vastuvõtmist ei saa seega pidada 2019. a majanduskava kinnitamiseks. 2019. a majanduskava kinnitamise otsust ei ole korduskoosoleku protokolli kohaselt ka selgesõnaliselt vastu võetud. Puudutatud isiku väitel on kutsega koos saadetud dokumentides nimetatud kõik küsimused, mis üldkoosolekul otsustamisele tulevad. 3. juuni 2019. a koosoleku kutse kohaselt on kutsele lisatud tegevusaruanne. Korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a majandustegevuse aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaate kohaselt on juhatus teinud ettepaneku arutada üldkoosolekul aruande teisel lehel punktides 1 – 7 nimetatud tööde tegemist. Sama dokumendi järgmises lõigus on aga märgitud, et 2019. a planeeritavad tööd. 2019. a planeeritavate tööde nimekirjas ei ole ühtegi punktides 1 – 7 nimetatud töödest, mille arutamiseks on juhatus ettepaneku teinud (I kd, tl 111). Nagu eelpool mainitud ei kajastu nimetatud tööd ka 2019. a majanduskavas.
8.Kohus leiab sellest tulenevalt, et korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx juhatuse 2018. a majandustegevuse aruande ja korteriühistu tegutsemisaja ülevaates tehtud ettepanekust arutada punktides 1 – 7 nimetatud tööde teostamise üle, ei saa järeldada, et nimetatud tööde teostamise üle hakatakse ka üldkoosolekul hääletama. 17. juuni 2019. a koosoleku kutse kohaselt on sellele lisatud üksnes volituse blankett. Täiendavate dokumentide lisamist korduskoosoleku kutselt ei nähtu. Seega isegi juhul, kui pidada 3. juuni 2019. a koosoleku lisades märgitut 3. juuni 2019. a koosoleku päevakorras olevaks, siis ei saa seda KrtS § 23 lg 1 järgi pidada 17. juuni 2019. a korduskoosoleku päevakorras olevaks, kuna korduskoosoleku kutsel ega selle lisades ei ole vastavat märget tehtud. Puudutatud isik on küll väidetavalt saatnud korteriühistu liikmetele meeldetuletuskirja, milles on märgitud, et 2019. a majanduskava raames hakatakse hääletama väga paljude oluliste tööde tegemise üle. Kuid meeldetuletuskirjas ei ole selgelt välja toodud töid, mille üle hakatakse majanduskava raames hääletama, märgitud on vaid tööd, millele juhatus on võtnud hinnapakkumised (I kd, tl 140). Arvestades 3. juuni 2019. a kutsega liikmetele edastatud 2019. a majanduskava sisu, siis ei tulene ka meeldetuletuskirjast selgelt, et 17. juuni 2019. a korduskoosolekul hakatakse lisaks kutsetel märgitud päevakorrale hääletama ka täiendavate küsimuste üle.
9.Eeltoodu alusel ei kuulunud kohtu hinnangul maja otsaseinte soojustamine, liikumisanduritega valgustite paigaldamine, käsipuude paigaldamine esimese trepi kõrvale ja keldritesse, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamine, trepikodade sisekoristuse teenuse ostmine, jalgtee kividega katmine, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamine ning C.P vastu nõuete esitamine 17. juuni 2019. korduskoosoleku kutsel märgitud päevakorra hulka. Kohus on seisukohal, et tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Rikkumine on oluline, kuna koosolekul hääletamisele tulevate küsimustest eelnevalt teatamata jätmine ei võimalda korteriomanikel võtta vastu teadlikku otsust koosolekul osalemise või sellel osalemata jätmise kohta. Rikkumise olulisusele viitab ka MTÜS § 201 lg 6, mis välistab nimetatud otsuste koosolekul vastu võtmise. Avaldajad ei osalenud 17. juuni 2019. a üldkoosolekul. Üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu
liikmed (I kd, tl 117 – 122). Avaldajad ei ole käsitletavaid otsuseid heaks kiitnud, vaid neile vastu vaielnud.
17.juunil 2019. a korduskoosolekul maja otsaseinte soojustamise, liikumisanduritega valgustite paigaldamise, käsipuude paigaldamise, trepikodade sisekoristuse töö maksumuse jagamise, trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise, jalgtee kividega katmise, jalgrattahoidikute ja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise ning C.P vastu nõuete esitamise kohta vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 järgi seega tühised.
10.17. juunil 2019. a korduskoosolekul otsustati veel häälte lugeja, koosoleku juhataja ja protokollija valimise, kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamise ning revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamise üle. MTÜS § 20 1 lg 6 järgi võib päevakorra väliselt otsustada häälte lugeja, koosoleku juhataja ja protokollija valimise ja kõrvalisel isikul koosolekul viibimise lubamise kui üldkoosoleku pidamise korraga seotud küsimusi. Revisjonikomisjoni aruande ja 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine olid kutsetel päevakordades märgitud. Nimetatud otsused ei ole seega tühised. Kuivõrd tegemist oli korduskoosolekuga, siis oli koosolek KrtS § 23 lg 1 järgi otsustusvõimeline. Kuna nimetatud otsuste poolt oli rohkem hääli kui vastu, olid need KrtS § 35 lg 1 järgi vastu ka võetud. Nimetatud otsused ei olnud seega ka kehtetud. Avaldajate taotlus tuvastada 17. juuni 2019. a. üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks tuleb jätta vastavas osas seega rahuldamta.
11.Järgnevalt võtab kohus seisukoha avaldajate taotluse suhtes tuvastada 17. juuli 2019. a “hääletusprotokollide” - trepikodade sisekoristuse ja maja otsaseinte soojustamise teostamise otsuste - tühisus ja tunnistada need kehtetuks. 17. juuli 2019. a hääletusprotokollidest nähtuvalt on neis nimetatud otsused vastu võetud korteriomanike poolt (I kd, tl 14 – 17). Asja materjalidest ei nähtu samas, et 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides nimetatud otsuste vastuvõtmiseks oleks korraldatud üldkoosolek. Korteriomanikel on KrtS § 21 lg 1 järgi õigus võtta vastu otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata saab otsuse KrtS § 21 lg 2 järgi vastu võtta aga selliselt, et juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Asja materjalidest ei nähtu, et 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides nimetatud otsused oleksid vastu võetud nii, et korteriühistu juhatus oleks saatnud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele ja määranud tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama otsuse eelnõu kohta oma seisukoha. Korteriühistu juhatus on üksnes kogunud otsustele korteriomanike allkirju (I kd, tl 13, 27 – 28, 85 – 91, 94 – 100, 141 – 150). Kohus leiab, et otsuse eelnõu saatmata jätmine ja otsuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja määramata jätmine on otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine. Kui korteriühistu juhatus ei määra otsuse eelnõule vastamiseks kindlat tähtpäeva, siis ei ole korteriomanikul ka võimalik aru saada, millal on otsus piisava toetuse korral vastu võetud. Kui korteriomanikul ei ole võimalik aru saada, millal on otsus vastu võetud, siis ei saa tal olla ka selge, millal algab tema jaoks KrtS § 29 lõikes 3 nimetatud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kuna 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides nimetatud otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda, on need KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised.
12.Kohus märgib täiendavalt, et 17. juuli 2019. a hääletusprotokollidest nähtub, et trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise poolt hääletas 62 korteriomanikku ja maja otsaseinte soojustamise teostamise poolt 65 korteromanikku. Korteriühistu põhikirja p 7.8.4 järgi loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetuks, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed. Kuna 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides nimetatud otsuste poolt ei ole hääletanud kõik korteriomanikud, ei saa KrtS § 21 lg 3 ja korteriühistu põhikirja p 7.8.4 järgi lugeda 17. juuli 2019. a hääletusprotokollides nimetatud otsuseid ka vastu võetuks.
13.Avaldajad on kolmandaks palunud tuvastada korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktide 1-4 otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on vastu võetud järgmised otsused (I kd, tl 26): 1) koostada hääletusprotokoll, jagada välja personaalsed infokirjad ja anda S.W-le volitus Soojest OÜ-ga lepingu sõlmimiseks; 2) koostada hääletusprotokoll, trepikodade sisekoristuse teenust hakkab osutama TipTop Kvaliteet OÜ, teostada tööd, et koristusfirma saaks vett võtta; 3) valida ehitusjärelevalve teenuse osutajaks Kaar Inseneribüroo, tellija ja ehitaja vahelise lepingu sõlmimise teenust ei ole vaja; 4) küsida PowerESTilt uus pakkumine, mis sisaldaks ka trepikodadesse uute lampide paigaldamist. Avaldajad ei ole avalduses viidanud, et korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused oleksid vastuolus heade kommetega või rikuksid korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et nende vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Nad ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused olla tühised. Avaldajate taotlus tuvastada korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsuste tühisus tuleb jätta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel seega rahuldamata. Avaldajad ei ole ka üheselt viidanud, mil viisil on korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused seaduse või põhikirjaga vastuolus. Asja materjalide alusel võib järeldada, et avaldajad heidavad juhatusele ette otsuste vastuvõtmist olukorras, kus üldkoosoleku otsused, millel juhatuse otsused põhinevad, on tühised või kehtetud. 15. juulil 2019. a kui juhatus vaidlustatavad otsused tegi, oli olemas 17. juuni 2019. a korduskoosoleku otsus maja otsaseinte soojustamise ja trepikodade sisekoristuse teenuse ostmise kohta. 15. juulil 2019. a ei olnud keegi 17. juuni 2019. a korduskoosoleku otsuseid vaidlustanud ja kohus ei olnud tuvastanud üldkoosoleku otsuste tühisust ega tunnistanud neid ka kehtetuks. 15. juulil 2019. a ei saanud keegi KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 2 viimase lause ja § 38 lg 1 järgi seega 17. juuni 2019. a korduskoosoleku otsuste tühisusele ega kehtetusele tugineda. Kohtu hinnangul ei too 17. juuni 2019. a korduskoosoleku osade otsuste tühisuse hilisem tuvastamine kaasa nende alusel tehtud varasemate juhatuse otsuste kehtetust. 15.juulil 2019.a puudus kohtu otsus, mis oleks võimaldanud juhatuse otsuste aluseks olnud üldkoosoleku otsuste tühisusele või kehtetusele tugineda. Korteriühistu juhatus ei ole 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 on nimetatud otsuste vastuvõtmisel ületanud ka oma pädevuse piire – korteriühistu põhikirja p 7.4.6 ja 7.3.7 järgi kuulub juhatuse pädevusse mh elamu haldamine ja hooldamine või selle korraldamine ning ühistu nimel lepingute sõlmimise otsustamine. Seega ei ole korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku
protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused kehtetud ning avaldajate taotlus tunnistada korteriühistu juhatuse 15. juuli 2019. a koosoleku protokolli punktides 1-4 nimetatud otsused kehtetuks tuleb jätta KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel rahuldamata.
14.Kohus märgib avaldajate poolt esialgse õiguskaitse määruse rikkumise kohta esitatud fotode ja muude tõendite kohta niipalju, et need ei tõenda, et avaldajate poolt vaidlustatud otsused oleks tühised või kehtetud. Fotod ja muud tõendid (eelkõige kommunaalarved) puudutavad vaidlustatud otsuste täitmist, mitte nende vastu võtmist. Vaidlustatud otsuste täitmise, sh avaldajatele esitatud arvete tõttu tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu aga käesoleva tsiviilasja esemesse.
15.Korteriühistul on KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 5 järgi õigus parandada korteriühistu organite otsuste vastuvõtmisel tehtud vigu ning korraldada uus üldkoosolek, mille kohta saadetaval kutsel on päevakorras nimetatud kõik üldkoosolekul otsustamisele tulevad küsimused, või võtta vastu otsus üldkoosolekut kokku kutsumata vastavalt KrtS §-s 21 ettenähtud korrale. Kohus leiab, et sellest tulenevalt, et Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada.
16.L. A.W on A.W esindajana esitanud 20. novembril 2019. a taotluse katta kohtulahendis kinni avaldajate ja volitatud esindaja nimed, isikukoodid ja aadressid. Kuna L. A.W on üksnes A.W esindaja, saab ta esitada taotluse üksnes enda ja A.W andmete avaldamise piiramiseks. Kuna L. A.W ei ole C.P esindaja, ei saa ta C.P nimel vastavat taotlust esitada. C.P ei ole ise nimetatud taotlust esitanud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et käesoleva määruse jõustumisel selle arvutivõrgus avalikustamisel tuleb TsMS § 462 lg 2 järgi asendada A.W ja L. A.W nimi tähemärkidega „xxx“. A.W ja L. A.W isikukood ja aadress tuleb sama sätte alusel jätta arvutivõrgus avalikustamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis tuleb lugeda avaldajate poolt kohtusse pöördumine ja sellega seotud riigilõivu tasumine tingituks korteriühistu tegevusest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldajad oleks ka avalduse rahuldatud osa esitamise korral pidanud tasuma riigilõivu täpselt sama palju, kui nad tasusid kogu avalduse eest, tuleb riigilõiv TsMS § 172 lg 1 alusel jätta korteriühistu kanda. Kohus on rahuldanud avaldaja kolmest taotluses veidi enam kui pooled. Kohtu hinnangul on sellest tulenevalt õiglane jätta menetlusosaliste muud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.