Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks laenulepingu nr L2700440654 alusel 680,77 eurot, millest 531,65 eurot on põhivõlg, 32,53 eurot intress, 2,70 eurot haldustasu, 0,37 eurot viivislepingu kehtivuse ajal, 5 eurot meeldetuletuskirjade tasu ning 108,52 eurot seisuga 12.12.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks laenulepingu nr L2700529355 alusel 2049,53 eurot, millest 1585,64 eurot on põhivõlg, 129,75 eurot intress, 3,60 eurot haldustasu, 1,89 eurot viivislepingu kehtivuse ajal, 5 eurot meeldetuletuskirjade tasu ning 323,65 eurot seisuga 12.12.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks laenulepingu nr L2700566017 alusel 1176,01 eurot, millest 907,66 eurot on põhivõlg, 73,42 eurot intress, 3,60 eurot haldustasu, 1,07 eurot viivislepingu kehtivuse ajal, 5
1 (7)
eurot meeldetuletuskirjade tasu ning 185,26 eurot seisuga 12.12.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis. Välja mõista kostjalt AxxxxxAxxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks sissenõudmiskulud summas 50 eurot. ja 302,83 eurot 08.11.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis 14,90% aastas alates 13.12.2019. a tasumata põhivõlgnevustelt, s.o 531,65 eurot, 1585,64 eurot, 907,66 eurot kuni põhivõlgnevuste täitmiseni. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
2.Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulu summas 350 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
3.Välja mõista kostjalt Axxxx Axxxxxxx Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskulult VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Intrum Debt Finance Ag esitas 07.11.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxx Axxxxxxx vastu laenulepingutest tulenevad nõuded ja viiviste nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja laenulepingust nr L2700440654 tuleneva põhivõla summas 531,65 eurot, intressi summas 32,53 eurot, haldustasu 2,70 eurot, viivise summas 0,37 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, lisaks laenulepingust nr L2700566017 tuleneva põhivõla summas 907,66 eurot, intressi summas 73,42 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivise 1,07 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt sissenõudmiskulude summas 50 eurot välja mõistmist ning hagivalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised, samuti edasiulatuva viivise.
2.Kohus võttis hagi 11.11.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
2 (7)
3.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale käte e-posti) vahendusel. Kostja kinnitas 13.11.2019. a kohtule saadetud e-kirjas menetlusdokumentide kätte saamist. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja Axxxx Axxxxxxxxja Coop Finants AS 22.09.2016. a laenulepingu nr L2700440654. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 650 eurot osamaksega 19,98 eurot kuus ning seda 60ks kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks 0,90 eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale 03.07.2018. a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 30.07.2018. a lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 577,25 eurot, sh põhivõlgnevus 531,65 eurot, intress 32,53 eurot, haldustasu 2,70 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 0,37 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et 06.03.2017. a sõlmisid Axxxx Axxxxxxx (hagiavalduses on märgitud laenusaajaks Gxxxx Pxxx-Axx, kuid lepingust nähtuvalt on lepingu pooleks siiski Axxxx Axxxxxxx) ja Coop Finants AS laenulepingu nr L2700529355. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1800 eurot osamaksega 53,57 eurot kuus intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 36 eurot ja haldustasuks 0,90 eurot kuus. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale 27.04.2018. a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 28.05.2018. a lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 1735,88 eurot, sh põhivõlgnevus 1585,64 eurot, intress 129,75 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 1,89 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Axxxx Axxxxxxx (hagiavalduses on märgitud hagejaks Gxxxx Pxxx-Axx, kuid lepingust nähtuvalt on lepingu pooleks siiski AxxxxxAxxxxxxx) ja Coop Finants AS laenulepingu nr L2700566017. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1000 eurot osamaksega 30,22 eurot kuus intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot ja haldustasuks 0,90 eurot kuus. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale 27.04.2018. a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 28.05.2018. a lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 1000,75 eurot, sh põhivõlgnevus 907,66 eurot, intress 73,42 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 1,07 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot. Coop Finants A S on 31.07.2018. a nõuete loovutamise lepinguga loovutanud eelpool toodud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le, kelle volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Loovutamisteade saadeti 10.08.2018. a ka kostjale. Sissenõudmiskulud on 50 eurot.
6.Kohus leiab, et hageja põhinõuded on õiguslikult põhjendatud.
3 (7)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Coop Finants AS-ga sõlmitud laenulepinguid rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingute alusel tasumata põhivõlg kogusummas 3024,95 (531,65+1585,64+907,66) eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 3024,95 eurot.
7.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on samuti õiguslikult põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist kogusummas 574,20 (100,92+300,99+172,29) eurot ja edaspidi, s.o alates 08.11.2019. a 14,90% aastas 531,65 eurolt, 1585,64 eurolt ja 907,66 eurolt kuni põhivõlgnevuste lõpliku tasumiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusummade sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni lepingutes ettenähtud määras, s.o 14,90 % tasumata summadelt aastas. Viiviste suurusteks sellises määras kujuneb hagiavalduse kohaselt vastavalt 100,92 eurot, 300,99 eurot ja 172,29 eurot. Nimetatud summade tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Kuigi hageja ütles kaks kostjaga sõlmitud laenulepingut üles 28.05.2018.a (millest tulenevalt muutusid nõuded sissenõutavaks 29.05.2018. a) ja ühe laenulepingu ütles üles 30.07.2018, arvestab kohus viivist alates 31.07.2018. a nagu seda on tehtud ka hagiavalduses. Tulenevalt TsMS §-s 439 sätestatust ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. 4 (7)
TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Laenulepingute nr L2700440654, nr L2700529355 ja nr L2700566017 kohaselt on intressimäär aastas 14,90%. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 14,90% aastas, s.o 0,0408% päevas. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel on intressimäär alates 01.07.2016. a 0,00% ning seda kuni käesoleva ajani. Lepingutes kokkulepitud viivisemäär 14,90% aastas, s.o 0,0408% päevas, ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Seega viivise määr, mis on kõrgem, kui 24 % aastas (ehk kõrgem, kui 0,066 % päevas) on tarbijaga sõlmitud lepingus Riigikohtu seisukoha järgi üldreeglina tühine. Käesolevalt tuleb asuda seisukohale, et viivised hageja poolt taotletud summades tuleb kostjalt välja nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: laenulepingu nr L2700440654 alusel summas 100,92 eurot, seejuures põhivõlgnevus 531,65 eurot viivitatud päevi 465; laenulepingu nr L2700529355 alusel summas 300,99 eurot, seejuures põhivõlgnevus 1585,64 eurot ning viivitatud päevi 465 ja laenulepingu nr L2700566017 alusel summas 172,29 eurot, seejuures põhivõlg summas 907,66 eurot ja viivitatud päevi samuti 465. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 08.11.2019. a põhivõlgnevustelt (s.o 531,65 eurot, 1585,64 eurot ja 907,66 eurot) 14,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
5 (7)
TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 08.11.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 12.12.2019. a kujuneb 531,65 euro suuruselt põhivõlalt viivis määras 14,90% aastas kokku summas 7,60 eurot, 1585,64 euro suuruselt põhivõlalt summas 22,66 eurot ning 907,66 euro suuruselt põhivõlalt 12,97 eurot. Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivistega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 12.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised määras 14,90% aastas seega vastavalt 539,25 eurot, 1608,30 eurot ja 920,63 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlgnevustelt 12.12.2019. a seisuga vastavalt summades 108,52 eurot, 323,65 eurot ja 185,26 eurot eurot ning alates 13.12.2019. a viivised põhivõlgnevustelt (531,65 eurot, 1585,64 eurot, 907,66 eurot) 14,90% aastas kuni põhivõlgnevuste täitmiseni.
8.Lisaks taotleb hageja kostjalt meeldetuletuskirjade tasu summas 15 eurot (iga lepingu kohta) väljamõistmist. VÕS § 1132 sätestab tarbijale esitatud sissenõudmiskulude osas piirangud, seega ei kehti tarbija suhtes võla sissenõudmisel üksnes lepingus kokkulepitud hinnakirjad. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal üksnes ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskiri on teade, mille eesmärgiks on tuletada võlgnikule meelde tema kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt seoses laenulepinguga nr L2700440654 saadetud kostjale 2 meeldetuletuskirja, s.o 10.06 ja 10.07.2018. a, kumbki summas 5 eurot. Lepinguga nr L2700529355 seoses on saadetud kokku 7 meeldetuletuskirja (10.12.2017. a, 10.01, 10.02, 10.03, 10.05, 10.06 ja 10.07.2018. a) seejuures on 10.02.2018. a kirja tasu olnud 10 eurot ning teiste meeldetuletuste tasu 5 eurot, tasumata summa 15 eurot. Lepingu nr L2700566017 alusel on meeldetuletuskirju saadetud kokku 9 (10.08, 10.11, 10.12.2017. a ning 10.01, 10.02, 10.03, 10.05, 10.06.10.07.2018. a.). Nõude summaks on märgitud 5 eurot ühe meeldetuletuskirja eest ning tasumata summa kokku on 15 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg 1 näeb ette tasu vaid ühe kirja eest. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ühe lepingu põhiselt üksnes ühe meeldetuletuskirja eest, s.o summas 5 eurot, kostjalt hageja kasuks hüvitise välja mõistmine. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Nimetatud säte hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjat 31.10.2019. a teavitatud nõude loovutamisest, lisaks on kostjale 10.08, 16.08, 30.0, 20.09 ja 04.10.2019. a saadetud 6 (7)
meeldetuletuskirjad. Seega peab kohus põhjendatuks sissenõudmiskulu summas 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmist.
9.Kohtu hinnangul on põhjendatud intress summades 32,53 eurot, 129,75 eurot ja 73,42 eurot, haldustasud vastavalt 2,70 euro, 3,60 eurot, 3,60 eurot, viivised lepingu kehtivuse ajal 0,37 eurot, 1,89 eurot ja 1,07 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmine.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 350 eurot. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.