Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

ka hageja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt. Isegi, kui õigusabikulu kandmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi 5lk pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Vaidlustatud lahendis on maakohus toonud esile järgnevad kaalutlused: kuivõrd hageja ja tema esindaja kuuluvad samasse kontserni, ei ole tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ega põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine; tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist; isegi kui õigusabikulu kandmine oleks põhjendatud, on hageja nõutud kulud ülemäärased, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu.

Arvestades kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu (sh asjaolu, et hagiavalduse paranduses on muudetud vaid üks kuupäev), mh hagile lisatud tõendite hulka, peab kolleegium nende koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3h. Muid esindustoiminguid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatult suur ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu, arvestades tema kvalifikatsiooni ja tsiviilasja (vähest) keerukusastet. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude nimekirjas tunnitasu põhjendatuse osas viidatud Riigikohtu lahendites on tegemist advokaadist lepingulise esindajaga. Hageja esindaja on jurist, kelle taotletud tunnitasust 120 eurot peab kolleegium põhjendatuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mida mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 3h eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu) + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, st kokku 320 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule (275 eurot) ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.